“Varjudes lõhnavad valgused”
“Metsavenna” lapsepõlvemeenutused, sekka üht-teist olevikustki … Lugu ühest suure sõja järgsest veidi kummalisest lapsepõlvest. Ühest eesti perekonna võitlusest ellujäämise nimel. Lugu, mida ei saanud kirja panemata jätta. Lugu, mille lõhnad hoovasid aastakümnete tagant tänasesse päeva. Ja mis aitasid näha seda tänastki pisut teisemalt, kui ehk tavapärane oleks.
“Varjus ja valguses. Eduard Oja”
See on esimene raamat ühest eesti omapärasemast ja andekamast heliloojast Eduard Ojast (1905-1950). Kahjuks suri ta varakult ja ajastust tingituna ei olnud tal piisavalt võimalusi, et oma annet täielikumalt välja arendada. Heliloojana oli ta küllaltki erandlik nähtus eesti muusikas, kõikudes pidevalt kurvameelsuse ja ülemeelikuse, traagilise ja koomilise – varju ja valguse vahel. Oja teoste koguarv […]
“Vastab…”
Kuna käesolev kogumik suudab koondada vaid umbes viiendiku “Teater. Muusika. Kino” “Vastab” -rubriigis seni ilmunud intervjuudest, ei ole valikuprintsiibiks mõistagi olnud loovisikute mis tahes mõttes “pingerivi”. Valimik püüab esitada ühe võimaliku läbilõike ligi veerandsajandi jooksul toimunud vestlustest, mis moodustaksid üheskoos omamoodi sisemise terviku. Võimalust mööda looksid koguni dialooge – mitte üksnes ühe vestluse osapoolte, vaid […]
“Vastaskursil. Kaugsõidukapteni mälestused”
Raamatu autor kapten Ants Kuljus sündis 1936. aastal merest kaugel sisemaal, Võrumaal, Haanjas. Pärast Tallinna Merekooli lõpetamist 1957. aastal alustas teenistust kolmanda tüürimehena Vladivostokis. Leningradi Mereakadeemia lõpetamise järel 1965. aastal sai ta insener-laevajuhi kutse ja asus tööle Eesti Merelaevanduses, olles üheksateist aastat veeremlaeva Nasva kapten. Laev sooritas pikki reise Euroopast Lääne-Aafrikasse, Vahemerre, samuti Põhja- ja […]
“Vennad Kreuksid ja nende aeg”
Et leninismi hoolikalt kaitsta, peame hoolikalt kaitsma oma partei ajalugu. Kui rääkida teadusest, meie marksistlik-leninlikust teadusest, siis on ju enamlaste partei ajalugu üks kõige suurematest, kõige tarvilikumatest ja peamistest teadustest. (Sergei Kirov) Kahjuks pole ma ei teadlane ega kirjanik. Kas on mul sellisena üldse õigus ajaloo asjus kaasa rääkida – koguni siis, kui ma eksin? […]
“Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam”
Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tegelikult on ühe nime taga 10 mehe teod ja selline järjepidevus anda suguvõsas põlvest põlve […]
“Viimne vabadus”
Esimene, seejuures väga mahukas valimik ettekandeid ja kõnesid, arvustusi ja retsensioone, ees-, järel- ja saatesõnu, usutlusi ja avalikke kirju ühelt suurimalt eesti kirjanikest, kes oli ennast muide kord määratlenud kui “paadunud eurooplast”. Ühtaegu esitatakse kogumikus – ühe erandiga – ainult seda, mis pärineb pagulusaegadest. Koostaja on “materjali” jaganud tsükleiks “Teekond läände”, “Et me üksteist silmist […]
“Viis aastat peidus”
Kui ma 507 aastat pärast Kolumbust Ameerikasse jõudsin, oli seal ikka veel, mida avastada. Näiteks seda, et David Letterman ei olegi parem kui Urmas Ott. Või et mu oma abikaasa polegi halvem kui need miljonid mehed maailmas, kes vana naise hea õnne korral uue vastu vahetavad. See on raamat teie igaühe julgustamiseks. Siit ei pruugi […]
“Vikerkaare saladus”
Raamat Heli Läätsest. Ürgseist ürgseim on koduvärava kutse, sest sealt algas helisev DO. Laps, kes kõndis maadligi, hakkas otsima oma laulu, meeles veel hällilaulude helgus. Sirgudes ei pilganud ta elu ja seepärast pole iialgi elu teda pilganud. Ikka maadligi, ikka südamete ligi ja pilk päikese poole. Millal tabas ta hetke, mil südamed olid kõige soojemad, […]
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor. Sari: Eestile elatud elud
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor.
“Võimalik!”
Seesama maapoiss usub, et ta viiakse nüüdisaegsete vahenditega maailma tippu, ja nii ta suudabki kõike. Mina tean, et ta võib saada parimaks, selles ei ole mingit kahtlust. Ta usub, et kõike on võimalik teha puhtalt, ja ta suudabki seda. Gert Kanteri treeneri Vesteinn Hafsteinssoni kiri autorile 2. augustil 2002
“Võitluses võidetud elu”
Realisti, soomepoisi, vabadusvõitleja A. Raudoja memuaarid
“Voldemar Panso päevaraamat” I ja II köide. 2 raamatut karbis
I köide. I-V päevaraamat Sisukord: Panso päevaraamatuid teele saates. Merle Karusoo Tuttav ja avastuslik Panso. Lea Tormis I päevaraamat 8. detsember 1931 – 8. aprill 1941 II päevaraamat 3. mai 1941 – 21. juuni 1942 III päevaraamat 21. juuni 1942 – 21. oktoober 1943 IV päevaraamat 22. oktoober 1943 – 13. aprill 1945 V päevaraamat […]
“Voldemar Panso”
Raamat silmapaistvast lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist, NSV Liidu rahvakunstnikust Voldemar Pansost (1920-1977). Portreed V. Pansost aitavad kujundada tama mõtisklused teatrist ja teatriinimestest, katkendid tema raamatutest.
“Võõrleegioni trikoloori all”
Prantsuse võõrleegion (pr.k. Legion etrangere) on 1831. aastal asutatud unikaalne eliitüksus Prantsuse armees, kuhu võetakse Prantsusmaa teenistusse vabatahtlikke sõltumata nende kodakondsusest. Võõrleegion asutati eeskätt Prantsuse koloniaalvalduste kaitseks, andmaks võimalusi värvata armeesse ka mitteprantslasi. Kaudne eesmärk oli eemaldada ühiskonnast potentsiaalsed mässajad ja tülitekitajad. Algne asukoht oli Alžeeria. 19. sajadnil oli leegionil oluline osa Prantsuse koloniaalimpeeriumi laiendamisel […]
“Vootele Veikat. Lauluga ja lauluta”
Vootele Veikati pehme bariton heljub ümaralt ja mõnusa tämbriga ning laulja viib oma osad läbi kindlalt ja läbimõeldud tõlgitsuses. Siin on sügavat sisseelamist, tundmuste värvingut ja seesmist jõudu, mis teeb lavalt esitatava kuju usutavaks ja nauditavaks ka mängulisest küljest. Nõnda kirjutas 8. novembri 1939. aasta Päevaleht Vootele Veikati kümnenda lavategevuse juubeli puhul.
“Wabariigi vutituus. Eesti jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni lugu”
Jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni ehk Eevat (1905-63) peetakse läbi aegade parimaks Eesti kaitsemängijaks. Koos väravavaht Evald Tipneri ehk Eevi ja ründaja Eduard Ellmanni ehk Etsiga moodustas ta tosina aasta vältel trio, kelle ümber rahvuskoondise treeneritel oli hõlbus löögijõulist meeskonda punuda. 8-kordne Eesti ja 2-kordne Balti meister oli vankumatu aga vaid palliplatsil. Eugen Einmanniga seostusid lisaks […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“William Tomingas. Mälestused”
USA-s surnud eesti sõjaväelane, tööstur ja ajakirjanik kirjutas võõrsil mitu kõmu tekitanud raamatut esimese Eesti Vabariigi kohta. Ta oli Tartu rahudelegatsiooni sekretärina riigi sünni juures, osales Vabadussõjas ja toetas hiljem vapse.
