“Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”
Tahaks loota, et ettekujutus Koidulast kui kõigest ühest kaunishing-luuletajast või korraks lahvatanud ja kustunud lendtähest õnnestub selles raamatus purustada. Eesti iseseisvuse sajandal sünnipäeval on aeg teadvustada, et ta mitte ainult ei kahastanud “oma rahva tõusvat koiduvalgust”, vaid oli meie äramisaja kõigi oluliste ettevõtmiste mootoriks. Et Koidula oli sündinud naisena ajal, mis vaid mehi päris inimesteks […]
“Kõik puha omad joped”
Tegelikult Madis Jürgen polegi ajakirjanik, vaid hoopis kirjanik. Sest ajakirjaniku kirjutatud artiklid ei pea ajahambale vastu ja lähevad ruttu vanaks, Madise lood aga lähevad aina paremaks, mida kauem nende kirjutamisest aega möödas on. Madis kirjutab vanadest ja üksikutest inimestest, veidrikest, külahulludest ja ullikestest, ja kirglikest kultuuritegelastest muidugi ka. Mõnele võib paista, et see on mingi […]
“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Kolm meistrit. Balzac. Dickens. Dostojevski”
Austria kirjaniku, biograadilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele H. Balzacile, Ch. Dickensile ja F. Dostojevski.
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Kolmas kodumaa. Autobiograafia III”
Isamaa ja kodumaa on kaks lähedast, kuid siiski mitte kattuvat mõistet. Mu teose kolmanda osa pealkiri võib seetõttu nõuda selgitust. Isamaad ei või inimene ise valida, sest see on talle antud vanemate kaudu, ja eelkõige viitab nimetus isale. Isamaa on seetõttu igale inimesele üsna püsiv mõiste. Koht, kus sünnitakse, pole inimesel samuti enda valida. Kasutatakse […]
“Kolonel Friedrich-Karl Pinka. Isa mälestades”
Kolonel Friedrich-Karl Pinka sündis 20. okt. 1895 Kärstna vallas Viljandimaal. 1915. a. lõpetas ta Valga Reaalkooli ja samal aastal Pavlovi Sõjakooli Petrogradis, 1923.a. Eesti alalisväe ohvitseride kursuse ning 1938.a. Eesti Kõrgema Sõjakooli. 1915-1917 võttis osa Esimesest maailmasõjast ohvitserina, tõusis staabikapteniks ja kompaniiülemaks. 1917-1918 teenis 2. Eesti polgus. Fr. K. Pinka moodustas Vabadussõja algul Scouts-rügemendi, mille […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Konstantin Konikut (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Talle ei ole pärast riikliku iseseisvuse taastamist püstitatud mälestusmärki ja lausa kummalisel kombel ei ole tema kohta siiani ilmunud ühtegi biograafiat. Unustusse jäämine äratab imestust, sest Konstantin Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan (1920-1931). Ent kõigest muust […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Eesti elatud elud Konstantin Konik (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Praegused gümnaasiumi ajalooõpikud mainivad tema nime kõigest korra. Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Ta kuulus Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi kõrval kolmanda liikmena Eestimaa Päästmise Komiteesse. Nemad kuulutasid 1918. aasta veebruaris välja Eesti […]
“Konstantin Päts. Vang nr 12”
On 30. juuli 1940. Punavõimu kehtestamisest Eestis on möödas pisut üle kuu. Juba mitu nädalat on nõukogulased Eesti riigitegelasi ja kõrgemaid sõjaväelasi vargsi ja teadmata suunas minema toimetanud. Sel päeval jõuab kätte Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi kord. Ta saadetakse koos perega Ufasse asumisele. Aasta hiljem pere lahutatakse ja neile saab osaks traagiline saatus. […]
“Konstantin Päts”
Saateks Käesoleva aasta 23. veebruaril möödub 100 aastat suure eesti riigimehe, Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi sünnist. Sellel tähtpäeval austab Korporatsioon Fraternitas Estica K. Pätsi kui oma auvilistlast käesoleva mälestusteose väljaandmisega tema isikust ja elutööst. Korp! Fraternitas Esticasse astus Konstantin Päts sügeisel 1920 ja valiti tema eriliste teenete eest eesti rahvale 1932 a. korporatsiooni auvilistlaseks. […]
“Konstantin Päts”
Konstantin Pätsi mälestuseks Võib-olla jäänuks käesolev lühike ülevaade Eesti Vabariigi presidendist Konstantin Pätsist praegusel kujul kirjutamata, kui Eesti riiklik iseseisvus poleks -. 1940 vägivaldse riigipöördega hävitatud ja kui sellele hiljem poleks järgnenud kõik see, mida Teine maailmasõda eesti rahva saatuskarikasse kallas. … ja võib-olla jäänuks koguni käesolev mälestusraamatki meie viimasest riigijuhist praegusel kujul võõrsil ilmumata […]
“Kooliteed”
Koolipõlvest on kirjutatud nii palju ja nii hästi, et võib tunduda nagu polekski enam midagi lisada. Kullafondi kuuluvad O. Lutsu, A. Kitzbergi ning A. H. Tammsaare värvikad ja tõepärased kirjeldused, mis on vorminud mitme põlvkonna ettekujutust sajanditagusest koolielust. Lugeja päralt on ajaloolaste ja kodu-uurijate arvukad tööd. Ilu- ja teaduskirjanduse kõrval on erilisel kohal mälestused. Pühendatakse […]
“Kord kui me unistus uitis”
Uku Masingu ja Kalju Kirde kirjavahetus kestis seitse aastat (1978-1984). Selle lõpetas Eha Masingu teade Uku surmast. Vahetati 56 kirja ja postkaarti, millest sisukamad on sellesse väljaandesse koondatud – kõrvale on jäetud uusaastakaardid ja üksikud raamatute saatmist-kättesaamist kinnitavad teated. Uku Masingu huvi ulme vastu on üldtuntud – viiteid ulmekirjandusele võib leida läbi tema loomingu, kuigi […]
“Kord olin ma röövlite päälik…”
Ernst Kirsi lapsepõlv möödus Ida-Mulgimaal, põlises taluperes. Sealt viis tema tee läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna poliitilisse tegevusse. Ta oli aktiivne Põllumeeste Kogude tegelane mitmes maakonnas, agiteeris Laidoneri poolt ja Pätsi vastu. “Vaikival ajastul” tõrjuti ta selle eest poliitikast kõrvale. Teise maailmasõja ajal teenis E. Kirs Saksa armees ning viibis selle eest hiljem kümme aastat “külmal […]
“Kosmosemutt”
Kui ma Ene Ergmaga esimest korda silmast silma kohtusin, siis oli mul mitmeid kõhklusi. Üks oli see, et ega proua Ergma ole nende kaheteist aastaga riigikogus juba peast nii poliitikuks läinud, et suust tulebki ainult ümmargust õhku. Teine mure oli puhtisiklik: kas ühel füüsika-kolm-miinus-inimesel on üldse võimekust füüsika-matemaatikadoktoriga jutu peale saada? Õnneks osutusid mõlemad hirmud […]
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete”
Elupõline ajakirjanik ARNO RAAG sündis 26. augustil 1904 Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku peres. Ta õppis Väägvere algkoolis, lõpetas 1925 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi tal lõpetamata. /—/ Arno Raag on avaldanud luulekogu, proosaraamatuid, kirjandusloolisi uurimusi. Pärast lapsepõlve ja Väägvere kooliaastaid kajastavat raamatut ilmusid Rootsis veel aastaid 1921-1949 […]
“Krista Kilvet. Peegelpilgus”
Olin emale tema 60. sünnipäeval lubanud, et kirjutame tema mälestused üles. Nii me istusimegi 2008. aasta talvel, kevadel, suvel ja sügisel tema Pirita kodu suure akna ette, vaatasime, kuidas loodus muutub, jõime teed, rääkisime, lugesime kirju, lappasime albumeid ja uurisime pabereid… Lõplik variant mälestustest sai paberile juba emata. Tänan Mari Tarandit, Krista Kaera, Eesti Raadio […]
