“Saaremaalt Leningradi”
Tööpataljonlase päevik 1944-1945 (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Saaremaalt suurele maale”
Nagu Vargamäe oli suur käskija, nii oli seda ka Sassi, kuigi mul seal muid huvisid polnud, kui et sain oma tööga talvise toidu ja talupoeglikud rõivad. Tähtis oli see iseloomu karastus, töömentaliteedi omandamine, vastutustunde kasvatus, kokkuhoidlikkuse, ettenägelikkuse, enese ülespidamise vaimsuse juurutamine, mis on kõik kokku minust teinud selle, kes ma järgnevad aastad olen olnud ning […]
“Saatus ja valikud. Arnold Meri lugu”
Raamatu autor on pannud minajutustusena kirja Arnold Meri, esimese eestlasest Kuldtähe kavaleri keerulise elusaatuse, mida laiemalt ei teata. Lugeja saab osa tema värvikast lapsepõlvest Jugoslaavias, üksikasjalikult on kirjeldatud Meri sõjateed Teises maailmasõjas ja NKVD repressioone 1950. aastate alguses. Loodetavasti annab see raamat vastuse mõnelegi probleemile. Ehk paneb ka mõtlema, miks tänases Eestis on Arnold Merist […]
“Saatuse mängukanniks”
Pikapeale sai enamik siia põgenenud eestlasi Rootsi kodakondsuse. Minu isa keeldus kodakondsust taotlemast. Ta kaotas eelised, mida see oleks kaasa toonud, ja teda püüti ümber veenda. Ja kõikjalt kostvad küsimused: “Kas sa tõesti arvad, et sinu maa saab veel kunagi iseseisvaks?” kõlasid peaaegu irooniliselt. Algul oli minu isa ainult üht kulmu kergitades pisut üleolevalt naeratanud: […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Salme Reek. Noor vana daam”
Salme Helen Reek Sündinud 10. novembril 1907 Pärnus Ju(u)lia ja Juhan Reegi esimese lapsena. 1916 (?)-1927 õppis Pärnu algkoolis, Tallinna saksa erakoolis, Pärnu gümnaasiumis ja Tallinna 2. tütarlastegümnaasiumis. 1927-1930 Draamastuudio teatrikooli õpilane. Arvatavasti 1929 v 1930-1933 Gerd Neggo tantsustuudio õpilane. 1930-1996 Eesti Draamateatri (aastani 1937 Draamastuudio Teater) näitleja. Alates 1934 Eesti Näitlejate Liidu liige. Alates […]
“Sass, röövime õige laeva. Alo Ritsing”
See raamat on Alo Ritsingust, tema lähedastest, tema lauludest ja lauljatest, kõigist nendest, kes teda läbi muusika on puudutanud. Raamat on rikkalikult illustreeritud, sisaldades 270 mustvalget ja 33 värvifotot.
“Savisaar – tujukas mängur”
/—/ See on raamat Edgar Savisaarest kui inimesest, mitte ainult poliitikust. Kuigi just poliitika ja võim ongi tema elu! Mees, kes nooruspäevil hullutas õrnema soo esindajaid sümpaatse oleku, lokkis juuste ja erudeeritusega, õpetas valikute ees seisvaid naisi juba siis: “Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi.”
“Sealpool Alpe”
Sealpool Alpe, need on soojusega ja humoorikalt kirjutatud mälestused ajast, mis on meist tänaseks kaugele jäänud. Autor Maimu Laretei Evequoz, šarmantne daam ja võluv inimene, annab lugejale haruldase võimaluse rännata koos temaga kunagises Eestis, nagu see oli 1920.-1930. aastatel, ta võtab meid käekõrvale, et saaksime nautida Euroopa kõrgseltskonna elu möödunud sajandi hilisemas pooles. See oli […]
“See puuduv osa. Autobiograafia”
See puuduv osa on väliseestlase Heljo Liitoja (sündinud 1923) autobiograafiline jutustus perioodist tema elus, mis ei leidnud kajastamist kogumikus Eesti rahva elulood. Nagu paljude teistegi eestlaste elu tegi kannapöörde murdelistel sõja-aastatel, nii leidis ka tõlgina Saksa sõjaväe eestlaste kompaniis töötanud ja reamehena “Erna” pataljoni kuulunud noor tartlanna end pärast rohkeid vintsutusi Torontost. Kõike tuli alustada […]
“See saatana salakaval muusika”
Kui Kustas Kikerpuu üheksandasse klassi jõudis, oli muusika tema juures oma töö juba teinud. See “saatana salakaval” oli ta tõmmanud võrku, millest tal edaspidises elus polnud juhust ega tahtmistki välja rabelda. Niisiis oli noorukil 1952. aastal vaja vaid koolivenna kutset, ja tegevmuusiku karjäär oli alanud. Kõigepealt tulid klaver, trummid ja taldrikud oma kooli pundis. Siis […]
“Seitse meesnäitlejat”
Jaan Rekkor Indrek Sammul Aivar Tommingas Toomas Suuman Ain Lutsepp Tiit Sukk Ivo Uukkivi
“Seitsme lukuga suletud raamat II”
Voldemar Kurese päevaraamatute teine köide algab aastaga 1951. Raamat kajastab eesti pagulaskonna aastaid 1950-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil “raudne eesriie” kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Raamatus on ka fotomaterjali. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat III”
Voldemar Kurese päevaraamatute kolmas köide algab aastaga 1953. Jätkub eesti pagulaskonna elu kajastamine 1950-ndate esimesel poolel, vaatepunktiks “raudse eesriide tagusele” kodumaale vastanduv läänelik Rootsi. Lisalugudena on avaldatud valik Voldemar Kurese artikleid. Raamat sisaldab fotomaterjale. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Seitsme lukuga suletud raamat IV”
Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades neilt teateid Eestisse jäänud või küüditatud kultuurirahva, samuti omaenese sugulaste kohta. Päevamärkmetele on lisatud Kurese Rootsi “Eesti Päevalehes” ilmunud kirjutisi hilisematest aastatest, mil tema põhitöökohaks olnud […]
“Seitsme lukuga suletud raamat V”
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg “Stockholms-Tidningen Eestlastele” lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi “Eesti Päevaleht”. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sest ümmargusest maailmast. Laiemasse maailma”
Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi GUSTAV RÄNK sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. /—/ Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamat “Sest ümmargusest maailmast” (1979, 2. tr 1995 Eestis) ja “Laiemasse maailma” (1988), mis […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
