“Paul Oras – punane admiral”
Kui värvikas, erakordne ja vastuoluline võis 20. sajandi tormides olla ühe eestlase elukäik – isegi siis, kui ta oli veendunud kommunist! See raamat jutustab Nõukogude Liidu merendustegelase ja sõjaväeinseneri, luuraja ja diplomaadi, parteitegelase ja sunnitöölise Paul Orase eluloo. Jõukast, lausa pankuriperest noormees valis küll varakult poole, mis viis ta noore Eesti Vabariigi vastaste sekka, kuid […]
“Paul Rohtlaan, laevakapten”
Kapten Paul Rohtlaan on pealesõja-aegsete Tallinna Merekooli lõpetajate esimesest lennust üks tuntumaid. Raamat räägib Pauli lapsepõlvest, kooliaastatest merekoolis, meremehe huvitavat ja seiklusrikkast, kuigi tihti vägagi karmist elust. See oli aeg, mil noormeheks sirgus, meremeheks õppis ja laevakapteniks tõusis ning maailmamerd kündis üks Tapal sündinud eesti poiss Paul. Tuul paisutab purjesid, kauged rannad lähenevad, sadamas lehvitab […]
“Peegeldusi elurajalt”
Kodumaja tervitas juba kaugelt, põlluteed minnes paistab eemal hobusepaar. Kus on kündja, minu isa? Sammusin tema poole ja siis märkas ta mind… Ei osanudki me algul teineteisele midagi asjakohast öelda. Kallistaminegi oli kuidagi ebalev ja kobav. Tajusin, et isa oli liigutatud, õnnelik. Jätsime hobused põllupeenrale ja astusime tuppa. Teretasin oma pisarais ema ja õdesid, vestlesime. […]
“Peeter Simm. Eesti filmi partisan”
“Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kelle relvaks on konservikarbi kaas.” Režissöör Peeter Simm.
“Pent Nurmekund – keeletark ja õpetaja”
Pent Nurmekund (1906-1996) oli silmapaistev mees, kes valdas 70-100 keelt. Tartu ülikoolis õpetas ta neist 33 enam kui tuhandele õpilasele. Igas olukorras oskas ta endaks jääda, huumori või irooniaga lohutust leida: kui polnud istet või astet, pani ta alla ajalehe ja arvas, et on ikkagi pehmem kui ilma; kui ei olnud korterit, elas pooleli olevas […]
“Peotäis mulda, lapike maad”
Käbi Laretei on sündinud 1922. aastal Tartus poliitiku ja diplomaadi Heinrich Laretei tütrena. Eesti saatuseaastad, mis sundisid perekonna pagulusse, panid aluse Käbi Laretei muusikukarjäärile. Tuntud pianistina annab ta kontserte terves maailmas. Hiljem sugenes vajadus väljendada oma taotlusi muusikas ka sõna abil, ja 1970. aastal ilmus tema sulest raamat “Kellele ma mängin?” (Vem spelar jag för?). […]
“Peotäis mulda, lapike maad”
Käbi Laretei on sündinud 1922. aastal Tartus poliitiku ja diplomaadi Heinrich Laretei tütrena. Eesti saatuseaastad, mis sundisid perekonna pagulusse, panid aluse Käbi Laretei muusikukarjäärile. Tuntud pianistina annab ta kontserte terves maailmas. Hiljem sugenes vajadus väljendada oma taotlusi muusikas ka sõna abil, ja 1970. aastal ilmus tema sulest raamat “Kellele ma mängin?” (Vem spelar jag för?). […]
“Persona. Elu valgus ja varjud”
Pavel Makarovi intervjuuderaamat “Persona. Elu valgus ja varjud” tutvustab lugejale kahtekümmend seitset sajandivahetuse tuntud isikut nii eestlaste kui ka venelaste seast. Autor vahendab meile erinevate elukutsete ja elusaatustega inimeste mõtteid neist endist, nende tänase päevani käidud teest ning meie vastuolulisest ja muutlikust ajast. Ehk aitavad intervjueeritute mõtteavaldused meilgi paremini mõista läbielatut aegu ja iseend ning […]
“Persona”
Armsad lugejad! Te hoiate käes raamatut, mis ühendab eri rahvusest ja eri usku inimesi. Siin on kõrvuti loovisikud, keda iseloomustab üks ühine joon – kõik nad armastavad meie väikest Eestimaad. Ja kõik nad otsivad vastuseid igavestele küsimustele, mis on erutanud inimkonda ajast aega. Nende lood moodustavad meie ajastu omapärase kultuurikroonika. Rohkem kui sajand tagasi pöördus […]
“Piano pianissimo. Autogrammiga raamat”
Sven Kullerkupp on eesti muusik – klassikaline ja džässpianist, soolo-, stuudio- ja ansamblimuusik, fonogrammitootja, helilooja, arranžeerija, pedagoog ja mida kõike veel. Aga peale selle on Sven ka osav sõnaseadja ja lugude jutustaja. Humoorikad lapsepõlvepildid, elumuutvad kohtumised ja uskumatud seiklused alates sügavast stagnaajast, konservatooriumis õppimisest ja muusikutee käänakutest kuni hullude üheksakümnendateni on kaante vahele saanud nõnda, […]
“Piano pianissimo”
Sven Kullerkupp on eesti muusik – klassikaline ja džässpianist, soolo-, stuudio- ja ansamblimuusik, fonogrammitootja, helilooja, arranžeerija, pedagoog ja mida kõike veel. Aga peale selle on Sven ka osav sõnaseadja ja lugude jutustaja. Humoorikad lapsepõlvepildid, elumuutvad kohtumised ja uskumatud seiklused alates sügavast stagnaajast, konservatooriumis õppimisest ja muusikutee käänakutest kuni hullude üheksakümnendateni on kaante vahele saanud nõnda, […]
“Piiritu igatsus. Nikolai Baturini kirjad Innale”
Raamatut „Piiritu igatsus“ ajendas autorit kirjutama tõdemus, et laiem üldsus ei tea, kuidas suure lugemusega töölisnoorest Nikolai Baturinist (1936–2019) sai kirjanik. Oma mälestustes räägib Inna Leitsalu Kolja kujunemisest vabakutseliseks loojaks ja perekonna rollist sellel teekonnal. Autor maalib elava pildi, kuidas ja mis hinnaga aastakümnete jooksul loomingus kõrge taseme ja suure tunnustuseni jõudnud kirjanik omandas need […]
“Pilgupüüdja. Vello Muikma elu ja looming”
Vello Muikma (1920−2008) oli Torontos elanud väliseestlane, kes asutas 1950. aastate lõpul oma fotostuudio ning kujunes nõutud vabakutseliseks fotograafiks. Ajal, mil kiirelt kasvav reklaamitööstus tegi läbi kunstilisi kõrgaegu, spetsialiseerus Muikma reklaamfotole ning tal õnnestus jõuda oma valdkonnas Toronto parimate sekka. Raamat toob lugejani Muikma fotopärandi, mis kuulub Väliseesti Muuseumi (VEMU) kogusse.
“Pilvedesse poodud lind”
Teie ees olev raamat koosneb kirjadest, mis olid algselt adresseeritud vaid omastele ja lähedastele tuttavatele, valminud viimase kahe aasta jooksul. Need ei ole päris tavalised kirjad, sest kirjutajaks on inimene, kes end muul moel väljendada (rääkida, žestikuleerida) ei saa. Neid kirju võiks ka mõttekäiguks või -lennuks kutsuda. Esimestes kirjades, mis valmisid kolme täiesti tummana veedetud […]
“Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”
Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajst Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. […]
“Põlvest põlve. Raamat Uku Masingust”
11. augustil 2009. aastal täitus sada aastat Uku Masingu sünnist. Tema isikut, tema mõtteid ja tegevust mäletatakse, ja on põhjust mäletada. Kogumikuga “Põlvest põlve” pakuvad Uku Masingu Kolleegium ja kirjastus “Ilmamaa” läbilõiget Masingu elust, mõjust ja tegevusest paljude tema sõprade, õpilaste ja kaasamõtlejate seisukohalt. Kaastööde valikut on kujundanud põhimõte, et kõik kirjutised pühenduksid Uku Masingu […]
“Presidendi meister”
Skautmaster Emu mälestusi varasest lapsepõlvest ja noorusaastatest Tallinnas Koplis, surmaohtudest sõjaväljal, seiklustest Lääne-Euroopa põgenikelaagrites ning otsingutest, kaotustest ja leidmistest oma teisel kodumaal Ameerikas.
“President Konstantin Päts”
Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal. Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja […]
“Priit Põldroos. Teel enda ellu”
Mälestusi Teater ei ole väljamõeldis mingisuguses õhutühjas ja elutus ruumis. Seda ei saa ehitada tühja südamega, tühjade kätega, tühja peaga mingis täitsa tühjas kohas. Ma arvasin ikka, et teater peaks tulema rahva seast ja minema rahva sekka. Et teatri ehitamiseks on tarvis rahva tarkust ja rahva jõudu ning et seda võime leida teatrikultuuri varasalve põhjaliku […]
“Professor Elmar Halleri elu ja töö”
Taimed ja millimallikad, putukad ja loomad ning inimesed on elusolendid. Taimed seisavad paigas, teised võivad liikuda, oma asukohta muuta. Üksnes inimene teeb mõtestatud tööd, et söönuks saada – nii taimedest, seentest, loomadest, kui kaladest, ka putukatest. Niiviisi, huvitaval kombel, inimene kasvatab teist liiki selleks, et seda ise süüa ja sel kombel toituda. Selleks, kuidas järjest […]
