
“Seitsme lukuga suletud raamat V”
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg “Stockholms-Tidningen Eestlastele” lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi “Eesti Päevaleht”. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sest ümmargusest maailmast. Laiemasse maailma”
Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi GUSTAV RÄNK sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. /—/ Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamat “Sest ümmargusest maailmast” (1979, 2. tr 1995 Eestis) ja “Laiemasse maailma” (1988), mis […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Sibeliuse kaudu maailma”
Leo Normeti (1922-1995) kui koloriitse muusikateadlase ja helilooja elustiili ja vaimse olemuse määratlemiseks ajaloolisest kaugusest tasub värskelt üle vaadata ENE 4. köitest märksõna juugend. Eesti keeli tähendab see “noor, nooruslik”, aga kunstis tähendab see paljude asjade voogavat, nõtket, ihalevat põimumist, kuid ka erinevate ajastute stiilide sünteesi. Selles voogamises, nõtkuses ja ihalemises elas ka Leo Normet. […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Siin ja Siberis”
1999. aasta märtsil möödub pool sajandit märtsiküüditamisest. Viiskümmend aastat on inimese elus suhteliselt pikk aeg. Poisikesena tegin koos ema ja vennaga Siberi-reisi kaasa, isa oli meil juba noore mehena vangilaagris hukkunud. Kõik need aastad olen mälestust nendest aegadest endaga kandnud. Aga mu mälu on poole sajandiga paratamatult tuhmunud. Pärast KGB arhiivide avamist oli mul võimalik […]
“Silmakivi”
Mälestused on nagu valged luiged elumere tumedates lainetes… Mäletan seda sententsi klassiõelt näpatud laulikust (vistiti neljandas klassis?!), kuid aduma hakkasin pointi ühel varahommikul, mil tekkis kallasjää & luiki enam ei olnud. Salmiku lugemisest oli möödunud kuuskümmend aastat. Lugupidamisega – autor. Viktor Pallo, Randveres 2006-2008
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Sinuga ühes palatis”
Telesaate “Selgeltnägijate tuleproov” võitja Telesaate “Selgeltnägijate tuleproov 2017” võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat “Sinuga ühes palatis”. “Lõppude lõpuks, […]
“Sõjakeerises ja vangilaagris”
Mälestusteraamatu peategelane Elmar Vanakaevu mobiliseeritakse 1944.a juulis Saksa sõjaväkke, teenib lennuväljadel Eestis, Saksamaal ja Taanis, on õhutõrjekahuri sihtur ning 20. Eesti SS-diviisi tagavarapataljonis miinipildur. Järgnevad vangilangemine Tšehhoslovakkias ja laagriaastad N. Liidus. Elmar Vanakaevu on raamatu autori prototüüp.
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjandusest ja kilde minevikust”
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja […]
“Spordimehe sünd”
Heino Lipp Hubert Pärnakivi Peeter Varrak Mart Paama Kaupo Metsur Märkmikulehed on täis lõputuid mõtteotsi, andmeid ja ülestähendusi. Nendest kerkivad su ette kirevad pildid ja igasugused arutlused. Hakkad kõike vormima, kuid sealsamas oled juba raskuste ees, kahevahel, tekivad kõhklused. Tunned muret, et ei saa meie populaarsetest kergejõustiklastest kirjutades olla objektiivne. Sulle võidakse igal sammul teha […]
“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Süda peo peal”
Noorusmälestusi Neli punases mütsis meest – kaks ees, teine paar taga – kannab palankiini, mille bambusridvad taktis tasa kiuksuvad. Kandjate igal sammul õõtsub kandesäng veidi üles-alla. Tsipa taamal järgneb varumeestena veel neli punamütsi. Palankiin meenutab kas tavalisest tunduvalt pikemat hälli või harilikult kitsamat voodit: võiks ka mõelda surnukirstule, kuid puusärke ei tehta vitstest. Ridvad on […]
“Südamelt ära. Seiku ja sõnastusi”
Mõnusalt humoorikas stiilis kirjutatud raamat südamearsti tööst ja sellega kaasnenud seikadest, aga ka arstimise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemise kunstist ja arsti ning patsiendi omavahelise suhtlemis iseärasustest. Juttu on ka ilmast ja inimestest – arsti kogenud pilk on usaldusväärne ja nii saab lugeja teada küllap mõndagi huvitavat ka iseenda kohta. Lisaks leidub raamatus […]
“Sulg ja raamat”
Mälestusi ajaloo pööriaegadest Autor, tuntud koolimees ja kultuuritegelane, astub siin lugejate ette mälestusteosega, mille kirju kangas on kootud väga vahelduvaist ja värvirikkaist lõngadest. Siin jutustatakse Tartumaa külaelust läinud sajandi lõpul, mitut liiki koolidest maal ja linnas, õpetaja- ja ajakirjandustegevusest kesk rahutu aja keeriseid, Esimese maailmasõja tagalaelust, revolutsioonidest, rahvuslike väeosade loomisest ja nende tegevusest, Tartu sõjatsensori […]
“Sulo, Hella ja Vappuli: mälestusi aastatelt 1911-1945”
Mälestusi aastatelt 1911-1945 Teie ees on Vappu Tuomioja, eesti-soome naiskirjaniku Hella Wuolijoki ja soomlasest töölisliikumise aktivisti, rahvasaadiku ja advokaadi Sulo Wuolijoki tütre mälestused. Hella Wuolijoki (neiupõlve nimega Ella Marie Murrik) sündis Eestis, Taageperas 21. (vkj. 9.) juulil 1886. Tema esivanemad põlvnesid Karksi ja Helme suurtest ja jõukatest talupojaperekondadest. Hella lõpetas gümnaasiumi 1904. aastal Tartus, kuna […]
“Suurtükiväelasena sõjatandril”
Mineviku kangelaslike sündmustega tutvudes on kergem mõista nõukogude inimeste praeguse põlvkonna – kommunismiehitajate põlvkonna tegude ajaloolist mõtet ja tähtsust. Seepärast heidame me sageli pilgu läbikäidud teele, vaatame tagasi Oktoobrirevolutsiooni ja Kodusõja heroilistele päevadele, esimeste viisaastakute titaanlikule tööle, Suure Isamaasõja võrratule epopöale ning sellele järgnenud töösangarlusele. Osake sellest läbikäidud teest kajastub ka käesoleva raamatu lehekülgedelt. Suurtükiväe-kindralmajor […]