“Joel Lindpere: «Mina otsustan mänge!»
Intrigeeriv vaade Eesti ühe parima jalgpalluri karjäärile tema enda pilgu läbi. Joel Lindpere lõpetas eelmisel aastal aktiivse mängijakarjääri, raamat paneb karjäärile auväärse punkti. Ta on mees, kes esindas Eesti koondist 107 korda ning mängis oma karjääri tipul New Yorgis koos maailma tippudega. Ta on mees, kes tunneb ennast punasel vaibal sama hästi kui jalgpallimurul. Mees, […]
“Johan Laidoner”
Kindral Johan Laidoneri seitsmekümnendaks sünnipäevaks ja tema vangipõlve neljateistkümnendal aastal jõuab see raamat eesti lugeja kätte. Ta kõneleb ühe suure eestlase elutööst, tema võitlustest ja võitudest lahinguväljadel ja tema panusest Eesti Vabariigi ülesehitamisel rahuaegadel. Lõpuks loeme jutustust kindrali kurvast saatusest meie riigi iseseisvuse hukkumise päevil. Raamat ei ole täiuslik, koostajal puudusid arhiivimaterjalid ja dokumendid. Esimene […]
“Johann Wolfgang von Goethe”
Johann Wolfgang von Goethe ühendas endas kirjaniku, mõtleja ja teadlase ande. Ta lõi tohutu sõnajõuga luuleteoseid, eelkõige aga on tema chef-d´aeuvre “Faust”. Kogu oma elu jooksul kajastas ta ühiskondlikke ja poliitilisi olusid, kunsti eri aspekte ja usuküsimusi. Loodusuurijana püüdis ta esile tuua taimede ja loomade metamorfoosi seaduspärasusi. Riigiministri amet sidus ta ühiskondliku eluga. Vaieldamatult on […]
“Juhan Liivi armastuse valu. Mälestusi sõjast Lätiga”
Friedebert Tuglase peamiseks loominguks ei olnud tekstid, tema suurus seisnes müütide ja kirjanike komponeerimises. Tuglase parimaks teoseks on Juhan Liiv. Milline aga oli Juhan Liiv tegelikult? Seda võite lugeda Olev Remsu uuest, tema puhul harjumatult lühikesest romaanist “Juhan Liivi armastuse valu”. Kirjaniku kõhnumine on kahandanud ka tema romaanide paksust, ent säilitanud mõttelaengu tuumakuse. Võibolla pole […]
“Juhan Simm”
1935. aastal, kui Juhan Simm oli veel täies loomingujõus, pani Richard Ritsing kirja järgmised read: “Nõuaks vist pikemat aega ja energiat, et suuta kõiki Simmi muusikategevuse avaldusi ja mälestusi kirja panna ning säilitada, et suuta kokku koguda J. Simmi rohkearvulist loomingu tagavara ja koostada vastav nimistu. Arvamata kordi tõusnud juhtpuldile, arvamata kordi jaganud juhatust ja […]
“Juhan Sütiste elukäik ja looming”
Juhan Sütiste (1899-1945) tuli Tähtvere saunatarest ülikoolilinna Tartusse, kus teda köitsid sport, teater ja kirjandus. Ta sai esikoha odaviskes 1927.a. Roomas üliõpilaste olümpiaadil, kujunes viljakaks teatrikriitikuks ning kirjutas näidendeid, kuid kustumatu kuulsuse tõi talle luule, mille eest ta on pidanud isuma vangiski. Ta on laulnud kodumaast ja selle töötavatest inimestest, ergutanud ühiskonda edasi arenema, poeemitsüklis […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Julgeolekust (KGB)”
Dokumentaalromaan. 38 aastat kirjaniku elust (1948-1986). (Tondiöömaja IV). Siit tagasi vaadates võiks nõukogulik elu tunduda mõneti koomilinegi. Tõeline absurditeater, üldsegi mitte mõtlevate inimeste asjalik eluteater. Seal tegelikult viibinud kirjanik vaatleb olnud aega enda ränga elukäigu kaudu; ja enamasti on lugu naljast kaugel, sest kuritegelik kommunistlik riik tegeles päevast päeva inimõiguste rikkumisega, kuni psühholoogilise banditismini välja. […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Jüri Jaakson” 2 vihikut
I Raamat “Jüri Jaakson – Eesti riigi majanduse aluste rajajana” Autor: Raimund Hagelberg. II Raamat “Jüri Jaakson – Eesti rahva teener” Autor: Sille Kase.
“Jüri Jaanson. Sauruse tee”
Selle raamatu mõte on kinnitada teistele ja endale, et mina, Jüri Jaanson, vastutan tegude eest ise. Loomulikult lahendanuks ma sporditeel palju asju oluliselt teisiti, kui lahendasid spordiametnikud. Loomulikult kraaklesin ametnikega, aga mitte lihtsalt igal võimalusel, vaid pigem äärmisel vajadusel. Nad töötasid ju minu heaks, mitte minu vastu. Ma ei saa endale iial ette heita, et […]
“Jüri Järvet. Narr ja Kuningas”
Reet Neimar: “Tahaks öelda: Jüri Järvet oli üks viimaseid näitlejaid, keda tundis kogu eesti rahvas. Nagu tunti omal ajal Pinnat, Lauterit ja Lauri. Samas peatun ja kõhklen: mida ma nüüd väidan? Praegu on ju näitlejad palju rohkem avalikkusele kättesaadavad – televisiooni, lõputute intervjuude, seriaalide jpm kaudu. Ja ometi on tunne, et koos Järvetiga hakkab kaduma […]
“Jüri Tarmak”
Sari: “Olümpiavõitjad” Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. See legendaarne fraas kehtib ka minu kohta. Selles on kogu minu spordifilosoofia: inimene peab pürgima kõrgustesse, nii sisemiselt kui väliselt. Kui keegi ei hüppa kõrgust, siis peaks ta vähemalt vaatama tähti taevas. Peaks teadma, kui kaugel ja kõrgel need on ja kui raske on […]
“Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt”
Igal ajastul on omad käigud, ideed ja kangelased, nagu ka omad eksirajad, varjuküljed ja antikangelased. Mis puudutab neid tormilisi aegu, mida tõi meile 20. sajand, siis meie jaoks on need juba koltunud paber arhiivis või võlts linateos kinoekraanil. Vähe on meie hulgas veel alles inimesi, kes neid radu ise tallanud oleks, nende ideede eest kangelasena […]
“Kaanekukk”
Raamatu kirjutamisel on kasutatud Laikmaa käsikirjalist autobiograafiat (Curriculum vitae, 1916 ja 1924) ning tema poolt ajavahemikul 1898-1939 perioodikas, koguteostes, albumeis ja mujal trükisõnas avaldatud arvukaid artikleid, reisikirjeldusi, mälestuspudemeid, sõnavõtte, poleemilisi esinemisi, ülekutseid, arvustusi jm. Teiseks põhiallikaks olid kunstniku ulatusliku kirjavahetuse säilinud osad, mida leidub Riiklikus Keskarhiivis Tallinnas, Kirjandusmuuseumis, Tallinna ja Tartu kunstimuuseumi arhiivis, Haapsalu muuseumis, […]
“Kaarel Ird. Per aspera ehk Olnust ja tänasest”
Lavastaja ja publitsisti, NSVL rahvakunstniku (1970) neljas artiklitekogumik. Enne seda on ilmunud “Ceterum censeo…” (1965), “Semper idem…” (1970), “Cogito, ergo sum…” (1970). Sisaldab artikleid, sõnavõtte ja intervjuusid, mis on ilmunud eesti- ja venekeelses ajakirjanduses, peamiselt aastail 1979-83. Materjal jaguneb temaatikalt nelja tsüklisse: I – mälestused ja meenutused minevikust; II – mõtteid teatrikunstist kaasajal; III – […]
“Kadunud saar”
Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud keskkonda – vaimulikku seminari ja sealt vabakoguduslikku tegevusväljale noore vaimulikuna ja ajakirja toimetajana. Autor ei unusta väliste olude […]
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Kafka, igavene peigmees”
Eesti lugejate hulgas on kahekümnenda sajandi ühel kuulsamal kirjanikul Franz Kafkal kindel koht, paraku tuntakse teda peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendajana. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühetaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummas ta oma toonaseid adressaate, nii nagu tõenäoliselt köidab ka tänaseid lugejaid. […]
