“Jüri Jaanson. Sauruse tee”
Selle raamatu mõte on kinnitada teistele ja endale, et mina, Jüri Jaanson, vastutan tegude eest ise. Loomulikult lahendanuks ma sporditeel palju asju oluliselt teisiti, kui lahendasid spordiametnikud. Loomulikult kraaklesin ametnikega, aga mitte lihtsalt igal võimalusel, vaid pigem äärmisel vajadusel. Nad töötasid ju minu heaks, mitte minu vastu. Ma ei saa endale iial ette heita, et […]
“Jüri Järvet. Narr ja Kuningas”
Reet Neimar: “Tahaks öelda: Jüri Järvet oli üks viimaseid näitlejaid, keda tundis kogu eesti rahvas. Nagu tunti omal ajal Pinnat, Lauterit ja Lauri. Samas peatun ja kõhklen: mida ma nüüd väidan? Praegu on ju näitlejad palju rohkem avalikkusele kättesaadavad – televisiooni, lõputute intervjuude, seriaalide jpm kaudu. Ja ometi on tunne, et koos Järvetiga hakkab kaduma […]
“Jüri Tarmak”
Sari: “Olümpiavõitjad” Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. See legendaarne fraas kehtib ka minu kohta. Selles on kogu minu spordifilosoofia: inimene peab pürgima kõrgustesse, nii sisemiselt kui väliselt. Kui keegi ei hüppa kõrgust, siis peaks ta vähemalt vaatama tähti taevas. Peaks teadma, kui kaugel ja kõrgel need on ja kui raske on […]
“Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt”
Igal ajastul on omad käigud, ideed ja kangelased, nagu ka omad eksirajad, varjuküljed ja antikangelased. Mis puudutab neid tormilisi aegu, mida tõi meile 20. sajand, siis meie jaoks on need juba koltunud paber arhiivis või võlts linateos kinoekraanil. Vähe on meie hulgas veel alles inimesi, kes neid radu ise tallanud oleks, nende ideede eest kangelasena […]
“Kaanekukk”
Raamatu kirjutamisel on kasutatud Laikmaa käsikirjalist autobiograafiat (Curriculum vitae, 1916 ja 1924) ning tema poolt ajavahemikul 1898-1939 perioodikas, koguteostes, albumeis ja mujal trükisõnas avaldatud arvukaid artikleid, reisikirjeldusi, mälestuspudemeid, sõnavõtte, poleemilisi esinemisi, ülekutseid, arvustusi jm. Teiseks põhiallikaks olid kunstniku ulatusliku kirjavahetuse säilinud osad, mida leidub Riiklikus Keskarhiivis Tallinnas, Kirjandusmuuseumis, Tallinna ja Tartu kunstimuuseumi arhiivis, Haapsalu muuseumis, […]
“Kaarel Ird. Per aspera ehk Olnust ja tänasest”
Lavastaja ja publitsisti, NSVL rahvakunstniku (1970) neljas artiklitekogumik. Enne seda on ilmunud “Ceterum censeo…” (1965), “Semper idem…” (1970), “Cogito, ergo sum…” (1970). Sisaldab artikleid, sõnavõtte ja intervjuusid, mis on ilmunud eesti- ja venekeelses ajakirjanduses, peamiselt aastail 1979-83. Materjal jaguneb temaatikalt nelja tsüklisse: I – mälestused ja meenutused minevikust; II – mõtteid teatrikunstist kaasajal; III – […]
“Kadunud saar”
Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud keskkonda – vaimulikku seminari ja sealt vabakoguduslikku tegevusväljale noore vaimulikuna ja ajakirja toimetajana. Autor ei unusta väliste olude […]
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Käidud teedelt”
Mälestusi ja sõnavõtte Koosneb Ants Lauteri kirjalikest ja suusõnalistest meenutustest oma elu- ning loomingutee kohta, sõnavõttudest mitmesuguste sündmuste ja tähtpäevade puhul. Raamatu lõpus leidub ülevaade tema lavastustest ja osatäitmistest ning ilmunud artiklite loend. Illustreeritud fotodega.
“Käidud teedelt”
Koosneb Ants Lauteri kirjalikest ja suusõnalistest meenutustest oma elu- ning loomingutee kohta, sõnavõttudest mitmesuguste sündmuste ja tähtpäevade puhul. Raamatu lõpus leidub ülevaade tema lavastustest ja osatäitmistest ning ilmunud artiklite loend.
“Kaie Kõrb. Unistuste nimel”
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapil kõige tähtsamaid […]
“Kaks armastuslugu”
Minu sees elab rändaja. Armastan teed. Mõlemal kujul. Seda, mis jalgade all kulub, ja seda, mis tassi sees hinge soojendab. Läksin ühel õhtul töölt koju ja rääkisin teismelisele tütrele vaimustusega oma suurepärasest mõttest minna Hispaania palverännakurajale. Leppisime kokku, et läheme koos ja kirjutame koos. See lugu on minu elu läbi kahe kõige olulisema suhte – […]
“Kaks teed teaduses. Mälestusi ja esseid”
Kosmoseteadlane Riho Nõmmik (1936, PhD 1998) jagab raamatus oma mälestusi ja mõtteid alates kooliajast Treffneri koolis kuni tõusuni maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Ta õppis Moskva Ülikoolis ja töötas pikka aega ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Saavutused kosmoseteaduse valdkonnas tõid Nõmmikule tuntuse nii Venemaal kui välismaal. Olnud paljude aastate jooksul hinnatud esineja rahvusvahelistel kosmoseteemalistel foorumitel, seisab Riho […]
“Kalle Jaanuse kättemaks”
Eesti Romaanivara Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897-1987) 1939. aastal avaldatud romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste […]
“Kaotatud suvi”
Ühe noore mehe teekond Sangastest Cornwalli Kui me jõudsime Miku talu piirile, seisatusin tahtmatult ja vaatasin tagasi. Kuis küll soovisin endaga kaasa võtta seda sooja kindlustunnet, mida sisendas mulle põliste puude vahele peitunud kodukoht. Kui ma hakkasin uuesti edasi astuma, ulatas Lalla mulle viielehelise jäneseristiku. Milline üllatus, ka neljaleheline on ju piisavalt haruldane, rääkimata siis […]
“Kapellmeistri päevik”
Artur Vahter on sündinud 1913. aastal Mahu vallas, õppinud Rakvere Õpetajate Seminaris. Pärast Tallinna Konservatooriumi koolimuusika osakonna lõpetamist 1941. aastal tuli tal läbi teha Suure Isamaasõja rasked rajad kapellmeistrina Eesti Laskurkorpuse väeosades. Alles sõja lõppedes võis alata tema tegevus muusikateadlase-ajaloolase, koorijuhi ja muusikapedagoogina. Konservatooriumi õppejõud on ta olnud alates 1946. aastast, sellest ajast kateedrijuhataja 34 […]
“Kapten Anton Irv”
Soomusrongide löögivaimu kehastaja. Käesolev brošüür ei pretendeeri mingi monograafia täiusele ega täpsusele. Käesoleva ülevaate autor jätab põhjalikumate uurimuste avaldamise meeleldi nende hooleks, kes vaatlevad Irve sõjamehepilguga ja kes juba teinudki seda tööd. Siintoodud leheküljed tahavad vaid joonistada üldpildi meie muidugi sangarliku vabadusvõitluse ühest sangarlikumast ja populaarsemast juhist, kes suur inimesena ja eeskujulik sõdurina ning juhina. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Karl August Hermann. Vanemuise kandle hääl”
Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
