“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Kuus Eesti tänase muusika loojat”
Sisukord Jaan Koha (H. Tõnson) Arvo Pärt (M. Vaitmaa) Jaan Rääts (P. Kuusk) Kuldar Sink (M. Vaitmaa) Eino Tamberg (P. Kuusk) Veljo Tormis (H. Tauk) Resümeed
“Läänemeresoomlastest neenetsiteni”
Uurimusi ja memuaare. Artiklite kogumik on pühendatud akadeemik professor Paul Ariste 80. sünnipäevale ning sisaldab väljapaistvate fennougristide lühiuurimusi häälikuloo, morfoloogia, süntaksi, sõnavara ja folkloristika alalt ning memuaarilisi kirjutisi akadeemik P. Ariste elust ja tegevusest, tema sidemetest teiste teadlastega.
“Läbi Venemaa”
Mulgimaa Leeli talu perenaine, kümne lapse ema Anna Soots pani oma läbielamised kojusõidult Siberist 1946. aastal kirja päevikusse, mida tema järeltulijad on aastaid hoidnud ja peitnud. Nüüd on mälestuste põhjal koostatud raamat «Läbi Venemaa», mis kirjeldab haaravalt küüditatute naasmist hoopis teistsugusesse Eestisse, kui neist ära viies maha jäi, vahendas «Aktuaalne kaamera». 100-aastaseks saanud Leeli talu […]
“Laidoner – väejuht”
Johan Laidoneri kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Kuidas hinnata kindral Johan Laidoneri tegevust Eesti Vabadussõjas? Milles seisnes Briti laevastiku, soome vabatahtlike ja vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõjas? Kas Eesti ülemjuhatus provotseeris teadlikult Landeswehri sõja? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ja miks toetas ta 1919. aasta sügisel Loodearmeed, hoolimata Eesti poliitilise juhtkonna vastuseisust? […]
“Laine Peep: direktriss”
Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend. 28 aastat Tartu ülikooli raamatukogu juhtinud Laine Peepu mäletatakse sihikindla, sõnaka ja tegusa inimesena. Samas räägitakse temast kui konfliktsest, võimukast ja raske iseloomuga naisest. Ta oli ebatavaliselt julge daam, kes ei kartnud ühtegi ülemust. Läbi meeletu võitluse saavutatud uue raamatukoguhoone valmimine 1982. aastal tegi Laine Peebust direktor-ehitaja. Sündinud […]
“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Lapsepõlveküla. Jutte maal veedetud lapsepõlvest”
“Lapsepõlveküla” on seiklusrikas ja ajaloomaiguline lugu ühest õnnelikust lapsepõlvest 1980ndate Eesti külas, kus osake taluagsest elukorraldusest toimis veel kolhoosikorra tingimustes. Siin on lapse mõnus igapäevane äraolemine olevikuhetkes, selle kõrval võib aga hoomata vanema põlvkonna vaoshoitud ja vastuolulisi tundeid toonase ajajärgu suhtes. Kirjeldan tollast olustikku, lihtsaid külainimesi, loodust ja maatöid. Muidugi ei saanu ma meenutades mööda […]
“Lasnamäe valge laev”
Lasnamäe paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku võõra territooriumina. Viktoria Ladõnskaja on läbi ja lõhki Lasnamäe tüdruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kõlavatele küsimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ära läinud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad tõestavad, et […]
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Laulumemm Linda Saul”
Linda Saul (1907-1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konsevatooriumi laulueriala pedagoogina. Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse. […]
“Lavakooliraamat 1”
16 intervjuud Lavakunstikooli õpetajatega “Teatripedagoogika on nii varjatud ja efektivaene valdkond, et kui uute näitlejate juurdevoolulüüsid sulgeda, siis aastaid ei märkaks seda keegi; aastaid ei muutuks esietendustega pikitud voogavas teatrielus miski. Muutumine algaks vaevumärgatavalt, ainult tähelepanelikule aednikule taibatavalt, kuni äkki märkaksid kõik: meie armsad õunapuud on vanaks saanud! /…/ Teatrikool nagu iga teinegi kool pole […]
“Lavakujunduse sünd”
Kauaaegse teatrimehe (s 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932.a Narva Teatris ja kulges põhiosas “Vanemuise” lavastusi kujundades (1940-64). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid lavapildid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult hindajate […]
“Legend”
Lauri Törni – Legend – Larry Thorne “See ei ole sõjaromaan. See on filmistsenaarium.” Kirjanik Paavo Rintala Lauri Törni on legend. Elurõõmsast Viiburi poisist kasvas sõjasangar ja üksus Törni kartmatuks juhiks saanud karmi käega ohvitser. Venelased pakkusid tema pea eest kolme miljoni marga suurust tasu, soomlased aga autasustasid tema Mannerheimi ristiga. Pärast sõjategevuse lõppu sõitis […]
“Leigo”
Kuidas teha nii, et inimesed tuleksid kurat-teab-kuhu tegema tont-teab-mida, oleksid seejuures rõõmsad ning annaksid vabatahtlikult killukese oma raske tööga teenitud rahast? Leigol on see nõks kätte saadud. Igal suvel trotsitakse laiskust, põuda, vihma, mäda, muda ja muud koledat ning tullakse ahmima ilusat. Seda ilusat ka pakutakse. Ja nii, et vähe ei ole. Olen ise käinud […]
“Leitnant Julius Kuperjanov. Partisanide löögivaimu kehastaja”
Kambja valla edelapoolses osas, otse Vana-Kuuste valla piiril, jookseb sügav, paiguti järskude nõlvakutega, siin-sääl metsaribadega palistatud ürgorg, mille põhjas Kambja kihelkonna tähtsaim ja pikim jõgi – Konsa jõgi – endale tee on rajanud. See on Konsa org. Hulga kilomeetrite pikkuselt lookleb ta kord madaldudes, kord äkki sügavnedes, vahest laienedes ja mõnel kohal jälle oruseinte vahel […]
“Lennart Meri – Eestile elatud elu”
Üheski teises raamatus ei ole Lennart Meri (1929-2006) rääkinud nii palju oma emast ja isast, mitmest kodust, helgest lapsepõlvest Berliinis ja Pariisis, raskest elust Marimaale küüditatuna, tagasitulekust Eestisse, õpinguist keskkoolis ja Tartu ülikoolis. Raamatul “Lennart Meri – Eestile elatud elu” on üsna tavatu sünnilugu, sest teos oli algselt mõeldud ennekõike Kesk-Euroopa lugejaile. Tänu sellele, et […]
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
