“Eduard Wiiralt 1898-1954. Mälestusteos”
Kuhu meie ka rändaksime ja mida ette võtaksime, oma tõu ja igivana kultuuri pärandit kanname endaga ikkagi kaasas. – See tõekspidamine süveneb ka Eduard Wiiralti loomingu- ja eluteed jälgides. Viibinud kaua aega võõrsil, pöördus Wiiralt raskete aegade saabudes kodumaale tagasi; võtnud oma õpingu- ja tööaastail vastu võõraid mõjusid, sulatas ta need oma eestilise temperamendiga isikupäraseks […]
“Eemaldumine Kartaagosse”
See romaan käsitleb andeka helilooja Seido Rohu võitlust ilusa muusika eluõiguse eest, tema vastupanu Vene vägivallakorrale, konflikti väiklase seltskonnaga, tema maagilisi elamusi, pagemist okupeeritud Eestist Kartaagosse, nagu tšekistid Läänt nimetasid, ja välismaal tehtud avastusi. Raamat esitleb esoteerilisi pidepunkte peategelase vaimsest ja filosoofilisest küpsemisest, kujutab tema kohtumisi nii arukate kui ka juhmide inimestega ning heitlust Elulabürindis. […]
“Eesriie avaneb”
Mari Möldre oli sõjaeelsete põlvkondade legend ja jäi selleks ka sõja järel. Tema 1960. aastal esmakordselt ilmunud mälestused on värvikas matk läbi eesti teatri ajaloo, andes kaleidoskoopiliselt elava pildi nii teatrielust kui ka kireva elusaatusega näitleja elust. Raamat on kiles alles
“Eesti filmi täheatlas”
1938. aastal sündinud Jaa Ruus on filmiajakirjanik ja -kriitik olnud 1961. aastast peale, mil tema esimesed filmiarvustused ja -tutvustused trükivalgust nägid. 1966. aastal hakkas ta Tallinnfilmi filmistuudio dokumentaalfilmide osakonna toimetajana vahendama tiibu kärpivat võimu ja puurist välja kippuvaid loovisiksusi. Toimetajatöö oli Nõukogude filmikunstis tugevate diplomaatide pärusmaa. Kolleeg Maris Balbat, kes samal ajal töötas mängufilmide toas, […]
“Eesti heliloojaid. Miina Härma”
Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Sari: Eesti heliloojaid Raamatu kaaned üsna koledad
“Eesti kirjamehi. Paul Kuusberg”
Kirjaniku valmimine Paul Kuusbergi teostele on andnud aine ja suuna esmajoones tema elukogemused. Ükski ta teos ei ole siiski vahetult autobiograafiline. P. Kuusberg ei ole pidanud lugu isiklikult kogetud elamuslike faktide täpsest registreerimisest, vaid on neid ikka fantaasia abil rikastanud. Algne fakt ja prototüüp minetavad teoses tavaliselt oma tegelikkusejooni ning astuvad uutesse seostesse, esitades nii […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869 – 1900”
Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Rosenthal on vähem tuntud paljudest teistest tolleaegsetest persoonidest, kuid kindlasti mitte vähem oluline. Ta oli EÜS-i asutajaliige, papa Jannseni väimees (Koidula õemees), osales esimese üldlaulupeo korraldamises, tegutses ajakirjanduses […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg”
Aastail 1952-1972 oli ta “Jõu” Kesknõukogu instruktor, organiseerimise osakonna juhataja ning Kõrgema Sporidmeisterlikkuse Kooli direktor. 1971-1974 oli Eesti Tõsteföderatsiooni esimees. 1973-1979 tööta Eesti Spordikomitee tõstmise vanemtreenerina, aastail 1985-1992 oli Tallinna 54. keskkooli direktor. Seejärel töötas kuni 1997. aastani Tallinna Haridusameti koolide inspektorina. 1997. aastast on ta Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär. Raamatus on pühendus.
“Eesti saatuse keerdsõlmes”
Mälestusi elust, võitlusest ja vangipõlvest. Nõukogude orjalaagri joonis tagakaanel end. poliitvangi Ju. Belowi poolt. Selles raamatus kirjeldab autor ajajärku, mis algas märtsis 1944, mil pealetungivad nõukogude armeed sundisid tema perekonda koos paljude teiste kaasmaalastega lahkuma kodukohast Sinimägede lähistel. Kirjeldatav ajajärk lõpeb 37 aastat hiljem, mil autorit koos abikaasaga sundis nõukogude võim lahkuma mitte ainult oma […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Eestile”
Kirjastusel SE&JS on au esitleda raamatut, mis kahtlemata on haruldane. Läinud viiekümne aasta jooksul oli Eesti diplomaat Ernst Jaakson ainus inimene kogu maailmas, kes oli n.-ö. kehastunud reaalsus Eesti Vabariigist. Kuidas kõik päriselt oli, sellest ongi käesolev raamat. Nähtusena üsnagi ebatavaline, sest Jaaksoni mälestused heiastuvad dokumentide ja ajaloo valguses ning saavad ka ise neiks – […]
“Eestile”
Eesti diplomaatia grand old man Ernst Jaakson sündis 11. augustil 1906 Riias Hiiumaalt pärit laevakapteni pojana. Algkoolis käis ta Riias ja Peterburis, hiljem õppis Riia reaalkoolis ja saksa gümnaasiumis, Läti ülikooli majandusteaduskonnas, Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, San Francisco ülikoolis ja New Yorgi Columbia ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1934.a. Aastail 1919-1926 oli Jaakson Eesti Vabariigi Riia konsulaadi […]
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eino Baskin. Naer läbi pisarate”
Näitleja ja lavastaja Eino Baskin on 80 eluaasta jooksul nullist üles ehitanud kaks teatrit, teinud säravaid rolle nii teatri- kui ka estraadilaval ning lavastanud ülimenukaid tükke. Aastaid publikut naerutanud mehe eraellu aga on jätkunud hoopis nukramaid toone. Ta on pidanud matma nii abikaasa kui ka pisitütre. Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma […]
“Ellen”
Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis. Ellen Koppeli 1914. aasta päevik Potsdami õpingupäevilt Ajalehe Olevik ajakirjanike Marie ja Karl Koppeli tütar Ellen Koppel viibis 1914. aastal, I maailmasõja puhkemise ajal Saksamaal Potsdamis, kus õppis Sanssouci keisrilossi ümbritsevates aedades aiandust. Oma igatsused ja mõtted pani 21-aastane Tartu neiu kirja päevikusse, kust saame lugeda sõjakoledustest, kohtumistest Saksa keisriga, […]
“Elu hariduse radadel”
Tuntud haridus- ja riigitegelase Aleksander Veiderma (1888-1972) mälestusteraamat peaks oluliselt täiendama suhteliselt nappi memuaarkirjandust eesti koolihariduse ajaloost. Oma mälestuste ülesmärkimist alustas Veiderma pärast vangistusest vabanemist 1954. aastal. Need meenutused kannavad meid läbi 19. sajandi lõpu külaelu Läänemaal, ülikooli-aastate Peterburis, kooliõpetaja ameti ning Vabadussõja Eesti Vabariigi haridus- ja ühiskonnaelu keskpunkti.
“Elu ja mälestusi”
Jakob Liiv (1859−1938) oli luuletaja, kirjanik, näitekirjanik; oli olnud ametikandja (Rakvere linnapea), seltskonnategelane, vallakirjutaja, raamatukaupmees, teemajapidaja ja kooliõpetaja. Kõik, kes temaga kokku puutusid, ütlesid üksmeelselt, et hea mees oli. Tema loomingut iseloomustati ilusate arvudega: pidanud 500 kõnet, kirjutanud 50 raamatut, teinud üle 50 aasta kirjanikutööd. Viimasel elukümnendil püüdis ta oma mälestusi kirja panna ning 1936 […]
“Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood”
««Elu jälg» on järg aasta varem ilmunud raamatule «Elu jõud». Raamatus on seekord neli kangelast: Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Toomas Sulling, Allar Levandi. Usun, et seekord õnnestus teistmoodi koondada raamatusse erinevate elualade tunnustatud ja tuntud inimeste suureks kujunemise teed. Elu viimase pika intervjuu andnud Lia Laats ja Kalmer Tennosaar püsivad minu mälus ääretult elujõuliste inimestena. […]
“Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood”
Kalju Kiisk, Valve Kirsipuu, Jaan Talts, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Ivo Linna. “Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood” jäädvustab kuue tunnustatud inimese elu nii, et nad ise räägivad om senise elu loo. Meenutuslikud fotohetked otsis iga tegelane isiklikust kogust. Kahtlemate väärib igaüks selle raamatu kuuest isiksusest eraldi, ainult tema elule ja tööle pühendatud raamatut. “Elu jõud” […]
