“Käidud teedelt”
Mälestusi ja sõnavõtte Koosneb Ants Lauteri kirjalikest ja suusõnalistest meenutustest oma elu- ning loomingutee kohta, sõnavõttudest mitmesuguste sündmuste ja tähtpäevade puhul. Raamatu lõpus leidub ülevaade tema lavastustest ja osatäitmistest ning ilmunud artiklite loend. Illustreeritud fotodega.
“Käidud teedelt”
Koosneb Ants Lauteri kirjalikest ja suusõnalistest meenutustest oma elu- ning loomingutee kohta, sõnavõttudest mitmesuguste sündmuste ja tähtpäevade puhul. Raamatu lõpus leidub ülevaade tema lavastustest ja osatäitmistest ning ilmunud artiklite loend.
“Kaie Kõrb. Unistuste nimel”
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapil kõige tähtsamaid […]
“Kaks armastuslugu”
Minu sees elab rändaja. Armastan teed. Mõlemal kujul. Seda, mis jalgade all kulub, ja seda, mis tassi sees hinge soojendab. Läksin ühel õhtul töölt koju ja rääkisin teismelisele tütrele vaimustusega oma suurepärasest mõttest minna Hispaania palverännakurajale. Leppisime kokku, et läheme koos ja kirjutame koos. See lugu on minu elu läbi kahe kõige olulisema suhte – […]
“Kaks teed teaduses. Mälestusi ja esseid”
Kosmoseteadlane Riho Nõmmik (1936, PhD 1998) jagab raamatus oma mälestusi ja mõtteid alates kooliajast Treffneri koolis kuni tõusuni maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Ta õppis Moskva Ülikoolis ja töötas pikka aega ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Saavutused kosmoseteaduse valdkonnas tõid Nõmmikule tuntuse nii Venemaal kui välismaal. Olnud paljude aastate jooksul hinnatud esineja rahvusvahelistel kosmoseteemalistel foorumitel, seisab Riho […]
“Kaksikheeliks”
James D. Watson sündis Chicagos 1928. aastal. Pärast Chicago ülikooli lõpetamist tegeles ta Indiana ülikoolis geneetikaga ja sai 1950. aasta doktorikraadi. Seejärel veetis ta aasta Kopenhaageni ülikoolis, mille järel veel kaks aastat Cambridge’i ülikooli Cavendishi laboratooriumis. Seal kohtas ta Francis Cricki ja koostöö tulemusena esitasid nad 1953. aastal DNA struktuuri. Pärast kahte aastat Cal Techis […]
“Kaksteist aastat poliitikas”
Memuaaridel on see häda, et neis luisatakse neetult palju. Teiseks hädaks on jälle talumatu igavus, mõned harvad erandid välja arvatud. Kas võib mäletada, ilma et valetaks? Kas saaks igavust vältida, kui kõneleks tõtt ja ainult tõtt? Õigupoolest mäletatakse ainult seda, mida tahetakse mäletada. Ja niiviisi, nagu tahetakse või suudetakse, söandatakse mäletada. Me kaitseme end tahes […]
“Kalle Jaanuse kättemaks”
Eesti Romaanivara Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897-1987) 1939. aastal avaldatud romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste […]
“Kaotatud au”
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias. Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majaorisse Michaelisse. Muhameedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dali teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, […]
“Kaotatud suvi”
Ühe noore mehe teekond Sangastest Cornwalli Kui me jõudsime Miku talu piirile, seisatusin tahtmatult ja vaatasin tagasi. Kuis küll soovisin endaga kaasa võtta seda sooja kindlustunnet, mida sisendas mulle põliste puude vahele peitunud kodukoht. Kui ma hakkasin uuesti edasi astuma, ulatas Lalla mulle viielehelise jäneseristiku. Milline üllatus, ka neljaleheline on ju piisavalt haruldane, rääkimata siis […]
“Kapellmeistri päevik”
Artur Vahter on sündinud 1913. aastal Mahu vallas, õppinud Rakvere Õpetajate Seminaris. Pärast Tallinna Konservatooriumi koolimuusika osakonna lõpetamist 1941. aastal tuli tal läbi teha Suure Isamaasõja rasked rajad kapellmeistrina Eesti Laskurkorpuse väeosades. Alles sõja lõppedes võis alata tema tegevus muusikateadlase-ajaloolase, koorijuhi ja muusikapedagoogina. Konservatooriumi õppejõud on ta olnud alates 1946. aastast, sellest ajast kateedrijuhataja 34 […]
“Kapten Anton Irv”
Soomusrongide löögivaimu kehastaja. Käesolev brošüür ei pretendeeri mingi monograafia täiusele ega täpsusele. Käesoleva ülevaate autor jätab põhjalikumate uurimuste avaldamise meeleldi nende hooleks, kes vaatlevad Irve sõjamehepilguga ja kes juba teinudki seda tööd. Siintoodud leheküljed tahavad vaid joonistada üldpildi meie muidugi sangarliku vabadusvõitluse ühest sangarlikumast ja populaarsemast juhist, kes suur inimesena ja eeskujulik sõdurina ning juhina. […]
“Kapten James Cook”
Meresõitjatele ja maadeavastajatele pühendatud uue sarja Gloria Mundi avaraamat. James Cooki (1728–1779) on nimetatud viimaseks romantikuks maailmameredel. Kuulsuse tõid talle kolm kolme aasta pikkust ümbermaailmareisi, mis ulatusid Arktikast Antarktikani. Ta tegi kindlaks Uus-Meremaa saarelise asendi, avastas Austraalia idaranniku ja Uus-Kaledoonia ning kaardistas hulga saari. Ajalukku on läinud ka Cooki traagiline hukk kannibalidest pärismaalaste käe läbi. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Karl August Hermann. Vanemuise kandle hääl”
Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Karl Marx”
Inglise ajaloolase ja ajakirjaniku Francis Wheeni värske ja paljutõlgitud biograafia Karl Marxist on esimene katse kirjutada uurimus kuulsa Saksa filosoofi ja ühiskonnategelase argielust. Wheeni ei huvita mitte ainult Marx kui mõtleja, vaid ennekõike Marx kui inimene. Wheen pöörab palju tähelepanu “Kapitali” autori perekonnaelule ja inimsuhetele, tema kirgedele ja foobiatele, avades meile seeläbi Marxi elukäigu tavatu […]
“Karl Ristikivi”
Lühimonograafiate sari “Meie kirjanikke” hõlmab ajajooksul kõiki meie esileküündivamaid autoreid. Selle eesmärgiks on pakkuda kõigile arusaadavas vormis ülevaateid eesti kirjanike elust ja loomingust meie paremate kirjandusloolaste ja kriitikute sulest. Sisaldades palju uudismaterjali ja seniavaldamata uurimistulemusi kujuneb MK sari asendamatuks kogumikuks. Tuues andmeid ja hinnanguid ka meie nooremast generatsioonist, moodustab ta iseenesest ka meie uuema, seni […]
“Karl XI”
Biograafia Rootsi kuningas Karl XI on ajalookirjutuses jäänud oma isa Karl X Gustavi ja kuulsa poja Karl XII varju. Võib-olla küll mitte Eestis. Meil kujutatakse teda traditsiooniliselt targa ja tegusa riigiisana: suur reduktsioon, Eesti-, Saare- ja eriti Liivimaa rüütelkondade autonoomia piiramine, taasriigistatud mõisate talupoegade sisuline vabastamine pärisorjusest, Forseliuse seminar, talurahvakoolide asutamine ja eesti kirjakeele areng […]
