“Lavakujunduse sünd”
Kauaaegse teatrimehe (s 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932.a Narva Teatris ja kulges põhiosas “Vanemuise” lavastusi kujundades (1940-64). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid lavapildid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult hindajate […]
“Legend”
Lauri Törni – Legend – Larry Thorne “See ei ole sõjaromaan. See on filmistsenaarium.” Kirjanik Paavo Rintala Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid tema Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis […]
“Leigo”
Kuidas teha nii, et inimesed tuleksid kurat-teab-kuhu tegema tont-teab-mida, oleksid seejuures rõõmsad ning annaksid vabatahtlikult killukese oma raske tööga teenitud rahast? Leigol on see nõks kätte saadud. Igal suvel trotsitakse laiskust, põuda, vihma, mäda, muda ja muud koledat ning tullakse ahmima ilusat. Seda ilusat ka pakutakse. Ja nii, et vähe ei ole. Olen ise käinud […]
“Leitnant Julius Kuperjanov. Partisanide löögivaimu kehastaja”
Kambja valla edelapoolses osas, otse Vana-Kuuste valla piiril, jookseb sügav, paiguti järskude nõlvakutega, siin-sääl metsaribadega palistatud ürgorg, mille põhjas Kambja kihelkonna tähtsaim ja pikim jõgi – Konsa jõgi – endale tee on rajanud. See on Konsa org. Hulga kilomeetrite pikkuselt lookleb ta kord madaldudes, kord äkki sügavnedes, vahest laienedes ja mõnel kohal jälle oruseinte vahel […]
“Lennart Meri – Eestile elatud elu”
Üheski teises raamatus ei ole Lennart Meri (1929-2006) rääkinud nii palju oma emast ja isast, mitmest kodust, helgest lapsepõlvest Berliinis ja Pariisis, raskest elust Marimaale küüditatuna, tagasitulekust Eestisse, õpinguist keskkoolis ja Tartu ülikoolis. Raamatul “Lennart Meri – Eestile elatud elu” on üsna tavatu sünnilugu, sest teos oli algselt mõeldud ennekõike Kesk-Euroopa lugejaile. Tänu sellele, et […]
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder”
Mõnikord on raske seletada, et Eesti vajab Euroopat sama palju, kui Euroopa vajab Eestit. Mu isiklik kogemus Siberi-ekspeditsioonidelt kinnitab, et mets elab alati kauem kui üksik puu; et samaaegselt tehnoloogilise standardiseerimise survega vajame ka kultuurilise mitmekesisuse vastusurvet, et saavutada see moraalne tasakaal, mille poole inimene on püüdnud kõikides kultuurides ja religioonides mäletamata aegadest peale. See […]
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni”
Professor Lapinit teatakse rohkem kui kunstnikku, kuid hariduselt on ta siiski arhitekt, mistõttu on olnud ühtlaselt tugev ka tema osalus viimaste aastakümnete Eesti arhitektuuris. Samuti oli ta üks uuendusliku arhitektide grupi ? nn. Tallinna kooli ? juhtfiguure. Kataloog sisaldab sissejuhatust arhitekt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase pikemat artiklit Lapinist […]
“Liiga pikk elu”
Sündisin 1958. aastal Jõhvis. Koolis olin keskmine õppija ja tegelesin rohkem spordiga, kuigi raamatute lugemine on alati olnud minu elu lahutamatu osa. Spordis olin edukas ja visa, sealt saadud kogemused mõjutasid mu elu pikka aega. Kolmeteistaastaselt sain tõsise jalavigastuse ja olin aasta haiglas. Uue eluga kohanemine jäi just tundlikku noorukiaega. Alates 1977. aastast õppisin Tartu […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]
“Litteraria 23. Sinu isiklik piksevarras”
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 23. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere, toimetanud: Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.
“Litteraria 24. Olla need, kes me oleme”
Ivar Ivask (17.12.1927 – 23.9.1992) oli luuletaja, esseist, kunstnik, rahvusvahelise kirjandusajakirja kauaaegne toimetaja. Ivask pidas päevikut 1964. aastast alates kuni surmani. Seda on kümneid tuhandeid lehekülgi kokku 56 köites. Valinud ja kommenteerinud Sirje Olesk.
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Lõpp hea – kõik hea! Mälestusi pikalt elurajalt”
Uskumatu, milliseid seiklusi eesti poistel tuli läbi teha sündmusterohkel XX sajandil, kui verises sõjamöllus ja kannatusterikkas vangipõlves vähestel õnnestus Kontmehe küüsist pääseda! Veel uskumatum, et mitmed meist on tänini elus ja tegusad ning võivad, just nagu nende meenutuste autor Ülo Subbi, heatujuliselt öelda: ma olen õnnelik inimene!
“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Ma armastasin kiskjat”
Pille Hanni on olnud viimaste aastakümnete kuulsaim naisvang, istudes Harkus naistevanglas ligi kaksteist aastat. Tema süü, mille eest talle isegi nõukogude oludes tavatult range kohtuotsus määrati, seisnes selles, et ta armastas oma meest. Mees aga ostus kiskjaks – perverdiks ja sarimõrvariks, keda siiani mäletatakse kui Nõmme inimsööjat ning kelle hirmus elas 80ndate alguses terve Tallinn. […]
“Ma langesin vangi Hispaanias”
Ühe eestlasest ilmaränduri elust. Olime jõudnud Barcelonast umbes 15 kilomeetri kaugusele, kui autojuhil kästi tühjal maanteel peatuda. Autouksed avati mõlemalt poolt ja minu saatjad astusid välja, jättes mind juhiga autosse. Üks agent küsis teiselt nii valjusti, et ma pidin seda tingimata kuulma: “Kas sinu püstol on korras?” ja tõmbas oma automaatpüstoli kelku paar korda tagasi, […]
