“Jakob Hurt. 1839-1907”
Eesti rahvusliku liikumise väljapaistva tegelase, folkloristi ja keeleteadlase Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva puhul ilmuv album annab rikkaliku foto- ja dokumentaalmaterjali varal üksikasjadeni küündiva ülevaate suurmehe elust ja tegevusest, aga ka rahvusliku liikumise ajajärgust ja tegelaskonnast laiemalt. Resümeed ja fotode nimistud vene, saksa, soome ja inglise keeles.
“Jakob Tamm”
Jakob Tamm – ja niisugune paks raamat… Kuidas on taoline asi võimalik? Teise või kolmanda järgu kirjanik, ammu läbielatud aeg ning üleelatud luule ja ikkagi veel päevakorral? Nii- ja teistviisigi võidakse ühelt või teiselt poolt küsida… Kõige mõjukamalt võiks rääkida enese eest siiski käesoleva jutu kangelane ise. Tema, Jakob Ado ja Maie poeg Tamm on […]
“Jakobson on surnud!”
…C. R. Jakobsoni elukäigu uurimise praeguses järgus on veel paljud probleemid lahendamata. Üheks niisuguseks uurimata küsimusteks on ka C. R. Jakobsoni haigus- ja arstimislugu. Me ei saa isegi seda kindlalt öelda, mis haigusesse C. R. Jakobson suri. Teiseks puudub vähegi ammendav ülevaade tema surma kajastumisest ühiskonna eri kihtides ja kaasaegses ajakirjanduses, kasvõi ainult Vene- ja […]
“Järelehüüd”
Sisukord – 1941 – Järelhüüd Kuusiku peremehele – Vürst Loomingu Raamatukogu 1994/11
“Järelnoppeid kultuurikihist”
Nüüd aitab! Minu mõõt hakkab täis saama. Kui Kalju Suur veel mõne triki sooritab, lähen kadedusest lõhki. Kuidas on võimalik, et Tallinna Raamatutrükikoda ainuüksi Kalju Suure jaoks rügab? Selle maja toodangut jälgides võib kahtlustada, et suurem osa ajast kulutatakse seal just härra Suure fotoraamatuile. Ammuks see oli, kui ilmus “Seinast seina”, selle järel õige pea […]
“Järelpõimik”
Sellesse on koondatud mõne aasta eest meie keskelt lahkunud Gert Helbemäe suurelt osalt seni avaldamata ilukirjanduslik pärand – novellid lühipalad, romaanikatkend, koguni üks lühinäidend ja reisikirjeldus. Kõik need annavad tunnistust nii Helbemäe loomingu mitmekülgsusest kui ka ta eripalgest, eriti Vana Tallinna kujutajana. Neile on lisatud lühike saatesõna ja fotosid, et ta kuju selgemalt silme ette […]
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Joel Lindpere: «Mina otsustan mänge!»
Intrigeeriv vaade Eesti ühe parima jalgpalluri karjäärile tema enda pilgu läbi. Joel Lindpere lõpetas eelmisel aastal aktiivse mängijakarjääri, raamat paneb karjäärile auväärse punkti. Ta on mees, kes esindas Eesti koondist 107 korda ning mängis oma karjääri tipul New Yorgis koos maailma tippudega. Ta on mees, kes tunneb ennast punasel vaibal sama hästi kui jalgpallimurul. Mees, […]
“Johan Laidoner”
Kindral Johan Laidoneri seitsmekümnendaks sünnipäevaks ja tema vangipõlve neljateistkümnendal aastal jõuab see raamat eesti lugeja kätte. Ta kõneleb ühe suure eestlase elutööst, tema võitlustest ja võitudest lahinguväljadel ja tema panusest Eesti Vabariigi ülesehitamisel rahuaegadel. Lõpuks loeme jutustust kindrali kurvast saatusest meie riigi iseseisvuse hukkumise päevil. Raamat ei ole täiuslik, koostajal puudusid arhiivimaterjalid ja dokumendid. Esimene […]
“Juhan Liivi armastuse valu. Mälestusi sõjast Lätiga”
Friedebert Tuglase peamiseks loominguks ei olnud tekstid, tema suurus seisnes müütide ja kirjanike komponeerimises. Tuglase parimaks teoseks on Juhan Liiv. Milline aga oli Juhan Liiv tegelikult? Seda võite lugeda Olev Remsu uuest, tema puhul harjumatult lühikesest romaanist “Juhan Liivi armastuse valu”. Kirjaniku kõhnumine on kahandanud ka tema romaanide paksust, ent säilitanud mõttelaengu tuumakuse. Võibolla pole […]
“Juhan Simm”
1935. aastal, kui Juhan Simm oli veel täies loomingujõus, pani Richard Ritsing kirja järgmised read: “Nõuaks vist pikemat aega ja energiat, et suuta kõiki Simmi muusikategevuse avaldusi ja mälestusi kirja panna ning säilitada, et suuta kokku koguda J. Simmi rohkearvulist loomingu tagavara ja koostada vastav nimistu. Arvamata kordi tõusnud juhtpuldile, arvamata kordi jaganud juhatust ja […]
“Juhan Sütiste elukäik ja looming”
Juhan Sütiste (1899-1945) tuli Tähtvere saunatarest ülikoolilinna Tartusse, kus teda köitsid sport, teater ja kirjandus. Ta sai esikoha odaviskes 1927.a. Roomas üliõpilaste olümpiaadil, kujunes viljakaks teatrikriitikuks ning kirjutas näidendeid, kuid kustumatu kuulsuse tõi talle luule, mille eest ta on pidanud isuma vangiski. Ta on laulnud kodumaast ja selle töötavatest inimestest, ergutanud ühiskonda edasi arenema, poeemitsüklis […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Julgeolekust (KGB)”
Dokumentaalromaan. 38 aastat kirjaniku elust (1948-1986). (Tondiöömaja IV). Siit tagasi vaadates võiks nõukogulik elu tunduda mõneti koomilinegi. Tõeline absurditeater, üldsegi mitte mõtlevate inimeste asjalik eluteater. Seal tegelikult viibinud kirjanik vaatleb olnud aega enda ränga elukäigu kaudu; ja enamasti on lugu naljast kaugel, sest kuritegelik kommunistlik riik tegeles päevast päeva inimõiguste rikkumisega, kuni psühholoogilise banditismini välja. […]
“Jüri Jaakson” 2 vihikut
I Raamat “Jüri Jaakson – Eesti riigi majanduse aluste rajajana” Autor: Raimund Hagelberg. II Raamat “Jüri Jaakson – Eesti rahva teener” Autor: Sille Kase.
“Jüri Jaanson. Sauruse tee”
Selle raamatu mõte on kinnitada teistele ja endale, et mina, Jüri Jaanson, vastutan tegude eest ise. Loomulikult lahendanuks ma sporditeel palju asju oluliselt teisiti, kui lahendasid spordiametnikud. Loomulikult kraaklesin ametnikega, aga mitte lihtsalt igal võimalusel, vaid pigem äärmisel vajadusel. Nad töötasid ju minu heaks, mitte minu vastu. Ma ei saa endale iial ette heita, et […]
“Jüri Järvet. Narr ja Kuningas”
Reet Neimar: “Tahaks öelda: Jüri Järvet oli üks viimaseid näitlejaid, keda tundis kogu eesti rahvas. Nagu tunti omal ajal Pinnat, Lauterit ja Lauri. Samas peatun ja kõhklen: mida ma nüüd väidan? Praegu on ju näitlejad palju rohkem avalikkusele kättesaadavad – televisiooni, lõputute intervjuude, seriaalide jpm kaudu. Ja ometi on tunne, et koos Järvetiga hakkab kaduma […]
“Jüri Tarmak”
Sari: “Olümpiavõitjad” Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. See legendaarne fraas kehtib ka minu kohta. Selles on kogu minu spordifilosoofia: inimene peab pürgima kõrgustesse, nii sisemiselt kui väliselt. Kui keegi ei hüppa kõrgust, siis peaks ta vähemalt vaatama tähti taevas. Peaks teadma, kui kaugel ja kõrgel need on ja kui raske on […]
“Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt”
Igal ajastul on omad käigud, ideed ja kangelased, nagu ka omad eksirajad, varjuküljed ja antikangelased. Mis puudutab neid tormilisi aegu, mida tõi meile 20. sajand, siis meie jaoks on need juba koltunud paber arhiivis või võlts linateos kinoekraanil. Vähe on meie hulgas veel alles inimesi, kes neid radu ise tallanud oleks, nende ideede eest kangelasena […]
