“Ikkagi inimene. Vigala Sassi elu ja surm”
Vigala Sassi iseloomistamiseks on tuhandeid võimalusi. Nad kõik võivad olla õiged. Kuid saab ka lühidalt kokku võtta: Vigala Sass oli haruldane kombinatsioon kaasa saadud ning väljaarendatud ülitundlikkusest, määratust töövõimest, tahte- ja sihikindlusest ning kompromissitust aususest. Just need omadused tegid kesiste edueeldustega lastekodupoisist Suure Teadmamehe. Kui raamatu tarvis Sassi sõprade-lähedastega kohtusin, panin tähele, et üks mõte […]
“Indrek Neivelt – Hansapanga juht”
Indrek Neivelti valem tippu jõudmiseks: Pangajuhiks saada polegi nii keeruline. Tuleb leida oma tee, valida õige paik selle tee käimiseks, olla oma ala professionaal, võimalusel ka teerajaja, analüüsida ümbritsevat ja teha sellest õigeid järeldusi, rääkida siis, kui midagi öelda on, ja mis kõige tähtsam – mitte ihadalda karjääri teha.
“Ingrid. Kirjad emale Ameerikast”
Ingrid Polikarpus (1922-1993) oli pärit Viljandist tuntud arsti ja omavalitsustegelase Eduard Sibula ja ooperilaulja Lucie Sibula perest. Tallinna konservatooriumi tudengina abiellus ta 1943. aastal kunstikooli õpilase Ülo Polikarpusega. Septembris 1944 põgenes Ingrid koos mõnekuuse lapsega kodumaalt. Oma sõjas olnud abikaasaga kohtus ta alles Saksamaal. 1951, aastal siirdusid Polikarpused USA-sse Lakewoodi. Seal tuli rajada kodu ja […]
“Inna Taarna. Vaatan ajas tagasi”
Vaatan ajas tagasi on näitleja ja pedagoogi Inna Taarna mälestusteraamat. Olles sündinud 1926. aastal, sattus Inna Taarna lavale juba 16-aastaselt, kui hakkas tantsima Jaroslavlis asutatud Eesti Kunstiansamblites. Pärast sõda oli ta 1946. aastani “Estonia” tantsija, 1949 lõpetas Teatriinstituudi ning 1950. aastast sai Draamateatri näitlejaks. aastatel 1978-1988 töötas Inna Taarna Pedagoogilise Instituudi režiikateedri õppejõuna. Teater on […]
“Iseolemise vägi. Rein Randveer kindral Laidoneri jälgedes”
Lugeja käes on raamat mehest, kes elas 98-aastaseks, kes 33-aastaselt, pärast lahinguid Narva ruumis, langes NKVD küüsi ja tegi lähemat tutvust Pagari tänava ning Patareiga. Ta lootis, nagu paljud teisedki, et ega venelased kauaks Eestisse jää. Selle eest hoolitsevad juba inglased ja ameeriklased! Kui “venelased”, s.t. Vene sõjavägi siit lõpuks läks, oli Rein Randveer 83-aastane. […]
“Isiku tunnistus”
Kas romantilisel hingel on kohta 21. sajandil? Mida tähendab “olla eestlane”? Kus on eesti kultuuri juured? Milles on olemise mõte? Mis meist saab ja mis alles jääb? Neile küsimustele otsitakse selles raamatus vastust. “Isiku tunnistus” on kuuekümnendate põlvkonna ühe olulise esindaja, kirjaniku, kirjandusteadlase ja publitsisti Rein Veidemanni pihtimus. Tema elu- ja mõttelugu.
“Islami viis tugisammast. Algajatele ja kesktasemele”
Eesti keeles ei ole ilmunud palju raamatuid islami kohta ja need, mida meie raamatupoodide riiulitelt leida võib, ei ole tavaliselt moslemite endi kirjutatud. Seega ei ole neist võimalik islami seisukohast adekvaatset informatsiooni leida ning veel vähem on moslemitel oma usu kohta midagi praktilist õppida. “Islami viis tugisammast” püüab olukorda pisut leevendada ning pakub nii algajatele […]
“Ita Ever. Elu suuruses”
Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. “Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud,” leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu […]
“Ivar Stukolkin”
Sari: “Olümpiavõitjad” Sportlike saavutuste poolest võin ma oma spordikarjääriga igati rahul olla. Paremat tahta oleks raske: olümpiavõit ja olümpiamedalid räägivad enda eest. See on sporditee tipp, mida võib uhkusega meenutada. Seda enam, et suutsin tippujumise kõrvalt lõpetada ka ülikooli ja läbid ajateenistuse. Kõik oli seega peaaegu üheaegselt saavutatud ning sellises olukorras võinuks rahulikult ka sportlasena […]
“Jää voolab. Eesti polaarränduri August Masiku maailm.”
1918. aastal võtsid viis asjahuvilist meest, kes olid varem küttinud vaalu ja karusloomi, Kanada põhjarannikult Crossi saarelt suuna Beauforti merele, kuhu ei olnud tihanud kaugeneda ükski loodusteadlane ega põliselanik. Nende juhiks olid merekoolis käinud norralane Storker Storkerson ning eestlane August Masik. Nad rajasid jääle maailma esimese triivjaama. Meeste käsutuses ei olnud puidust maju, telefone, lennukeid […]
“Jaak Uudmäe”
Sari: “Olümpiavõitjad” “Olümpiavõit on üks etapp, üks osa minu elus, aga mitte kogu elu. Jah, see võit midagi näitab: et oled suutnud pingutada ühe selge sihi nimel, et oled kohusetundlik ja töökas. Aga see on ka kõik. Kogu ei ole võimalik elada ühe olümpiavõidu valguses. Ning edaspidine elu on kulgenud ikkagi nii, et ei ole […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Jaan Kross ja Tallinn”
Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kirjanduses. Raamat aitab möödunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Kasutatud on rohkesti materjale arhiividest ja perekonna fotokogust, mida ilmestavad tsitaadid Jaan Krossi memuaaridest. Raamatu koostas Maarja Undusk. Tallinna kuvandist Krossi loomingus kirjutas Toomas Haug. Sissejuhatavad tekstid ja pildiallkirjad on tõlgitud ka inglise keelde. […]
“Jaan Kross”
Valgusküllane trepikoda sai üles ronivate soomlasele aastatega väga tuttavaks. Tuju tõusis juba ette, ja ülemise korruse uks oli alati lahti. Sõbralik vastuvõtt ja soe õhkkond mõjusid millegi erilisena, sest oli ju teada, kui intensiivselt valmis selles kirjanduslikus töökojas teos teose järel. Palju tänu Ellen Niidule. Ta on olnud märgatavaks toeks kogu Jaan Krossi kirjanikutööle, ja […]
“Jaan Poska oma ja meie ajas”
Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma […]
“Jaan Talts”
Sari: “Olümpiavõitjad” Olen mõelnud, miks just minul õnnestus teha palju maailmarekordeid ja rekordeid üldse. Ja miks mina lihtsa maapoisina kusagilt Eestimaa nurgast Massiarust üldse sattusin suurde sporti. Nii öelda jala uks vahele saavad ju paljud, aga sealt edasi väga vähesed. Mina aga trügisin edasi ja üllatavalt kiiresti ja kindlalt, nagu olekski mulle koht seal üleval […]
“Jaan Tõnisson. Koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks”
Koguteose Väljaandmise Toimkond: Evald Blumfeldt, Henno Jänes, Juhan Kauri, Maria Kleitsman, Indrek Martinson, Mikk Põlde – esimees, Imant Rebane, Gustav Ränk ja Armin Tuulse (Stockholm), Karl Aun (Waterloo, Kanada), Artur Grönberg (Montreal), Aleksander Peel (Toronto), Arno Raag (New York). Keeleline korrektor Johannes Aavik Saateks Käesoleva koguteose väljaandmise mõte algatati nõupidamisel 10. veebruaril 1958, mis Stokholmis […]
“Jaan Tõnisson”
Jaan Tõnissoni mälestuseks Lühike kõle jõulueelne päev oli lõppenud. Tühjadel Tartu tänavatel keerutas vinge tuul tuhkjat lund. All-linnas kumises Raekoja tornikell igal veerandtunnil. Ainult üksikuid inimesi ruttas veel siin-seal – mureliku meele ja hirmunud silmadega. Varsti oli öö saabumas ja homne päev võis tuua uue murekoorma paljudesse südametesse. Seda võis juhtuda veel varemgi – hilisõhtul […]
“Jakob Hurt – Eesti ärkamisaja suurkujusid”
Ei tundnud ma eneses julgust ega jõudu kirja panna mehe elu ja tööd, kes on kündnud sügavad vaod eesti rahva arenemise põllul ja tööle äratanud tuhandeid eesti poegi ja tütreid. Ta tegi seda jaolt üksinda ja esimesena, kuid ta jätkas tööd ja talutas rahvast edasi ka radadel, kus teised juba enne teda olid samme astunud. […]
