“Ita Ever. Elu suuruses”
Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. “Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud,” leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu […]
“Ivar Stukolkin”
Sari: “Olümpiavõitjad” Sportlike saavutuste poolest võin ma oma spordikarjääriga igati rahul olla. Paremat tahta oleks raske: olümpiavõit ja olümpiamedalid räägivad enda eest. See on sporditee tipp, mida võib uhkusega meenutada. Seda enam, et suutsin tippujumise kõrvalt lõpetada ka ülikooli ja läbid ajateenistuse. Kõik oli seega peaaegu üheaegselt saavutatud ning sellises olukorras võinuks rahulikult ka sportlasena […]
“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Jää voolab. Eesti polaarränduri August Masiku maailm.”
1918. aastal võtsid viis asjahuvilist meest, kes olid varem küttinud vaalu ja karusloomi, Kanada põhjarannikult Crossi saarelt suuna Beauforti merele, kuhu ei olnud tihanud kaugeneda ükski loodusteadlane ega põliselanik. Nende juhiks olid merekoolis käinud norralane Storker Storkerson ning eestlane August Masik. Nad rajasid jääle maailma esimese triivjaama. Meeste käsutuses ei olnud puidust maju, telefone, lennukeid […]
“Jaak Uudmäe”
Sari: “Olümpiavõitjad” “Olümpiavõit on üks etapp, üks osa minu elus, aga mitte kogu elu. Jah, see võit midagi näitab: et oled suutnud pingutada ühe selge sihi nimel, et oled kohusetundlik ja töökas. Aga see on ka kõik. Kogu ei ole võimalik elada ühe olümpiavõidu valguses. Ning edaspidine elu on kulgenud ikkagi nii, et ei ole […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Jaan Kross ja Tallinn”
Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kirjanduses. Raamat aitab möödunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Kasutatud on rohkesti materjale arhiividest ja perekonna fotokogust, mida ilmestavad tsitaadid Jaan Krossi memuaaridest. Raamatu koostas Maarja Undusk. Tallinna kuvandist Krossi loomingus kirjutas Toomas Haug. Sissejuhatavad tekstid ja pildiallkirjad on tõlgitud ka inglise keelde. […]
“Jaan Kross”
Valgusküllane trepikoda sai üles ronivate soomlasele aastatega väga tuttavaks. Tuju tõusis juba ette, ja ülemise korruse uks oli alati lahti. Sõbralik vastuvõtt ja soe õhkkond mõjusid millegi erilisena, sest oli ju teada, kui intensiivselt valmis selles kirjanduslikus töökojas teos teose järel. Palju tänu Ellen Niidule. Ta on olnud märgatavaks toeks kogu Jaan Krossi kirjanikutööle, ja […]
“Jaan Poska oma ja meie ajas”
Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma […]
“Jaan Talts”
Sari: “Olümpiavõitjad” Olen mõelnud, miks just minul õnnestus teha palju maailmarekordeid ja rekordeid üldse. Ja miks mina lihtsa maapoisina kusagilt Eestimaa nurgast Massiarust üldse sattusin suurde sporti. Nii öelda jala uks vahele saavad ju paljud, aga sealt edasi väga vähesed. Mina aga trügisin edasi ja üllatavalt kiiresti ja kindlalt, nagu olekski mulle koht seal üleval […]
“Jaan Tõnisson. Koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks”
Koguteose Väljaandmise Toimkond: Evald Blumfeldt, Henno Jänes, Juhan Kauri, Maria Kleitsman, Indrek Martinson, Mikk Põlde – esimees, Imant Rebane, Gustav Ränk ja Armin Tuulse (Stockholm), Karl Aun (Waterloo, Kanada), Artur Grönberg (Montreal), Aleksander Peel (Toronto), Arno Raag (New York). Keeleline korrektor Johannes Aavik Saateks Käesoleva koguteose väljaandmise mõte algatati nõupidamisel 10. veebruaril 1958, mis Stokholmis […]
“Jaan Tõnisson”
Jaan Tõnissoni mälestuseks Lühike kõle jõulueelne päev oli lõppenud. Tühjadel Tartu tänavatel keerutas vinge tuul tuhkjat lund. All-linnas kumises Raekoja tornikell igal veerandtunnil. Ainult üksikuid inimesi ruttas veel siin-seal – mureliku meele ja hirmunud silmadega. Varsti oli öö saabumas ja homne päev võis tuua uue murekoorma paljudesse südametesse. Seda võis juhtuda veel varemgi – hilisõhtul […]
“Jack London”
See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema oma sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. “Meremees sadulas” rajaneb Londoni viikümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.
“Jakob Hurt – Eesti ärkamisaja suurkujusid”
Ei tundnud ma eneses julgust ega jõudu kirja panna mehe elu ja tööd, kes on kündnud sügavad vaod eesti rahva arenemise põllul ja tööle äratanud tuhandeid eesti poegi ja tütreid. Ta tegi seda jaolt üksinda ja esimesena, kuid ta jätkas tööd ja talutas rahvast edasi ka radadel, kus teised juba enne teda olid samme astunud. […]
“Jakob Hurt. 1839-1907”
Eesti rahvusliku liikumise väljapaistva tegelase, folkloristi ja keeleteadlase Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva puhul ilmuv album annab rikkaliku foto- ja dokumentaalmaterjali varal üksikasjadeni küündiva ülevaate suurmehe elust ja tegevusest, aga ka rahvusliku liikumise ajajärgust ja tegelaskonnast laiemalt. Resümeed ja fotode nimistud vene, saksa, soome ja inglise keeles.
“Jakob Tamm”
Jakob Tamm – ja niisugune paks raamat… Kuidas on taoline asi võimalik? Teise või kolmanda järgu kirjanik, ammu läbielatud aeg ning üleelatud luule ja ikkagi veel päevakorral? Nii- ja teistviisigi võidakse ühelt või teiselt poolt küsida… Kõige mõjukamalt võiks rääkida enese eest siiski käesoleva jutu kangelane ise. Tema, Jakob Ado ja Maie poeg Tamm on […]
“Jakobson on surnud!”
…C. R. Jakobsoni elukäigu uurimise praeguses järgus on veel paljud probleemid lahendamata. Üheks niisuguseks uurimata küsimusteks on ka C. R. Jakobsoni haigus- ja arstimislugu. Me ei saa isegi seda kindlalt öelda, mis haigusesse C. R. Jakobson suri. Teiseks puudub vähegi ammendav ülevaade tema surma kajastumisest ühiskonna eri kihtides ja kaasaegses ajakirjanduses, kasvõi ainult Vene- ja […]
“James Dean. Müüt ja tegelikkus”
James Deani lugu. Müüt ja tegelikkus. /—/ Lõppude lõpuks tundub nii, et seni, kuni on noori inimesi ja seni, kuni on piirangud – seni elavad edasi ka Dean ja tema legend. Sajandite saatused.
“Järelehüüd”
Sisukord – 1941 – Järelhüüd Kuusiku peremehele – Vürst Loomingu Raamatukogu 1994/11
