“August Torma – sõdur, saadik, salaagent”
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent” jutustab sõjaeelse Eesti Vabariigi viimasest suursaadikust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis. Rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv raamat võtab kokku Torma eluloo ning selle kaudu terve meie riigi tekkimise ja kadumise loo. Keerulise saatusega August Torma elutööks sai hoida alal Eesti iseseisvuse ja juriidilise järjepidevuse ideed läbi kolme raske aastakümne. Seisund Eesti […]
“Autogramm”
Loetud sportlaselugudest meeldib mulle kõige rohkem Wayne Gretzky autobiograafia. Selle igalt leheküljelt õhkub positiivsust. Loed ja näed, et Gretzky armastab sporti ning teeb seda rõõmuga, endast viimast andes. Tal on oma kaaslaste kohta öelda ainult head, samas annab ta au vastastele. Ta on oma jutus siiras. Kui suur ja kiidetud tahes, teab ta, et kui […]
“Avanevad uksed. …Ainult võti taskus”
Kirjanik ja õpetaja DAGMAR NORMET sündis 13. veebruaril 1921 Tallinnas juudi ärimehe Ruven Rubinsteini (Randa) tütrena. /—/ Dagmar Normet on kirjutanud muinasjutte, värsslugusid, näidendeid, kuuldemänge ja operetilibretosid ning olnud komöödiafilmi “Vallatud kurvid” kaasstsenarist. Normeti ausad ja värske pilguga kirjutatud, esialgu kahes köites ilmunud mälestused “Avanevad uksed” (2001) ja “… ainult võti taskus” (2004) on nüüd […]
“Aviaator. Merelennuväe ohvitseri mälestused”
Raamatu autor Mati Iila on sündinud 1947. aastal Viljandimaal. Aastatel 1965-1970 õppis NSV Liidu kaubalaevastiku ministeeriumile allunud poolsõjaväelises Tallinna Riiklikus Merekoolis laevajuhtimise erialal. Lisaks laevajuhi kutsetunnistusele anti kooli lõpetajatele mereväe nooremleitnandi auaste. Seejärel võeti M. Iila reservohvitserina Nõukogude Liidu relvajõudude tegevteenistusse. 1974. aastal sai M. Iila Vorošilovgradi kõrgemas lennuväe tüürimeeste sõjakoolis lennuväe tüürimehe diplomi. Kakskümmend […]
“Bernard Kangro. Elukäik ja looming”
Bernard Kangro (1910-1944) oli luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane. See raamat jutustab kirjanduslikuks paavstiks kutsutud mehe elust ja loomingust, alustades tema kodupaiga tutvustamisega Võrumaal Rüütlil ning juhatades Valga Valgesse Majja, kus kirjanik sai keskhariduse. Üksikasjalikult jälgitakse tudengiaastaid Tartus ning arbujate rõõmsameelse luulerühmituse kujunemist sealsetes kohvikutes. Valgustatakse Kangro imepärast pääsemist NKVD küüsist 1941. aastal ning tema ohtlikku […]
“Betti Alver”
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse emeriitprofessor Karl Muru on uurinud luuletaja Betti Alveri loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, mille tulemusena on sündinud käesolev monograafia.Luuletajana pälvis Betti Alver üldise tunnustuse juba oma esikkoguga “Tolm ja tuli” (1936), ehkki sattus samas kriitikas võimu/vaimupoliitiliste kemplemiste märklauaks. Järgnesid sõja-aastad, abikaasa kaotus, stalinistlik mõna ja pikk loominguline vaikimine. Karl Muru […]
“Betti, kibuvits õitseb. Dialooge Betti Alveriga”
“Aga siis, ühel heal päeva ütles Heiti Talvik kuidagi kuivalt, et mu proosa on igav. Kujutle vaid, ta ütles igav! Seda ma enam ei suutnud välja kannatada. Nutsin korraliku peatäie ega võtnud Heitit üldse jutule.” “Heiti lükkas su paugupealt teisele lainele, sa võtsid end kokku. Otsustasid saada huvitavaks. Heiti salvav sõna õigel ajal ja õiges […]
“Bibliograafia”
Käesolev bibliograafia koondab teabe pianisti, muusikateadlase ja poliitiku Vardo Rumesseni tegevusest ~ 30 aasta kestel koostatud heliplaatidest ja trükistest ning tema kohta trükis ilmunust. Bibliograafiat ajendas koostama V. Rumesseni hiljuti möödunud 60. sünnipäev. (Raamatus on autori pühendus.)
“Boris Dubovik: “Vanalinn, minu lemmik!””
Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi. Tallinna on kogu maailmas tuntud kui pika ajalooga ja oma keskaegse ilme säilitanud linn. Viimaste aastakümnete jooksul on Tallinna vanalinn päris hästi korda tehtud ja on au ning tuntust väärt. Mis roll selles on aga muinsuskaitsel? Huvilisele lugejale suunatud raamat on Tallinna ühe tuntuima muinsuskaitsja Boris Duboviku ladus jutustus muinsuskaitsjate […]
“Boris Tamm”
Selles raamatus on väike osa viimase aastakümne artiklitest, intervjuudest ja valik Boris Tamme enda populaarteaduslikest kirjutistest. Peamise tähelepanu oleme pööranud Boris Tamme tegevusele teaduse organisaatorina ja Tehnikaülikooli juhina. Igast kirjutisest kumab läbi tema ere isiksus, milles sügav kultuurihuvi ja sport olid seotud igapäevase vastutusrikka juhitööga.
“C´est la vie. Elu on selline”
Leida Laiuse film “Libahunt” tõi Eesti kultuuripilti nime ja näo, mis pole sealt päriselt kadunud tänaseni. Ja kuigi Tiina, st Ene Rämmeldi kodu on küll juba mitukümmend aastat Pariisis, lähevad talle Eesti inimesed ja sündmused korda ning on südame küljes. Südamest südamesse on kirjutatud ka raamat “C´est la vie. Elu on selline”. Autor räägib inimestest […]
“Carl Eduard Hasselblatt 1820-1889”
Carl Eduard hasselblatt (1820-1889) oli silmapaistev vaimulik, kooli- ja kirjamees, kelle eestvõttel lõpetati duellipidamise kohustus Tartu ülikoolis. Kambja kirikus oli ta ametis 43 aastat. Sel ajal sai kirik juurdeehituse, uue oreli ja altarimaali. Sütitava kõnemehena kasvatas ta kogudust. Praostina oli ta eeskujuks paljudele ametivendadele. Hasselblatt on maetud Kambja surnuaiale.
“Cyrillus Kreek. Personaalnimestik”
Käesolev personaalnimestik on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu ning Teatri- ja Muusikamuuseumi ühistööna C. Kreegi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Ülevaate helilooja elukäigust ja loomingust annab Tiia Järg. Nimestik koosneb viiest osast: C. Kreegi looming käsikirjades (Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu põhjal), looming trükitult, heliplaadid, kirjandus helilooja elu ja loomingu kohta, C. Kreek kunstis. Registrid on lisatud eraldi vihikuna. Helilooja […]
“Debora ja vennad”
DV 12. märtsil 2006:«Ükskord hakkas mulle kangesti armastusest rääkima. Ja äkki oli mu ees põlvili ja avaldab armastust! Ma ei osanud reageerida, ja mida sa oskaks, ta oli siis juba täitsa vana. Jube piinlik! Ma ei reageerinudki, tegin teist juttu, siis tõusis üles. Mida sina oleksid teinud?». MK:«Küllap tegid targasti». (Taskuformaat)
“Delfi sünnituslood 2004-2005”
Sellel raamatul ei ole üht ja ainsat autorit. Selle autoriks on need Eesti emad, kes saatsid oma lugusid Delfi Nasitelehe korraldatud sünnituslugude võistlusele aastatel 2004 ja 2005. Naised, kes julgesid ja tahtsid kirjutada oma mälestusi kõige imelisemast sündmusest – hetkest, kui nad kinkisid ELU oma lapsele.
“Diarium. Johann Voldemar Jannseni Pärnu päevik”
Hea lugeja! Raamat Sinu käes on mõeldud tutvustama ühte perioodi eesti ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannseni elus. Ajajärku, mil Pärnu Ülejõe koolmeistrist kujunes rahvuslik kultuuritegelane. Samal ajal ei ole nende kaante vahel mitte pelk ülevaade Jannseni tegevusest vaid tema isiklik suhe aega ja inimestesse. 1997. aastal, kui tähistati 140. tähtpäeva “Perno Postimehe” väljaandmise algusest, omandas […]
“Dr. Georg Julius von Schultz-Bertram”
Monograafia käsitleb Kreutzwaldi kaasaegset ja sõpra, arsti, kirjameest ja ühiskonnategelast dr. Schultzi. Käesolev raamat avardab tutvust, mida sai hiljaaegu “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Schultz-Bertrami “Balti idealisti kirjad emale” alustatud. Raamatu koostaja Ülo Pärnik (kes on ise pärit samast kandist, kus Schultz-Bertram oma lapsepõlve veetis – Tormast) on teemaga tegelenud juba üle 15 aasta, muuhulgas pidanud […]
“Eduard Tubin ja tema aeg”
Eesti pianisti ja muusikateadlast Vardo Rumessenit (s. 1942) sidus helilooja Eduard Tubinaga aastatepikkune tutvus. V. Rumessen on tunnustatud nii Tubina muusika uurija kui ka interpreteerijana, kes on plaadistanud kogu helilooja klaveriloomingu. Tema koostatud Tubina helitööde temaatilisbibliograafiline kataloog (ETW, kirjastus SE&JS, 2003) on olnud abiks ka käesoleva albumi koostamisel. (CD on kaasas)
“Eduard Vilde sammu…”
“… Mõisahärra vihane hääl hüüdis: “See muidugi kõik on sinu üleannetu poja süü, aidamees! Ma loodan, et sa talle hea keretäie annad!” Ja aidamehe Eedi saigi keretäie. See polnud küll nii ränk, nagu teises mõisas, Mahtras, viisteist aastat varem teomeestele jagatud keretäied, kuid juba selle ettevalmistused “ajasid mu ihukarva püsti. Väljast toodi kohutav vitsakimp, aknad […]
“Eduard Vilde. Eesti kirjamehi”
Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures lehekülgede arvus, vaid selles, mis ta neil lehekülgedel on ütelnud. Noore algaja sulemehena võõrutas ta oma nalja- ning põnevusjuttudega lugejad järelromantismi vesistatud ilutsemisest, 90-ndates aastates kandis ta oma õlul […]
