“Nikolai Triik inimese kujutajana”
Nikolai Triik kuulub kunstnike hulka, kelle loominguline haare on eriti laiaulatuslik ja mitmekesine. Tema teoste hulgas kohtame portreid, figuraalseid kompositsioone, natüürmorte, maastikke, linnavaateid, raamatuillustratsioone ja -kujundusi, karikatuure, plakateid, tarbegraafikat. Kui jätta kõrvale arvuliselt vähemuses olevad maastikud, natüürmordid ning mõned puht ornametaalset laadi kujundused, näeme, et valdav osa kunstniku loomingust seostub inimese kujutamisega. Sel alal on […]
“Nooruse lugu”
Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994. See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal […]
“Nuripidine aastasada – ajast, isast ja teistest”
Meie kõik, kes oleme kahekümnendast sajandist tulnud, kanname endal selle ränga sajandi pitserit. Aja pahupoolt saime siin Läänemere idakaldal eriti valusalt tunda – hoopis valusamalt kui näiteks sellesama mere läänekalda elanikud. Kellelgi ei ole õigust ei endast ega teistest suurkannatajat teha. Siiski jääb tõsiasjaks, et eestlaste, nagu ka lätlaste ja leedulaste totalitarismikogemus erines enamiku rahvaste […]
“Nüüd ma siis kirjutan”
Elutööraamat “Mart Kadastik kuulub nende väljaandjate hulka, kellega koos oleme suutnud Eesti ajakirjanduslikku mänguväljakut tasakaalus hoida.” – Hans H. Luik, Ekspress Grupi omanik Taasiseseisvumisaja ühe mõjukama ajakirjandustegelase, Postimehe kauase juhi Mart Kadastiku raamatus “Nüüd ma siis kirjutan” rullub lahti neli aastakümmet Eesti ajakirjaduse ajalugu, teljeks Eesti suurima ajalehe Postimees ja Baltimaade suurima meediaettevõtte Eesti Meedia […]
“O. W. Masing ja kaasaegsed”
Käesolev raamat sisaldab rea lähenemiskatseid O. W. Masingule ja peamiselt tema neljale kaasaegsele kirjamehele (G. G. Marpurg, G. A. Oldekop, Suve Jaan ja J. H. Rosenplänter). Kuigi neis domineerib biograafiline huvi, ei püüa ükski neist väikestest uurimustest anda ülevaadet ühe või teise huvialuse kogu elukäigust või kogu elutööst. Sellise tagasihoidliku eesmärgiasetuse juureski jääb tulemus pahatihti […]
“Okeaania, James Cook ja Uku Masing”
Olev Remsu on nii palju reisinud, et tema teab ja oskab. Teab palju ning oskab kokku panna asju ja nähtusi, mis normaalse inimese jaoks kokku ei käi. Remsule ei ole mingi probleem reisida Okeaanias koos James Cooki ja Uku Masinguga, ta oskab siduda kultuurilooliseks reisiks kokku eri ajastud ja inimesed, valida endale ja lugejatele teekaaslaseks […]
“Oliver Kruuda. Eesti majanduse paha poiss”
“Me tahtsime turundujuhiga lihtsalt pulli teha,” väidab kommivabrikant, piima- ja leivatööstur Oliver Kruuda 2005. aasta sügisel kohalike valimiste kampaania ajal lahvatanud K-kohukese skandaali kohta. “Kui näljane haug võtab, siis ta neelab konksu kusagile kõhuõõnde, aga meedia tõmbas minu K-kohukese otse taguotsa, nii et konks rippus välja. Teles oli see neli päeva järjest esimene uudis. Lehtedes […]
“On nagu on”
Kõik inimesed peavad päevikut, ainult et selle päeviku nimi on mälu. Mälupäevik on ammendamatu, seda olen kas või selle raamatu küsimustele vastates kogenud. Mõni mälupilt, mis tundus olevat hetkega kättesaadav, mis alati tundus viivat mind hetkega mitmekümne aasta taha, minevikku, mis tunnetuslikult paistab juba sajandite kaugusel, see mälupilt hakkas nüüd sellesse süvenedes, seda vaimusilmaga pingsalt […]
“Öös on asju. Doonori meelespea. Restaureeritud raamatud ühes köites”
Raamat “Öös on asju” Mati Undi uus romaan käsitleb filosoofilis-kujundlikus plaanis inimese elu üha tehnilisemaks ja grotesksemaks muutuvas maailmas; ühtlasi püüab ta näidata niisuguse kirjanduse kirjutamise subjektiivseid raskusi. Raamat “Doonori meelespea” Oma uues romaanis viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.
“Õpetajad Raadikud ja nende tantsud”
Tantsutaat Ullo Toomi on öelnud: “Rahvatantsujuhi elutöö on oma rahvale avatud raamat. Kõigile vaadata ja arvustada. Vahel ka kiita.” Niina ja Alfred Raadiku elutööraamat on seda võrdlust appi võttes otsekui toekas almanahh, mille mitmeveerulistel lehtedel on läbi põimunud nende mõlema paljusid noori inimesi kujundanud õpetajatöö ning ühine, samavõrd pühendunud rahvatantsualane tegevus. Raadikud on meie kultuurilukku […]
“Oskar Luts ja teater”
Käesolevas väljaandes tutvustatakse Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu kujunemist näitekirjanikuks ja tema lavateoste saatust. Rohkem kui 50 aasta jooksul on eesti teatrilaval menukalt etendatud O. Lutsu näidendeid ja teoste dramatiseeringuid. Antud töö autor ei taha peatuda kõigil neil lavastustel, vaid vaadelda, millise jälje on selle tugevalt isikupärase käekirjaga rahvakirjaniku looming jätnud eesti teatri ajalukku. Toodud […]
“Oskar Luts”
Pildikesi kirjanikupõlvest “… Järgnevalt püüan esitada senisest ulatuslikuma sissevaate nii Oskar Lutsu ellu kui ka loomingusse; põhirõhk on siiski pandud viimasele. Kirjaniku enda külluslikku autobiograafilist ainest sisaldavate teoste, nagu ka kogumiku “Mälestusi Oskar Lutsust” (1966) sageli üldtuntud seiku on seejuures mõõdukalt, aga vajadust mööda siiski, sest päris uut elulugu ju Lutsule välja ei mõtle. Kadunud […]
“Otto Meier, eestlane”
Kapten Martin Ottomar Meier (sünd. 1881). Meremees, laevad ja majade omanik. 30. aastatel taluperemees. Järelkäija leiab tema jäljed omaaegsest Heinastest (praegu Ainaži), Riiast ja Pärnust, Rotterdamist ja Londonist, Buenos Airesest ja New Yorgist, Lissabonist ja Liverpoolist, Arhangelskist ja Tobolskist. Kokku vähemalt kaheksakümne viiest maailma sadamast. Kümme aastat oma elust tegutses ta Siberis Obi jõe äärsetes […]
“Päevaraamat I ja II osa. 2 raamatut”
I Raamat – Päevaraamat aastaist 1897-1906 Soome keelest tõlkinud Helmi Eller Tunnen, ehk küll tõrksalt, et tavapäraste nõuete hulka kuuluks varustada oma päevaraamat eessõnaga ehk, teiste sõnadega, lugejale suunduva pöördumisega. Kordan: tõrksalt, sest meelsamini laseksin neid lehti endid vahendada öeldavat ja kõnelda omal poolt, ilma autori ääremärkusteta. Isiklik, intiimne päevik kuulub peagu erandita nn. pihtimuskirjandusse. […]
“Päevata päevad ja ööta ööd” I osa
Esimene osa mälestusi – kirjutamata päevaraamatu lehekülgedelt. – Tähelepanu, tähelepanu! Siin Nürnbergi raadiojaama eriteade. Vaenlase uued pommilennukid lähenevad lõunast ja läänest. Need jõuavad paari minuti pärast meie linna piiridesse… Tähelepanu, tähelepanu! Ameeriklaste üksikud tankid on jõudnud Partei-linna südamikku. Nad on varsti Adolf Hitleri platsil. Tänavalahingud Nürnbergi, meie armsa Partei-linna pärast on kandunud kesklinna… Tähelepanu, tähelepanu! […]
“Palusalu”
Veel eales varem pole Tallinnas nii suured rahvamurrud olnud kedagi külalist võtmas vastu, olgugi et meil on nähtud siin inimpõlve kestes keisreid, kuningaid ja presidente, kõnelemata meie oma tegelaste saabumisest. Veel eales varem pole Tallinnas nähtud sellist vaimustustormi – ürgjõulist, sundimatut, rõõmust, omakasupüüdmatut. Veel eales varem pole Tallinna vanad müürid kaikunud sellastes rõõmurõkatustes, nii valjudes […]
“Panso 100. Nii palju kui andsid koerale… 1-2 osa. 2 raamatut”
Mina, mu õpetaja ja teised tegelased Panso tuli teatrist ära, tuhmus. Kui polnud enam märatsevat vitaalsust, energiat, kui polnud enam ümber ei sõpru, ei jüngreid… Ometi tundub just see aeg – esimesest infarktist 1973. aasta alguses kuni surmani – ilus ja hirmuäratav nagu päikeseloojang. Ajal, mil Panso kirjutab siin raamatus tsiteeritud kaarte, olid veel ütlemata […]
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Paul Erikson”
Paul Erikson: ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. “Paul Erikson” on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi “Võitleja” liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks […]
“Paul Keres. Mälestusi, materjale, kirju”
Suurmeistri 100. juubeliks ilmuv teos räägib paljuski tundmatust Keresest, seda läbi kaasaegsete mälestuste, seniavaldamata arhiividokumentide ning tema enda mahuka kirjavahetuse. Lugeja saab vastuse malemaailma kaua vaevanud küsimusele, miks Keresest ei saanud maailmameistrit. Illustreeritud fotodega.
