“Minu elu”
August Weizenberg (1837−1921) on olnud eestlaste esimene skulptor kaasaegse kunstimõiste ja arusaama järgi. Ta anne oli mitmekülgne, kuid mees oli sünnilt kõige madalama seisuse esindaja, kel väljavaade edasipääsemiseks kuhugi kõrgemale vaesuse ja alanduse tõttu puudus täielikult. Ometi juhtus ime. Tal õnnestus õppida tislermeistriks, edasi koguni kujuvoolijaks Saksamaal, Peterburis ja Roomas. Vanas eas pani ta kirja […]
“Minu elud”
Jaak Kangilaski (1939–2022) oli kunstiajaloolane, üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja.
“Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944”
Eesti tuntumaid näitlejaid ja teatritegelasi Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884 Tallinnas linnaametniku pojana. /—/ Pinna on tegutsenud ka näitekirjanikuna, kirjutanud muu hulgas libreto 1910.a lavastatud esimesele eesti ooperile. Tema mälestusteraamat “Minu eluteater ja teatrielu. Tallinna “Estonia” teatri teenelise näitleja Paul Pinna mälestused. I, 1884-1913″ ilmus 1934 ja Nõukogude aja algul 1947 ümbertöötatuna pealkirjaga “Mälestused”. […]
“Minu imeline elu”
Kokku kolm raamatut. 1. raamat: Imeline on elada maailmas, mis ainsa inimea kestel muutus kiiremini kui tervel eelnenud aastatuhandel. Elan justkui mitmendat korda! Imeline oli üle elada viis riigipööret, surmalaager ja Siber. Imeline on, et sain näha, kuidas impeeriumid, mis üritasid vallutada kogu maailma, kokku varisesid. Neis tormilistes sündmustes tahes-tahtmata osalenul oleks patt neist jutustamata […]
“Minu isa Emil Laansoo”
Mälestusi Eesti levimuusika ühest võtmekujust Siiri Talli mälestusraamat “Minu isa Emil Laansoo” on laiahaardeline jutustus 1950. ja 1960. aastate eesti levimuusika ühest kesksemast tegelasest, andekast muusikust ja karismaatilisest isiksusest Emil Laansoost. Emil Laansoo lõi 1954. aastal ansambli, kelle muusikata ei möödunud 20 aasta vältel eesti Raadios ühtegi päeva ja kelle kontserdid olid iga suve oodatuimaks […]
“Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947-1970”
Raamat toob lugejate ette Eesti ühe armastatuma luuletaja Betti Alveri kirjavahetuse oma kirjandusteadlasest abikaasa Mart Lepikuga. Üle kahekümne aasta kestnud kirjavahetus jutustab kahe tööle pühendunud inimese teineteise leidmise loo, avab nende loomingu tagamaid ja ajastu eripärasid. See on otsekui sõnatundlik romaan kirjades, katke kahe inimese kõrvuti kulgenud eluteest. Teisi oma avameelsuses nii isiklikke dokumente ei […]
“Minu lapsepõlve kodud”
Mälestuspilte ja lugusid kunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtra (1882-1947) lapsepõlve- ja noorusmaalt. Autori illustratsioonidega.
“Minu mälestused 1914-1920”
Sisukord Põhijooni Johan Pitka elust Maailmasõja algus Saksa okupatsiooni aeg Enamlased alustavad pealetungimist Meremehed lõuna väerinnale appi Plaan lõuna väerinda mere poolt aidata Ingerimaa operatsioon Sõda Landeswehriga Sekeldused kommunistide ja kindral Judenitšiga Krasnaja Gorka operatsioon
“Minu mälestused I-II”
Ajakirjanik, literaat ja poliitikategelane Anton Jürgenstein sündis 1. novembril 1861 Pärnumaal Vana-Vändra vallas taluomaniku pojana. Jürgensteini “Minu mälestused” I-II (1926-1927) võeti ilmudes väga hästi vastu. Tollane arvustus väitis, et “ladusas, kujukas jutustuses autori isikliku elu sündmuste raamis esitatakse rikkalikku materjali ja andmeid meie lähema mineviku olude ja nähtuste valgustamiseks, eriti eesti haridus- ning poliitikaelu sündmuste […]
“Minu mälestused I–IV”
Johan Pitka oli üks Eesti riigi rajajatest ning Vabadussõja legendaarne väejuht, kellel olid suured teened Eesti merejõudude, Kaitseliidu ja piirivalve loomisel. Ta oli Eesti merejõudude juhataja Vabadussõjas. Aastatel 1924–1930 elas ta Kanadas, proovides pioneerielu Briti Kolumbias, kus tänini meenutavad Pitka pere seal veedetud aegu mitmed kohanimed: Pitka laht, Pitka jõgi, Pitka mägi, Lindjärv jt. Kodumaale […]
“Minu päevik 2000”
Esmakordselt! Sirbi preemia laureaadi Uku-Ralf TOBI päevik tsenseerimata kujul! 1. jaanuar. Käisin pärast lõunat väljas, vaatasin spetsiaalselt, kas midagi on ka muutunud. Mitte midagi. 2. jaanuar. Raadios ütles, et eile sündis Eestis 33 last. Minu oma ei ole neist küll ükski: vaatasin “Minu päevikust 1999”, et ma olin aprilli alguses Bangkokis ja Pattayas. 3. jaanuar. […]
“Minu sõja- ja vangilaagrimälestused”
Karli Kuke (sünd 1921) lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Tartu- ja Valgamaal. 1941.a juuli lõpus astus ta peale Punaarmeee mobilisatsiooni eest varjamist Valgamaa Omakaitsesse ja septembris vabatahtlikult Saksa armeesse, kus ta suunati suuskurkompanii koosseisus Venemaale idarindele. Märtsis 1944 saadeti ta Kehtna mõisas asuvasse Juhtide Kooli, mille lõpetas 30. juulil 1944 allohvitseri auastmes. Augustis järgnesid lahingud Emajõe […]
“Minu suguvõsa lugu. Hispaania päevik”
Mall (Lena Helgi) Jaakson kirjutab raamatu esimeses osas oma suurest eesti suguvõsast ja enda käekäigust kolmel kodumaal – Eestis, Rootsis ja Hispaanias. Käsikiri on valminud eesti keeles. Raamatu teine osa “Hispaania päevik. Aastad 1975-2010” käsitleb Franco-järgset aega Hispaanias, demokraatia vaevalist arengut ja elu Alicantes ja selle maalilises ümbruses. See on kokku pandud autori kahest varasemast […]
“Minu vaade maale ja merele. Raamat Madise mälestuseks”
See on üks ilus ja raske raamat. Ränkraske, sest leinav isa, kes juhtumisi sõnakunsti meister on, suudab oma tugevad tunded kohale viia. Ja raske ka seeläbi, et on pikk ja täis kordusi. Aga sellega ka psühholoogiliselt väga õige. Lein ongi ju selles, et ei saa lasta lahti ega taha lõpetada ja iga pisiasi saab tähtsaks, […]
“Moemees”
Selle raamatu kirjutamist olen pidanud oma kohuseks. Ja seda kokku pannes üha ja valusalt kahetsenud, et ei osanud selle mehe eluajal hoolas koguja olla. Selle asemel, et siis kui igapäevane külluslik laua taga istuja iga väätuslikku raasukestki targalt tallele panna, pillutasin neid tuulde, ja vist alateadlikult arvates: oh, aega küll! Ja nii on nüüd tulnudki […]
“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
“Murduvas maailmas I-III”
Kirjandusteadlane DANIEL PALGI sündis 2. märtsil 1899 Võrumaal Võõpsu alevis puusepa pojana. /—/ 1954. aastal alustatud ja aastaid 1917-1940 hõlmav mälestuste osa “Murduvas maailmas. Mälestusi” (1994) sai ilmuda alles vabas Eestis, sest see on kirja pandud justkui väljaspool ümbritsevat Nõukogude võimusüsteemi. “Ka väikesed mälestused on edaspidi ajaloo subjektiivseks tunnistajaks, mis on mõnest seisukohast ehk olulisemadki […]
“Mustamäe valss”
Oli Brežnevi aeg, kui kempsupaberit jagati leti alt. Valge vihik maksis kaks kopikat, kilo leiba kümne kopika kanti, aga pildiga kilekoti eest küsiti viis rubla. Banaanid tulid müüki vaid olümpianädalaks ning keegi ei teadnud, et Pepsi-Colat juuakse külmalt. Harilik arvuti täitis kaks parajat tuba. Nende aastate Tallinnas, täpsemalt ühes Mustamäe mikrorajoonis kasvas ja avastas elu […]
“Muusikast ja muust”
Aadu Regi (1912) on Heliloojate Liidu vanim liige. Teeneka muusikaõpetaja ja puhkpilliorkestri juhi pikka ja värvikasse ellu on kuulunud ka “Vanemuise” dirigendi, topograafi, orkestrandi ja sõjaväelase amet. “Muusikast ja muust” on huvipakkuv lugemisvara, mis kindlasti köidab eelkõige vanema põlvkonna lugejat, samas on raamatus möödunud sajandi muusika- ja kultuuritegelastest põnevaid fakte ja eredaid mälestuspilte, mis pakuvad […]
“Muutudes endaks jääda”
Valik meenutusi, artikleid, uurimusi Aeg muutub ja inimesed koos ajaga. Kuidas säilitada oma põhiväärtusi ja kuidas muutudes endaks jääda – see mõte läbib kogu raamatut, alates I peatüki eluloolistest meenutustest kuni väikerahvaste ja nende kultuuride ellujäämist puudutava publitsistikani lõpupeatükis. Viimast tuleb mõista omas ajas. Ometi kestavad paljud probleemid üle aegade. Jäägem eestlasteks ka eurooplastena, säilitagem […]
