“Karl August Hermann. Vanemuise kandle hääl”
Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Karl Marx”
Inglise ajaloolase ja ajakirjaniku Francis Wheeni värske ja paljutõlgitud biograafia Karl Marxist on esimene katse kirjutada uurimus kuulsa Saksa filosoofi ja ühiskonnategelase argielust. Wheeni ei huvita mitte ainult Marx kui mõtleja, vaid ennekõike Marx kui inimene. Wheen pöörab palju tähelepanu “Kapitali” autori perekonnaelule ja inimsuhetele, tema kirgedele ja foobiatele, avades meile seeläbi Marxi elukäigu tavatu […]
“Karl Ristikivi”
Lühimonograafiate sari “Meie kirjanikke” hõlmab ajajooksul kõiki meie esileküündivamaid autoreid. Selle eesmärgiks on pakkuda kõigile arusaadavas vormis ülevaateid eesti kirjanike elust ja loomingust meie paremate kirjandusloolaste ja kriitikute sulest. Sisaldades palju uudismaterjali ja seniavaldamata uurimistulemusi kujuneb MK sari asendamatuks kogumikuks. Tuues andmeid ja hinnanguid ka meie nooremast generatsioonist, moodustab ta iseenesest ka meie uuema, seni […]
“Karl XI”
Biograafia Rootsi kuningas Karl XI on ajalookirjutuses jäänud oma isa Karl X Gustavi ja kuulsa poja Karl XII varju. Võib-olla küll mitte Eestis. Meil kujutatakse teda traditsiooniliselt targa ja tegusa riigiisana: suur reduktsioon, Eesti-, Saare- ja eriti Liivimaa rüütelkondade autonoomia piiramine, taasriigistatud mõisate talupoegade sisuline vabastamine pärisorjusest, Forseliuse seminar, talurahvakoolide asutamine ja eesti kirjakeele areng […]
“Kas mäletad?”
Fragmentaarium piltide, proloogi ning epiloogiga. Täna 25 aastat tagasi. Naapurivisa. Valdo Pant Valdo Pandist. Viitevisioon. Laupäevaõhtu lauluga. Aasta monoloog. “Fragmentaarium” Valdo Pandi (1928-1976) elu- ja loometeest on teoks saanud tänu perekonnaarhiivi materjalide loovutamisele Eesti Televisiooni muuseumile. Elsa Pandi abil ja toel jõuavad järgnevad leheküljed lugejateni. Suurim kiitus hoolsale varahoidjale! …
“Katariina Esimene”
1702. aastal hõivasid Vene väed väikese Marienburgi kindluse Liivimaal. Marienburgi taolisi võite tuli Põhjasõja käigus ette arvukalt, kuid seekordne omandas erilise tähenduse: võetud trofeede ja vangide hulgas oli pastor Johann Ernst Glücki teenijanna Marta, tulevane Peeter Suure abikaasa ja Venemaa keisrinna, kes pärast õigeusku üleminekut sai nimeks Jekaterina Aleksejevna. Pärast Peetri surma tõusis Jekaterina Aleksejevna […]
“Katkenud lapsepõlv. Kohtumine president Pätsiga ja teisi mälukilde 1938-1945”
Poisipõnnina enne okupatsiooni ja Teist maailmasõda Eesti kahe riigivanema, Konstantin Pätsi ja Otto Strandmaniga kohtunud Toomas-Valter Huigi mälukillud kirjeldavad pöördelist aega nii Eesti kui ka lapse elus. Uudishimulik poiss märkas ja tajus paljutki ning aastakümneid hiljem mõjuvad tema mälukillud läbielatust ja kogetust nii ehedalt, justkui rändaksime koos autoriga aastates 1938-1945. “Murdnud kevadel 1941 koos Itaalia […]
“Katkenud lend”
Neutraalses vöötmes lilli elavaid võib näha imeilusaid. – Vladimir Võssotski Volodjal on palju sõpru. Ühed kohtusid temaga iga päev, teistel õnnestus vaid haruharva tema kontsertidele pääseda, kolmandad kuulasid teda ainult magnetofonilindilt. Kuid sõbrad olid nad kõik. Just nendele ongi määratud see venekeelne tõlge. -Marina Vlady
“Kauge, kuid lähedane”
Igaüks, kes hakkab lugema Repini teost “Kauge, kuid lähedane”, veendub juba esimestest lehekülgedest peale, et sellel suurel maalikunsti suurmeistril oli erakordne kirjanduslik anne. Autobiograafiline raamat suurest kunstnikust ja tema kaasaegsetest.
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Keele- ja koolimees Johannes Valgma”
Artikleid ja bibliograafia Teie käes on Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetiste teine raamat. Tegemist on mälestuskogumikuga, millega peame meeles Johannes Valgmat (4.VII 1908-1.I 1975). Eesti keele ruum Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 2.
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kes te olete, härra President?”
Vestlusi Vladimir Putiniga. Me vestlesime Vladimir Putiniga kuus korda. Mitu tundi järjest. Nii tema kui meie olime kannatlikud ja tolerantsed. Tema siis, kui meie esitasime tema jaoks ebamugavaid küsimusi või lihtsalt üritasime “hinge pugeda”. Meie siis, kui tema hilines või palus diktofoni välja lülitada, öeldes: “See on väga isiklik.” Me rääkisime Putiniga elust. Peaasjalikult tema […]
“Kes/mis septembrikuus on sündinud”
Mati Soomre on nende kaante vahele koondanud huvitavaid sündmusi ja fakte, lisanud kommentaare ning leidnud võimaluse vahel ka sõnumisse naeruteri puistata. Valik toetub Maalehe “Tuna&täna” rubriigis ilmunule. Illustreeritud sariväljaandena jätkub “Kes/mis septembrikuus on sündinud” aasta kõigi kuude kaupa. Septembris on sündinud Leo Võhandu, Luigi Galvani, Alexander von Humboldt, Endel Lippmaa, Michael Faraday, Girolamo Cardano, Enrico […]
“Kes/mis veebruarikuus on sündinud”
Mati Soomre on nende kaante vahele koondanud huvitavaid sündmusi ja fakte, lisanud kommentaare ning leidnud võimaluse vahel ka sõnumisse naeruteri puistata. Valik toetub Maalehe “Tuna&täna” rubriigis ilmunule. Illustreeritud sariväljaandena jätkub “Kes/mis veebruarikuus on sündinud” aasta kõigi kuude kaupa. Veebruaris on ilmale tulnud Boriss Jeltsin, Konstantin Päts, Ronald Reagen, Paul Ariste, Friedrich von Berg, Thomas Alva […]
“Kevad Eestis”
Igal kirjaoskajal on õigus ja võimalus oma elukäik kirja panna. Veelgi enam – tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad mälestusi jäädvustada ka kirjaoskust kasutamata, piisab oma eluloo lindile rääkimisest ja see on kadumisest päästetud. Tegelikult kasutab neid võimalusi kaduv-väike protsent praegu maailmas elavatest inimestest. Valdav enamik võtab oma mälestused, elukogemused ja arusaamised ajastut ning maailmast kaasa igaviku […]
