“Kirjanik ja diktaator. Knut Hamsuni looming, elu ja aeg”
Norra silmapaistvamaid kirjanikke Knut Hamsun (1859-1952) kasvas üles kehvades oludes Keks- ja Põhja-Norras. Nälga ja külma trotsides teostas ta oma unistuse ja kirjutas ende maailmakirjanduse parnassile. Ta oli sõnaseadja, kes lõi uue moodsa romaani, ja juht, kes reetis oma rahva. Hamsuni ellu mahtus kõik, millest romaanikirjanik võib unistada: pinget täis abieludraama, suuri mõõtmeid võtnud poliitiline […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirjutamisest”
Mälestusteraamat ametioskustest “Kui teil pole aega lugeda, ei ole teil ka aega ega tööriistu, et kirjutada.” 1999. aastal hakkas Stephen King kirjutama oma ametioskustest – ja oma elust. Aasta keskel pani need mõlemad ohtu laia kõlapinda leidnud õnnetus. Õnnetusest paranemise kuudel muutus ühendus kirjutamise ja elamise vahel olulisemaks kui kunagi varem. Harva juhtub, et kirjutamisest […]
“Kirurg meenutab”
Lugeja hoiab käes esimest eesti arsti sulest pärinevat mälestusteraamatut. Kirurg Juhan Ennulo vestleb muhedalt elu jooksul ettetulnud sündmustest ja juhtumitest, kirjeldab noore arsti kujunemist kirurgiks, iseloomustab oma õpetajaid ja ametivendi, meenutab kliinikutes valitsenud tavasid ning kombeid, toob lugejani kirurgi raske elukutse argipäevarõõmud ja -mured.
“Klahvkamees. Mida ma mäletan”
“Keegi, rõhutan eriti, mitte keegi ei võtaks seda raamatut kättegi, kui ma poleks juhtunud mängima tolles bändis. Kokkusattumus ei ole õige sõna, see on pigem rida vääritimõistmisi. Feeling B-s mängisin ma bassi, aga uus bänd otsis hoopis kaasaegne mõtlemisega tehnilise taibuga klahvkameest. Küsin endalt tihti, kui palju mu elus on üldse mu enda otsustada. Olen […]
“Kliment Vorošilov”
Raamat annab ülevaate väljapaistva nõukogude riigi- ja parteitegelase, Nõukogude Liidu marssali, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase ning sotsialistliku töö kangelase Kliment Vorošilovi elust ja tegevusest.
“Kodukohalood”
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve “Kodukohalood” viib lugeja põnevale rännakule tuntud kultuuriinimeste lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muu hulgas teada, miks Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena, miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan Rannap ja millised olid Priit Pärna lapsepõlvemängud. Raamat sisaldab lugusid ja fotosid kolmekümne kuue Eesti […]
“Koduks maailm”
Jutustus Aleksandra Kollontaist Rikkaliku dokumentaalmaterjali, A. Kollontai teoste ja päevikute ning kaasaegsete mälestuste, samuti oma isiklike muljete põhjal elustab autor Emili Mindlin (1900-1981) silmapaistva revolutsionääri, oraatori, literaadi, jäägitult oma missioonile andunud inimese ning Nõukogude riigitegelase ja diplomaadi keeruka, mitmetahulise kuju, jutustab tema ülihuvitavast elukäigust. Ühtlasi kohtub lugeja hulga tuntud ajalooliste isikutega, nagu V.I. Lenin, G. […]
“Koer poiss koolis”
Hea lugeja! Jätkan jutustus Vahur-Meelis Vahersalu elukäigust, tema kooliteest natuke raske südamega. Miks? Jutustus võib tunduda mõnes mõttes Oskar Lutsu “Kevade” paroodiana. Kui see tõesti nii on, siis mina pole selles süüdi. Süüdlased on ikka jutustuse kangelased: poisid ja tüdrukud, kes ilmselt jäävad alati ühesuguseks, olenemata riigikorrast, aastaajast ja ilmastikutingimustest. Nad on raudselt veendunud, et […]
“Kogu südamest”
Mälestusteraamat, kus on kilde lapsepõlvest ning elust ja tegevusest Ameerikas. Raamat sisaldab rikkalikult fotosid. Mari-Ann Kelam: Elu erinevate episoodide kirjapanekut ajendas see, et tema mulje järgi teatakse taasvabanenud Eestis pagulaseestlaste tegevusest ja vabadusvõitlusest seni veel väga vähe. Teos annab köitva ülevaate eesti pagulase kohanemisest Ameerika ühiskonnas ning ookeani taga toimunud võitlusest Eesti vabaduse eest; koostööst […]
“Koguja raamat. Elu lood teatrijõnksuga sees”
See on raamat teatrist ja elust, eluteatrist ja teatrielust. Selles raamatus teatriinimesed ei mängi. Nad on päris! Räägivad: Aivar Tommingas, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Anu Lamp, Reet Neimar, Helle Meri, Peeter Jalakas, Peeter Tammearu, Tiit Ojasoo, Evelin Pang ja Priit Võigemast, Uku Uusberg, Nero Urke, Elmo Nüganen, Lembit Peterson, Jaan Tooming, Merle Karusoo, Andres Keil, […]
“Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”
Tahaks loota, et ettekujutus Koidulast kui kõigest ühest kaunishing-luuletajast või korraks lahvatanud ja kustunud lendtähest õnnestub selles raamatus purustada. Eesti iseseisvuse sajandal sünnipäeval on aeg teadvustada, et ta mitte ainult ei kahastanud “oma rahva tõusvat koiduvalgust”, vaid oli meie äramisaja kõigi oluliste ettevõtmiste mootoriks. Et Koidula oli sündinud naisena ajal, mis vaid mehi päris inimesteks […]
“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Kolm meistrit. Balzac. Dickens. Dostojevski”
Austria kirjaniku, biograadilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele H. Balzacile, Ch. Dickensile ja F. Dostojevski.
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Kolmas kodumaa. Autobiograafia III”
Isamaa ja kodumaa on kaks lähedast, kuid siiski mitte kattuvat mõistet. Mu teose kolmanda osa pealkiri võib seetõttu nõuda selgitust. Isamaad ei või inimene ise valida, sest see on talle antud vanemate kaudu, ja eelkõige viitab nimetus isale. Isamaa on seetõttu igale inimesele üsna püsiv mõiste. Koht, kus sünnitakse, pole inimesel samuti enda valida. Kasutatakse […]
“Kolõma akadeemia”
Kas on mõtet kirjeldada inimväärikust alandavat, isegi ebainimlikku ajajärku, mis ei ülenda – pigem vastupidi – ega sisalda sangarlust? Nii olen endalt korduvalt küsinud. Pean oma kõhklusi selgitama. Kardan, et ei suuda ammu üleelatud sündmusi tõepäraselt kirjeldada, paljusid ei mäleta, mõned aga on võinud kujutluses moonduda. Elamuste teravus pehmeneb, tuhmub, nad võivad ajas ja ruumis […]
“Kolonel Friedrich-Karl Pinka. Isa mälestades”
Kolonel Friedrich-Karl Pinka sündis 20. okt. 1895 Kärstna vallas Viljandimaal. 1915. a. lõpetas ta Valga Reaalkooli ja samal aastal Pavlovi Sõjakooli Petrogradis, 1923.a. Eesti alalisväe ohvitseride kursuse ning 1938.a. Eesti Kõrgema Sõjakooli. 1915-1917 võttis osa Esimesest maailmasõjast ohvitserina, tõusis staabikapteniks ja kompaniiülemaks. 1917-1918 teenis 2. Eesti polgus. Fr. K. Pinka moodustas Vabadussõja algul Scouts-rügemendi, mille […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
