“Mälestusi ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusist”
OSKAR RÜTLI töötas end juba enne Esimest maailmasõda üles tuntud majandus- ja seltskonnategelaseks ning väidetavalt üheks rikkamaks eestlaseks. /—/ Saksamaal kirja pandud paljuütleva pealkirjaga teos “Mälestusi ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871-1949” ilmus 1964.a New Yorgis. See on Eesti elu eesliinil tegutsenud ning paljude riigi-, vaimu- ja majanduselu tegelastega lävinud, kuid ise tagaplaanile hoidnud […]
“Mälestuste radadel III”
Saateks “Mälestuste radadel” III tuleb, et jätkata eelmistes köidetes alustatud ja käidud teekonda. Oma rännakul olen jõudnud ajani, mil õpingud olid lõpetatud ja enesele seatud sihtide saavutamiseks tuli “astuda ellu”. Tee viis mind nüüd Palamuse ja Pärnu kaudu Laiusele 13 aastaks elukutseese ja ametisse, milleks olin valmistunud. Selle köite lehekülgedel peaks kajastuma elu ja olukord […]
“Mälestuste radadel” I-IV
Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane JOHAN KÕPP sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. /—/ Johan Kõpp oli üks neid suuri eestlasi, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut, Eesti aja- […]
“Mängur: Edgar Svaisaare tegelik elu”
Sõnn Edgar Savisaar on sündinud samal kuupäeval laulja Uno Loobi ja näitleja Clint Eastwoodiga. Võib-olla oleks Edgargi sobinud paremini näitlejaks ja lavastajaks? Omal moel oli ta preerias ratsutav üksik kauboi, kes leidis igast saloon´ist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema poliitikasse tulek oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei soovinud ta sealt […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Marie Under”
Eestis pole keegi täielikumalt kui Marie Under pühendanud oma elu luulele. See oli gratsioosne ja kirglikult kaunishingeline naine, oma meelteuima palavamail päevil astunud juba üle 30 eluaasta künnise. Huumavate ja närbuvate hetkeihalduste äkilises õitsengus oli ta kui “surmamõistetu, kel vähe aega”. – Gustav Suits 1948 Nüüd hiljem Underi esimesi luulekogusid üle lugedes ei ole sugugi […]
“Marie Underi eluraamat I&II köide” 2 raamatut
Saateks Seesinane Marie Underi elu raamat on ühtlasi luule raamat, sest need kaks on avatava teose keskkujule lahutamatult seotud. Nii katab üks nimi teise – ja sisu kajastab Marie Underi elu- ja luuleteekonda. Need kajastused on siin esitatud kahes osas: pildilises ja puhtsõnalises. Esimesse on kogutud fotod luuletajast enesest, ta omakseist, sõpradest, kolleegidest, tuttavatest, külalistest. […]
“Mart Helme. Õnnesärgis sündinud”
See raamat räägib Mart Helmest, kes on hariduselt ajaloolane, hobilt mõisnik, tiitlilt suursaadik ning taustalt rokkmuusik ja Sillaotsa taluperemees, jutustades tema lapsepõlvest, kooliteest, esimesest armastusest ja otsingutest, aga ka Eesti diplomaatia viimase kahe kümnendi püüdlustest. Kuid selle raamatu pealkiri võiks olla ka “Teise Eesti mäss ehk EKRE sünd”. Kõigepealt suletakse pangaautomaat ja postkontor, siis kool […]
“Mart Poom. Minu lugu”
Selle raamatu idee sündis juba paarkümmend aastat tagasi, kui Eesti koondise ühe välisturnee ajal astus ligi Indrek Schwede ja tegi ettepaneku, et kunagi karjääri lõpul võiks mu loo kaante vahele kirjutada. Indrek on jalgpalliajakirjanik ja minu sugulane: minu vanaisa ja tema vanaema olid vend ja õde. Olin nõus. Kõik need aastad kogus Indrek materjali ja […]
“Mart Saar sõnas ja pildis”
Käesolev kogumik – see on kimp mälestusi ja mõtteid helilooja Mart Saarest tema kümnendaks surma-aastapäevaks. Laantelaulik ise on vaikinud, aga salapäraselt kohisevad Hüpassaare metsad meelitavad oma rüppe peidetud talutare juurde üha enam neid, kellele on kallis Mart Saare muusika. Helilooja sõbralikkus ja rahvalähedus on teinud üle kogu maa lauldavaks tema omapärased laulud. Ometi ootab üle […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Marta”
Marta oli ärksa vaimuga andekas inimene, kel oli pealehakkamist, aga teda tabas seesama kurb saatus, mis sai osaks paljudele võimekatele eesti naistele – tema haridustee jäi lühikeseks ja loomevõimeid arendav osa puudus selles hoopiski. Kui minust sai 1961.a. Viesede suguvõsa või nagu kohalikus kõnepruugis öeldi – suguseltsi liige, hakkasin ma järgmisest aastast osa võtma Sonne […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Matused ja laulupeod”
Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei mõtle, sest tähtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad näha sügavuses peegelduvaid pilte… Aga nüüd ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal […]
“Meenutusi Paul Keresest”
Paul Keres (1916-1975) oli esimene eestlasest malesuurmeister ja maailma kõigi aegade üks tugevamaid maletajaid, kelle maailmameistritiitlist ilmajäämist on peetud ebaõiglaseks. Nende mälestuste autor, Postimehe ajakirjanik ja malenurga toimetaja Paul Tamm (1911-1984) tutvus Paul Keresega 1931. aasta suvel, kui tulevane suurmeister oli alles 15-aastane. Tema jutustus on erakordne. Tamm võttis ette jalgrattaretke Pärnusse, et oma silmaga […]
“Mees, keda ei murtud. Raamat Erik Udamist”
Oma parimas meheeas lahkunud Eesti vabadusvõitleja ning tippsportlase Erik Udami (1938 – 1990) mälestuseks koostatud koguteoses meenutavad Erikut tema sõbrad, kaasvõitlejad ja omaksed, lisades mõndagi uut Erik Udami eluaega mahtuva meie rahva ajaloo traagilise perioodi kirjeldamisse. Raamat on kokku pandud kronoloogilises järjestuses: Seda alustab üks Eesti-aegne vanahärra, kes mäletab Erikut lapsena, ja lõpetab teine samasse […]
“Meie Juhan. Fragmentaarium: ütlemisi, mõtlemisi, kogumisi”
“Müüge oma mõtteid, mitte põhimõtteid,” puistas Juhan tudengitele oma varasalvest nii ajakirjanduse tegemiseks kui elamiseks lihtsa mõtte, mis kõlab kui põhimõte. “Sitt soojalt põllule!” pakkunud Juhan ajalehes Edasi töötamise ajal aktuaalseks põllutöid hoogustavaks loosungiks leheveergudel. “Ära närveeri, kirurgid teevad rutiinset tööd, nende jaoks pole see muud kui hobuserautamine,” lohutas Juhan, kuuldes, et kolleegi ootab ees […]
“Meie Keres. Kujunemisaastad”
Paul Keres ja see raamat. Teda kutsuti mitmete ilusate nimedega, teda kutsuti ka igavesti nooreks, male Dorian Gray´ks. Ja nagu selle kinnituseks puhkes kuuekümnele lähenev elav klassik 1975. aasta hakul imeteldavas värskuses ja jõus. Pärast Tallinna ja Vancuveri turniiri rääkisid maailma maleajakirjad Paul Kerese uuest kevadest. Aga trükimust oli veel niiske, kui tuli saatuslik teade. […]
“Meie pere lood”
Parim, mis viimastel aastatel Eestis on toimunud, on see, et inimesed julgevad jälle lapsi saada. Ja et lapsed, nende muretsemine, hoidmine ja kasvatamine on tõusnud taas avalikuks jututeemaks. Sealjuures põhiliselt positiivses võtmes. Eksib see, kes arvab, et riigiisana hakkan nüüd rõhutama poliitikute teeneid selles vallas – vanemahüvitist, sünni- ja peretoetuste tõusu, püüdu tööinimestele enam lapsehoidmisvõimalusi […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
