“Maalikunstnik Valdemar Väli”
Esimesed sammud algavad kodukohast. Minu sünnipaik oli Kullamaa “Saue tönk”, s.o. savitöökoda, mis asus, ümbritsetuna lepametsast, Risti-Virtsu maanteest paarisaja meetri kaugusel. Üle metsa paistsid kaks valget paekivist korstent, rahvas kutsus kohta “Sauetönk”; see nimi minule meeltmööda ei olnud. Seal, meistri peres, minu sünnipaik oligi. Esimesed muljed on saadud kodust, mis oli paksude müüridega mõisastiilis majas. […]
“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Maestro. Intervjuud Neeme Järviga”
“Olen alati tahtnud ja tahan ka edaspidi supelda heas muusikas ja teha seda heade oskustega, nautida seda ise ja panna ka teised nautima. See on kõik, mida ma tahan,” ütleb selle raamatu tegelik autor Neeme Järvi pika ja tüütu intervjuu lõpuks, teadmata veel, et see saab olema ka raamatu lõpulause. Lihtsalt sellepärast, et see sobib […]
“Mahtra Juhan. Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuki külas Siberis”
Regina ja Julia Lell on Mahtra sõja järel Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhani) Siberis sündinud järeltulijate neljanda põlvkonna esindajad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate. “Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte […]
“Mait Agu. AQ”
1998. aasta 1. septembril vapustas Eestit vaid 46-aastase Mait Agu traagiline hukkumine autoavariis. Samal päeval oli tantsupedagoog õnnitlenud oma poega Märt Agu Tallinna ülikoolis tantsuerialal õpingute alustamise puhul. Tema pea oli ideedest pungil nagu alati, kuid nüüd tuli neid teostada juba tema õpilastel ja kolleegidel. Läbi pikkade eneseotsingute oma tõelise kutsumuse, tantsuni jõudnud Mait Agu […]
“Mait Riisman”
Sari: “Olümpiavõitjad” Igal inimesel on oma saatus Selles ma ei kahtle. Ja mitte sellepärast, et ma nii usun, vaid selle teadmisega on saatuselööke kergem vastu võtta, valu vaigistada. Oma saatusesse peab uskuma, see aitab elada, sest elu ise jääb alati ebaõiglaseks. Lapsest saati pead vastu võtma löögid, mis on sulle määratud. Nad karastavad sind ja […]
“Mälestused I”
Järelsõnast: ENSV rahvanäitleja Paul Pinna elujärk on sattunud kokku huvitava ajastuga meie rahva elus: temal on tulnud kaasa teha eesti rahva arenemine ebateadlikust massist teadliku ühiskonnani, tal on olnud võimalik jälgida selle ühiskonna diferentseerumist rühmitistesse ja näha tema klassiteadvuse järk-järgulist kasvamist. … (kaaned kulunud)
“Mälestused II. Võru tänav. Lapsepõlv”
Selles raamatus on juttu mu kodusest elust. Kool on teadlikult kõrvale jäetud, sest kõik sellega seonduv moodustab lapse ja nooruki elus terve omaette maailma. Vähemalt minuga oli nõnda, sellepärast räägin koolist eraldi järgmises osas. Küll aga meenutan siin üksikasjalikumalt isa, ema, vanaema ja paljut muud, mis rangelt võttes kuulub hoopis täiskasvanute maailma. (paberkaanel on mingi […]
“Mälestused V. Päikesepoolel”
Sisukord. – Töökoha otsimine – Kirjastuse “Eesti Raamat” lastetoas – Toimetaja elukutse – Kirjastuserahvas – Minu tööd ja tegemised – Kes meil käisid? – Rannet – Kirjastus kui nõukogude ettevõte – Laiemasse ringi – Esimene välisreis – “Ilukelder” – Esimest korda “Loomingusse” – Asta Hameri – Pan Kurtna – Kirjanike Liit – Konsultant – Aspirantuuriahvatlused […]
“Mälestused”
Perekonnanimi Tarand Eestis erilist tutvustamist ei vaja. Meelde tulevad filoloog, luuletaja ja Vorkuta vang Helmut (1911–1987), geograaf, Antarktika-uurija ja poliitik Andres, pikaajaline Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Mari, vastne eurosaadik Indrek ja praegune “Sirbi” peatoimetaja Kaarel. Ajalooõpetaja Leida Tarandit (1907–1984), kes oli Helmuti abikaasa ja Andrese ema, teavad ehk peamiselt tema kunagised õpilased. Viimastel eluaastatel pani […]
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Mälestusi 1933-1953”
Tiibade kasvamise aastad. Käesolev raamat on Oskar Kruusi (sünd. 1929. a.) memuaaride algusosa, mis jutustab õpinguaastatest Otepääl ja Tartus. Tartu Ülikoolis on autori kursusekaaslaste hulgas ka Lennart Meri, Lembe Õngo-Hiedel, Ardi Liives, Olaf Utt jt avalikus elus silmapaistnud isikuid. Meenutatud on nii anekdootlikke juhtumeid kui ka tõsiseid probleeme. Autori mälestuste hilisemad osad on juba varem […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest”
Üks kõigi aegade silmapaistvamaid lüürikuid ja esimesi armastuslaulikuid ANNA HAAVA sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Pala vallas Haavakivi veskitalu omaniku tütrena. /—/ Erakliku loomuga ja pealetükkiva maailma vastu tõrgeski luuletaja on isikuloolist ainest kasutanud oma ainsas jutukogus ning kauaks ajaks käsikirja jäänud autobiograafilises jutustuses “Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” (Tartu, 2006). Esmakordselt ilmudes saadeti see nüüd […]
“Mälestusi taimedest”
Uku Masingu lood taimedest, kes on luuletajale andnud tahtmist elada, sisaldavad rohkem, kui lihtne kirjeldus lehtedest, vartest ja kasvukohtadest. Üksindus või ettevaatlik suhtumine kaasinimestesse ei tee küll igaühest rohelise udu vangi või rohenäppu, kuid avab mõnelgi juhul silmad meie kõrval eksisteeriva teise maailma suhtes. Või lubab astuda korraks teise maailma ja vaadata inimesi ja nende […]
“Mälestusi tormiselt teelt”
Mõni aasta tagasi tuhaurnis kodumaa mulda puhkama toodud Eesti iseseisvuse eest võitleja, üks vaba Eesti riigi ülesehitajaid ja paguluses selle järjepidevuse kandjaid AUGUST REI sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Kurla külas, õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Novgorodi gümnaasiumis ning Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. /—/ August Rei oli Eesti Vabariigi 11-st riigipeast ainus, kes pääses Nõukogude haardest […]
“Mälestuste radadel III”
Saateks “Mälestuste radadel” III tuleb, et jätkata eelmistes köidetes alustatud ja käidud teekonda. Oma rännakul olen jõudnud ajani, mil õpingud olid lõpetatud ja enesele seatud sihtide saavutamiseks tuli “astuda ellu”. Tee viis mind nüüd Palamuse ja Pärnu kaudu Laiusele 13 aastaks elukutseese ja ametisse, milleks olin valmistunud. Selle köite lehekülgedel peaks kajastuma elu ja olukord […]
“Mälestuste radadel” I-IV
Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane JOHAN KÕPP sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. /—/ Johan Kõpp oli üks neid suuri eestlasi, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut, Eesti aja- […]
“Mängur: Edgar Svaisaare tegelik elu”
Sõnn Edgar Savisaar on sündinud samal kuupäeval laulja Uno Loobi ja näitleja Clint Eastwoodiga. Võib-olla oleks Edgargi sobinud paremini näitlejaks ja lavastajaks? Omal moel oli ta preerias ratsutav üksik kauboi, kes leidis igast saloon´ist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema poliitikasse tulek oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei soovinud ta sealt […]
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
