“Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder”
Mõnikord on raske seletada, et Eesti vajab Euroopat sama palju, kui Euroopa vajab Eestit. Mu isiklik kogemus Siberi-ekspeditsioonidelt kinnitab, et mets elab alati kauem kui üksik puu; et samaaegselt tehnoloogilise standardiseerimise survega vajame ka kultuurilise mitmekesisuse vastusurvet, et saavutada see moraalne tasakaal, mille poole inimene on püüdnud kõikides kultuurides ja religioonides mäletamata aegadest peale. See […]
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni”
Professor Lapinit teatakse rohkem kui kunstnikku, kuid hariduselt on ta siiski arhitekt, mistõttu on olnud ühtlaselt tugev ka tema osalus viimaste aastakümnete Eesti arhitektuuris. Samuti oli ta üks uuendusliku arhitektide grupi ? nn. Tallinna kooli ? juhtfiguure. Kataloog sisaldab sissejuhatust arhitekt Toomas Reinult, Lapini esseed ehituskunstist kui protsessist ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase pikemat artiklit Lapinist […]
“Liblikas, kes lendas liiga lähedale”
Mati Unt ja tema aeg. Aasta Raamat 2024 võitja: Parim eesti autori teabekirjanduse raamat “Liblikas, kes lendas liiga lähedale” – see on raamat Mati Undist – kirjanikust, lavastajast, aga eelkõige kui inimesest. Samuti tema ajast ja ta kaasteelistest.
“Liiga pikk elu”
Sündisin 1958. aastal Jõhvis. Koolis olin keskmine õppija ja tegelesin rohkem spordiga, kuigi raamatute lugemine on alati olnud minu elu lahutamatu osa. Spordis olin edukas ja visa, sealt saadud kogemused mõjutasid mu elu pikka aega. Kolmeteistaastaselt sain tõsise jalavigastuse ja olin aasta haiglas. Uue eluga kohanemine jäi just tundlikku noorukiaega. Alates 1977. aastast õppisin Tartu […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]
“Litteraria 23. Sinu isiklik piksevarras”
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 23. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere, toimetanud: Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.
“Litteraria 24. Olla need, kes me oleme”
Ivar Ivask (17.12.1927 – 23.9.1992) oli luuletaja, esseist, kunstnik, rahvusvahelise kirjandusajakirja kauaaegne toimetaja. Ivask pidas päevikut 1964. aastast alates kuni surmani. Seda on kümneid tuhandeid lehekülgi kokku 56 köites. Valinud ja kommenteerinud Sirje Olesk.
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Lõpp hea – kõik hea! Mälestusi pikalt elurajalt”
Uskumatu, milliseid seiklusi eesti poistel tuli läbi teha sündmusterohkel XX sajandil, kui verises sõjamöllus ja kannatusterikkas vangipõlves vähestel õnnestus Kontmehe küüsist pääseda! Veel uskumatum, et mitmed meist on tänini elus ja tegusad ning võivad, just nagu nende meenutuste autor Ülo Subbi, heatujuliselt öelda: ma olen õnnelik inimene!
“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Maalikunstnik Valdemar Väli”
Esimesed sammud algavad kodukohast. Minu sünnipaik oli Kullamaa “Saue tönk”, s.o. savitöökoda, mis asus, ümbritsetuna lepametsast, Risti-Virtsu maanteest paarisaja meetri kaugusel. Üle metsa paistsid kaks valget paekivist korstent, rahvas kutsus kohta “Sauetönk”; see nimi minule meeltmööda ei olnud. Seal, meistri peres, minu sünnipaik oligi. Esimesed muljed on saadud kodust, mis oli paksude müüridega mõisastiilis majas. […]
“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Maestro. Intervjuud Neeme Järviga”
“Olen alati tahtnud ja tahan ka edaspidi supelda heas muusikas ja teha seda heade oskustega, nautida seda ise ja panna ka teised nautima. See on kõik, mida ma tahan,” ütleb selle raamatu tegelik autor Neeme Järvi pika ja tüütu intervjuu lõpuks, teadmata veel, et see saab olema ka raamatu lõpulause. Lihtsalt sellepärast, et see sobib […]
“Mahtra Juhan. Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuki külas Siberis”
Regina ja Julia Lell on Mahtra sõja järel Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhani) Siberis sündinud järeltulijate neljanda põlvkonna esindajad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate. “Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte […]
“Mait Agu. AQ”
1998. aasta 1. septembril vapustas Eestit vaid 46-aastase Mait Agu traagiline hukkumine autoavariis. Samal päeval oli tantsupedagoog õnnitlenud oma poega Märt Agu Tallinna ülikoolis tantsuerialal õpingute alustamise puhul. Tema pea oli ideedest pungil nagu alati, kuid nüüd tuli neid teostada juba tema õpilastel ja kolleegidel. Läbi pikkade eneseotsingute oma tõelise kutsumuse, tantsuni jõudnud Mait Agu […]
“Mait Riisman”
Sari: “Olümpiavõitjad” Igal inimesel on oma saatus Selles ma ei kahtle. Ja mitte sellepärast, et ma nii usun, vaid selle teadmisega on saatuselööke kergem vastu võtta, valu vaigistada. Oma saatusesse peab uskuma, see aitab elada, sest elu ise jääb alati ebaõiglaseks. Lapsest saati pead vastu võtma löögid, mis on sulle määratud. Nad karastavad sind ja […]
“Mälestused I”
Järelsõnast: ENSV rahvanäitleja Paul Pinna elujärk on sattunud kokku huvitava ajastuga meie rahva elus: temal on tulnud kaasa teha eesti rahva arenemine ebateadlikust massist teadliku ühiskonnani, tal on olnud võimalik jälgida selle ühiskonna diferentseerumist rühmitistesse ja näha tema klassiteadvuse järk-järgulist kasvamist. … (kaaned kulunud)