“Minu vaade maale ja merele. Raamat Madise mälestuseks”
See on üks ilus ja raske raamat. Ränkraske, sest leinav isa, kes juhtumisi sõnakunsti meister on, suudab oma tugevad tunded kohale viia. Ja raske ka seeläbi, et on pikk ja täis kordusi. Aga sellega ka psühholoogiliselt väga õige. Lein ongi ju selles, et ei saa lasta lahti ega taha lõpetada ja iga pisiasi saab tähtsaks, […]
“Moemees”
Selle raamatu kirjutamist olen pidanud oma kohuseks. Ja seda kokku pannes üha ja valusalt kahetsenud, et ei osanud selle mehe eluajal hoolas koguja olla. Selle asemel, et siis kui igapäevane külluslik laua taga istuja iga väätuslikku raasukestki targalt tallele panna, pillutasin neid tuulde, ja vist alateadlikult arvates: oh, aega küll! Ja nii on nüüd tulnudki […]
“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
“Murduvas maailmas I-III”
Kirjandusteadlane DANIEL PALGI sündis 2. märtsil 1899 Võrumaal Võõpsu alevis puusepa pojana. /—/ 1954. aastal alustatud ja aastaid 1917-1940 hõlmav mälestuste osa “Murduvas maailmas. Mälestusi” (1994) sai ilmuda alles vabas Eestis, sest see on kirja pandud justkui väljaspool ümbritsevat Nõukogude võimusüsteemi. “Ka väikesed mälestused on edaspidi ajaloo subjektiivseks tunnistajaks, mis on mõnest seisukohast ehk olulisemadki […]
“Murrang (Aasta 1986)”
I 1986. Möödunud aasta algul tuli võimule Gorbatšov. See sündmus võiks midagi tähendada, kuid minu elus on muutused olnud visad saabuma. Aastast 1985 kokkuvõtet tehes olen kirjutanud: “Pöördeline veel polnud, aga läheneva pöörde eelkäijana ta küll tundub . Paistab, et romaanivõistluse võitmine aitas mind unustusest välja tuua. Ja see on ka peaaegu ainus selge positiivne […]
“Mustamäe valss”
Oli Brežnevi aeg, kui kempsupaberit jagati leti alt. Valge vihik maksis kaks kopikat, kilo leiba kümne kopika kanti, aga pildiga kilekoti eest küsiti viis rubla. Banaanid tulid müüki vaid olümpianädalaks ning keegi ei teadnud, et Pepsi-Colat juuakse külmalt. Harilik arvuti täitis kaks parajat tuba. Nende aastate Tallinnas, täpsemalt ühes Mustamäe mikrorajoonis kasvas ja avastas elu […]
“Muusikast ja muust”
Aadu Regi (1912) on Heliloojate Liidu vanim liige. Teeneka muusikaõpetaja ja puhkpilliorkestri juhi pikka ja värvikasse ellu on kuulunud ka “Vanemuise” dirigendi, topograafi, orkestrandi ja sõjaväelase amet. “Muusikast ja muust” on huvipakkuv lugemisvara, mis kindlasti köidab eelkõige vanema põlvkonna lugejat, samas on raamatus möödunud sajandi muusika- ja kultuuritegelastest põnevaid fakte ja eredaid mälestuspilte, mis pakuvad […]
“Muutudes endaks jääda”
Valik meenutusi, artikleid, uurimusi Aeg muutub ja inimesed koos ajaga. Kuidas säilitada oma põhiväärtusi ja kuidas muutudes endaks jääda – see mõte läbib kogu raamatut, alates I peatüki eluloolistest meenutustest kuni väikerahvaste ja nende kultuuride ellujäämist puudutava publitsistikani lõpupeatükis. Viimast tuleb mõista omas ajas. Ometi kestavad paljud probleemid üle aegade. Jäägem eestlasteks ka eurooplastena, säilitagem […]
“Naljakas inimene. Valitud peatükke”
See tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!). Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta sunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Navitrolla. Kunstnik Navilt ja Trollast”
Raamatuga “Navitrolla – kunstnik Navilt ja Trollast” soovib kirjastus Revelex anda võimaluse heita pilk müütilise kunstniku Navitrolla maailma. Proovisime leida vastused küsimustele, mis Navitrolla ande kummardajaid aastaid on painanud, tahtsime näidata salapärast teed, mida käies on vormunud erakordne isiksus ja looja. Ivo Parbuse poolt juhitud kolme vestluse põhjal sündinud raamat ei sisalda rohket faktoloogiat, siin […]
“Neeme Järvi. Kunstniku elu”
Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat. – Neeme Järvi (Mõlemad CDd on kaasas)
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Nii mitu aega eluajas”
Julius Põldmäe alustas 2001. aasta kolmekuningapäeval oma elutee kümnendat aastakümmet. Ta on olnud pangaesindaja ja kolhoosiesimees, õppinud enne ülikoolis juristiks ja pärast kutsekoolis traktoristiks, juhtinud Narva jõe ääres piirikaitsekompaniid ja Obi jõel jääl palgiõngitsejate brigaadi, puutunud kokku Jüri Uluotsa ja Johannes Käbiniga.
“Nikolai Triik inimese kujutajana”
Nikolai Triik kuulub kunstnike hulka, kelle loominguline haare on eriti laiaulatuslik ja mitmekesine. Tema teoste hulgas kohtame portreid, figuraalseid kompositsioone, natüürmorte, maastikke, linnavaateid, raamatuillustratsioone ja -kujundusi, karikatuure, plakateid, tarbegraafikat. Kui jätta kõrvale arvuliselt vähemuses olevad maastikud, natüürmordid ning mõned puht ornametaalset laadi kujundused, näeme, et valdav osa kunstniku loomingust seostub inimese kujutamisega. Sel alal on […]
“Nooruse lugu”
Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994. See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal […]
“Nuripidine aastasada – ajast, isast ja teistest”
Meie kõik, kes oleme kahekümnendast sajandist tulnud, kanname endal selle ränga sajandi pitserit. Aja pahupoolt saime siin Läänemere idakaldal eriti valusalt tunda – hoopis valusamalt kui näiteks sellesama mere läänekalda elanikud. Kellelgi ei ole õigust ei endast ega teistest suurkannatajat teha. Siiski jääb tõsiasjaks, et eestlaste, nagu ka lätlaste ja leedulaste totalitarismikogemus erines enamiku rahvaste […]
“Nüüd ma siis kirjutan”
Elutööraamat “Mart Kadastik kuulub nende väljaandjate hulka, kellega koos oleme suutnud Eesti ajakirjanduslikku mänguväljakut tasakaalus hoida.” – Hans H. Luik, Ekspress Grupi omanik Taasiseseisvumisaja ühe mõjukama ajakirjandustegelase, Postimehe kauase juhi Mart Kadastiku raamatus “Nüüd ma siis kirjutan” rullub lahti neli aastakümmet Eesti ajakirjaduse ajalugu, teljeks Eesti suurima ajalehe Postimees ja Baltimaade suurima meediaettevõtte Eesti Meedia […]
“O. W. Masing ja kaasaegsed”
Käesolev raamat sisaldab rea lähenemiskatseid O. W. Masingule ja peamiselt tema neljale kaasaegsele kirjamehele (G. G. Marpurg, G. A. Oldekop, Suve Jaan ja J. H. Rosenplänter). Kuigi neis domineerib biograafiline huvi, ei püüa ükski neist väikestest uurimustest anda ülevaadet ühe või teise huvialuse kogu elukäigust või kogu elutööst. Sellise tagasihoidliku eesmärgiasetuse juureski jääb tulemus pahatihti […]