“Naljakas inimene. Valitud peatükke”
See tagasihoidlik kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. (Neid on niigi palju ja lõppu pole karta!). Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta sunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Navitrolla. Kunstnik Navilt ja Trollast”
Raamatuga “Navitrolla – kunstnik Navilt ja Trollast” soovib kirjastus Revelex anda võimaluse heita pilk müütilise kunstniku Navitrolla maailma. Proovisime leida vastused küsimustele, mis Navitrolla ande kummardajaid aastaid on painanud, tahtsime näidata salapärast teed, mida käies on vormunud erakordne isiksus ja looja. Ivo Parbuse poolt juhitud kolme vestluse põhjal sündinud raamat ei sisalda rohket faktoloogiat, siin […]
“Neeme Järvi. Kunstniku elu”
Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat. – Neeme Järvi (Mõlemad CDd on kaasas)
“Neli kooli”
Arno Niitme mälestusteraamat Neli kooli on järg tema 1983. aastal USA-s ilmunud meenutustele Noorus ja kooliaastad Treffoonias. Autor jutustab oma õpingutest Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis, sõjaväeteenistusest Kuperjanovi Partisanide Pataljonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning õpetaja- ja direktoriametist Tapa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Mälestused hõlmavad ajavahemikku 1928-1944. Mälestusteraamat Neli kooli annab ajastu üldkirjelduse […]
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Nii mitu aega eluajas”
Julius Põldmäe alustas 2001. aasta kolmekuningapäeval oma elutee kümnendat aastakümmet. Ta on olnud pangaesindaja ja kolhoosiesimees, õppinud enne ülikoolis juristiks ja pärast kutsekoolis traktoristiks, juhtinud Narva jõe ääres piirikaitsekompaniid ja Obi jõel jääl palgiõngitsejate brigaadi, puutunud kokku Jüri Uluotsa ja Johannes Käbiniga.
“Nikolai Triik inimese kujutajana”
Nikolai Triik kuulub kunstnike hulka, kelle loominguline haare on eriti laiaulatuslik ja mitmekesine. Tema teoste hulgas kohtame portreid, figuraalseid kompositsioone, natüürmorte, maastikke, linnavaateid, raamatuillustratsioone ja -kujundusi, karikatuure, plakateid, tarbegraafikat. Kui jätta kõrvale arvuliselt vähemuses olevad maastikud, natüürmordid ning mõned puht ornametaalset laadi kujundused, näeme, et valdav osa kunstniku loomingust seostub inimese kujutamisega. Sel alal on […]
“Nooruse lugu”
Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994. See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal […]
“Nuripidine aastasada – ajast, isast ja teistest”
Meie kõik, kes oleme kahekümnendast sajandist tulnud, kanname endal selle ränga sajandi pitserit. Aja pahupoolt saime siin Läänemere idakaldal eriti valusalt tunda – hoopis valusamalt kui näiteks sellesama mere läänekalda elanikud. Kellelgi ei ole õigust ei endast ega teistest suurkannatajat teha. Siiski jääb tõsiasjaks, et eestlaste, nagu ka lätlaste ja leedulaste totalitarismikogemus erines enamiku rahvaste […]
“Nüüd ma siis kirjutan”
Elutööraamat “Mart Kadastik kuulub nende väljaandjate hulka, kellega koos oleme suutnud Eesti ajakirjanduslikku mänguväljakut tasakaalus hoida.” – Hans H. Luik, Ekspress Grupi omanik Taasiseseisvumisaja ühe mõjukama ajakirjandustegelase, Postimehe kauase juhi Mart Kadastiku raamatus “Nüüd ma siis kirjutan” rullub lahti neli aastakümmet Eesti ajakirjaduse ajalugu, teljeks Eesti suurima ajalehe Postimees ja Baltimaade suurima meediaettevõtte Eesti Meedia […]
“O. W. Masing ja kaasaegsed”
Käesolev raamat sisaldab rea lähenemiskatseid O. W. Masingule ja peamiselt tema neljale kaasaegsele kirjamehele (G. G. Marpurg, G. A. Oldekop, Suve Jaan ja J. H. Rosenplänter). Kuigi neis domineerib biograafiline huvi, ei püüa ükski neist väikestest uurimustest anda ülevaadet ühe või teise huvialuse kogu elukäigust või kogu elutööst. Sellise tagasihoidliku eesmärgiasetuse juureski jääb tulemus pahatihti […]
“Öised päevad”
Selles mälestustekirjelduses kajastub Jüri Lina konflikt nõukogude ühiskonnaga. 1979. aasta aprillis oli ta KGB nõudel sunnitud okupeeritud Eestist lahkuma. Aastal 1985 aga algatati tema vastu tagaselja kriminaalasi. Teda süüdistati riigireetmises, sealhulgas selle raamatu avaldamises Stockholmis, sest see sisaldavat eriti tähtsaid riiklikke saladusi. Raamatu kõige erandlikumad osad käsitlevad Nõukogude sõjaväebaase Eestis, millele on lisatud põnevad fotod, […]
“Okeaania, James Cook ja Uku Masing”
Olev Remsu on nii palju reisinud, et tema teab ja oskab. Teab palju ning oskab kokku panna asju ja nähtusi, mis normaalse inimese jaoks kokku ei käi. Remsule ei ole mingi probleem reisida Okeaanias koos James Cooki ja Uku Masinguga, ta oskab siduda kultuurilooliseks reisiks kokku eri ajastud ja inimesed, valida endale ja lugejatele teekaaslaseks […]
“Oliver Kruuda. Eesti majanduse paha poiss”
“Me tahtsime turundujuhiga lihtsalt pulli teha,” väidab kommivabrikant, piima- ja leivatööstur Oliver Kruuda 2005. aasta sügisel kohalike valimiste kampaania ajal lahvatanud K-kohukese skandaali kohta. “Kui näljane haug võtab, siis ta neelab konksu kusagile kõhuõõnde, aga meedia tõmbas minu K-kohukese otse taguotsa, nii et konks rippus välja. Teles oli see neli päeva järjest esimene uudis. Lehtedes […]
“On nagu on”
Kõik inimesed peavad päevikut, ainult et selle päeviku nimi on mälu. Mälupäevik on ammendamatu, seda olen kas või selle raamatu küsimustele vastates kogenud. Mõni mälupilt, mis tundus olevat hetkega kättesaadav, mis alati tundus viivat mind hetkega mitmekümne aasta taha, minevikku, mis tunnetuslikult paistab juba sajandite kaugusel, see mälupilt hakkas nüüd sellesse süvenedes, seda vaimusilmaga pingsalt […]
“Öös on asju. Doonori meelespea. Restaureeritud raamatud ühes köites”
Raamat “Öös on asju” Mati Undi uus romaan käsitleb filosoofilis-kujundlikus plaanis inimese elu üha tehnilisemaks ja grotesksemaks muutuvas maailmas; ühtlasi püüab ta näidata niisuguse kirjanduse kirjutamise subjektiivseid raskusi. Raamat “Doonori meelespea” Oma uues romaanis viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.
“Õpetajad Raadikud ja nende tantsud”
Tantsutaat Ullo Toomi on öelnud: “Rahvatantsujuhi elutöö on oma rahvale avatud raamat. Kõigile vaadata ja arvustada. Vahel ka kiita.” Niina ja Alfred Raadiku elutööraamat on seda võrdlust appi võttes otsekui toekas almanahh, mille mitmeveerulistel lehtedel on läbi põimunud nende mõlema paljusid noori inimesi kujundanud õpetajatöö ning ühine, samavõrd pühendunud rahvatantsualane tegevus. Raadikud on meie kultuurilukku […]
“Oskar Luts ja teater”
Käesolevas väljaandes tutvustatakse Eesti NSV rahvakirjaniku Oskar Lutsu kujunemist näitekirjanikuks ja tema lavateoste saatust. Rohkem kui 50 aasta jooksul on eesti teatrilaval menukalt etendatud O. Lutsu näidendeid ja teoste dramatiseeringuid. Antud töö autor ei taha peatuda kõigil neil lavastustel, vaid vaadelda, millise jälje on selle tugevalt isikupärase käekirjaga rahvakirjaniku looming jätnud eesti teatri ajalukku. Toodud […]
“Oskar Luts”
Pildikesi kirjanikupõlvest “… Järgnevalt püüan esitada senisest ulatuslikuma sissevaate nii Oskar Lutsu ellu kui ka loomingusse; põhirõhk on siiski pandud viimasele. Kirjaniku enda külluslikku autobiograafilist ainest sisaldavate teoste, nagu ka kogumiku “Mälestusi Oskar Lutsust” (1966) sageli üldtuntud seiku on seejuures mõõdukalt, aga vajadust mööda siiski, sest päris uut elulugu ju Lutsule välja ei mõtle. Kadunud […]
