“Kui ma olin väiksekene”
Vanema generatsiooni muusikasõbrad mäletavad Artur Rinnet Figarona ja dr. Bartholona “Estonia” laval, ooperinäitlejana ja -lavastajana “Vanemuises”. Veelgi rohkem on neid, kelle rinnus suudavad tänapäevani tundeid helisema panna Artur Rinne laulud “Mets mühiseb”, “Vana vokk”, “Seal, kus rukkiväli…”, “Mu meelen kuldne kodukotus”. Aga ka kaasaegsete heliloojate laululoomingust ei kujuta me näiteks B. Kõrveri laulu “Maasaunas” ja […]
“Kuidas kultuuritegelased lahkuvad”
See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Sajakonna inimese loo kõrval on välja toodud ka nende viimne puhkepaik. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke. “Kes kardab […]
“Kuldse ajastu kaksikud”
Nüüd juba aastakümneid Kanadas elanud Eerik Purje kirjeldab oma mälestusteraamatus sooja huumoriga lapsepõlve Eesti Vabariigis: kodu Tartumaal Kõnnul ja selle küla värvikaid inimesi kõigi oma veidrustega. Autor kutsub lugejat kaasa kõndima läbi nende seitsmeteistkümne aasta, mis talle anti elada Eestis. Samuti kirjutab ta järgnevast viiest aastast, kuhu mahuvad sõjateekond Saksamaal, vangi- ja põgenikelaagrid ning esimesed […]
“Kuldsed kuuekümnendad. Tartu tudengi mälupildis”
Eesti ajalookirjanduses puudub terviklik ülevaade möödunud sajandi kuldsete kuuekümnendate müüdist. Muidugi on sellest ajajärgust ja komsomolipõlvkonnast kirjutatud arvukalt lühiülevaateid ja meenutusi. Ent enamik neist käsitleb vaid ajajärgu kurba lõppu (Praha kevad, Tartu sügis) või siis üksikuid aspekte (nt meie kultuurisemiootika ja sotsioloogia teke). “Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis”… Võib küsida, mida oskas üks tudeng – […]
“Kultuur ja rahvas”
Mälestusteos «Kultuur ja rahvas» on pühendatud väljapaistva eesti ajaloolase Ea Janseni 100. sünniaastapäevale. Ea Janseni ulatuslikus ja mitmekesises teaduslikus loomingus paigutuvad kesksele kohale uurimused eesti rahvuslikust liikumisest ja selle suurkujudest, iseäranis Carl Robert Jakobsonist. Mitmete raamatute, arvukate teadusartiklite ja muu loome kõrval paistab eriliselt silma Janseni postuumselt ilmunud suurteos «Eestlane muutuvas ajas», mis kõrgub uhke […]
“Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt 2009”
Et raamat kestab põlvest põlve ja kirjasõnasse valatud mälestused on jäävad, olen võtnud südameasjaks jäädvustada Jõgevamaa inimesi raamatusse. Te avasite kuuend raamatu, mis ilmub Kalevipoja tegude maa inimesi tutvustavas sarjas. Selle raamatuga teeme sügava kummarduse kultuurivaldkonnas tegutsenud ja tegutsevatele inimestele, teile, kes olete oma elu pühendanud rahva teenimisele. …
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Kuus Eesti tänase muusika loojat”
Sisukord Jaan Koha (H. Tõnson) Arvo Pärt (M. Vaitmaa) Jaan Rääts (P. Kuusk) Kuldar Sink (M. Vaitmaa) Eino Tamberg (P. Kuusk) Veljo Tormis (H. Tauk) Resümeed
“Läänemeresoomlastest neenetsiteni”
Uurimusi ja memuaare. Artiklite kogumik on pühendatud akadeemik professor Paul Ariste 80. sünnipäevale ning sisaldab väljapaistvate fennougristide lühiuurimusi häälikuloo, morfoloogia, süntaksi, sõnavara ja folkloristika alalt ning memuaarilisi kirjutisi akadeemik P. Ariste elust ja tegevusest, tema sidemetest teiste teadlastega.
“Laidoner – väejuht”
Johan Laidoneri kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Kuidas hinnata kindral Johan Laidoneri tegevust Eesti Vabadussõjas? Milles seisnes Briti laevastiku, soome vabatahtlike ja vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõjas? Kas Eesti ülemjuhatus provotseeris teadlikult Landeswehri sõja? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ja miks toetas ta 1919. aasta sügisel Loodearmeed, hoolimata Eesti poliitilise juhtkonna vastuseisust? […]
“Laine Peep: direktriss”
Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend. 28 aastat Tartu ülikooli raamatukogu juhtinud Laine Peepu mäletatakse sihikindla, sõnaka ja tegusa inimesena. Samas räägitakse temast kui konfliktsest, võimukast ja raske iseloomuga naisest. Ta oli ebatavaliselt julge daam, kes ei kartnud ühtegi ülemust. Läbi meeletu võitluse saavutatud uue raamatukoguhoone valmimine 1982. aastal tegi Laine Peebust direktor-ehitaja. Sündinud […]
“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Lapsepõlveküla. Jutte maal veedetud lapsepõlvest”
“Lapsepõlveküla” on seiklusrikas ja ajaloomaiguline lugu ühest õnnelikust lapsepõlvest 1980ndate Eesti külas, kus osake taluagsest elukorraldusest toimis veel kolhoosikorra tingimustes. Siin on lapse mõnus igapäevane äraolemine olevikuhetkes, selle kõrval võib aga hoomata vanema põlvkonna vaoshoitud ja vastuolulisi tundeid toonase ajajärgu suhtes. Kirjeldan tollast olustikku, lihtsaid külainimesi, loodust ja maatöid. Muidugi ei saanu ma meenutades mööda […]
“Lapsepõlvest tuleme kõik”
Lapsepõlvest tuleme kõik … Ent milline lapsepõlv oli neil inimestel, kellele täiskasvanuea tööd ja tegemised on toonud tunnustuse ja tuntuse? Missuguseid mõjutusi nad said oma lapsepõlvest ja mida olulist on nad sealt kaasa võtnud? Huvist nende küsimuste vastu sündis Eesti Raadios Vikerraadio lainel saatesari “Lastetuba”. Valik eetris kõlanud lapsepõlvelugusid on nüüd nende kaante vahel. – […]
“Lasnamäe valge laev”
Lasnamäe paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku võõra territooriumina. Viktoria Ladõnskaja on läbi ja lõhki Lasnamäe tüdruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kõlavatele küsimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ära läinud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad tõestavad, et […]
“Laul, ava tiivad”
NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeagsete laulupidudega. Laulupeovaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Laulumemm Linda Saul”
Linda Saul (1907-1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konsevatooriumi laulueriala pedagoogina. Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse. […]
“Lavakooliraamat 1”
16 intervjuud Lavakunstikooli õpetajatega “Teatripedagoogika on nii varjatud ja efektivaene valdkond, et kui uute näitlejate juurdevoolulüüsid sulgeda, siis aastaid ei märkaks seda keegi; aastaid ei muutuks esietendustega pikitud voogavas teatrielus miski. Muutumine algaks vaevumärgatavalt, ainult tähelepanelikule aednikule taibatavalt, kuni äkki märkaksid kõik: meie armsad õunapuud on vanaks saanud! /…/ Teatrikool nagu iga teinegi kool pole […]
