“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Keele- ja koolimees Johannes Valgma”
Artikleid ja bibliograafia Teie käes on Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetiste teine raamat. Tegemist on mälestuskogumikuga, millega peame meeles Johannes Valgmat (4.VII 1908-1.I 1975). Eesti keele ruum Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 2.
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Kevad Eestis”
Igal kirjaoskajal on õigus ja võimalus oma elukäik kirja panna. Veelgi enam – tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad mälestusi jäädvustada ka kirjaoskust kasutamata, piisab oma eluloo lindile rääkimisest ja see on kadumisest päästetud. Tegelikult kasutab neid võimalusi kaduv-väike protsent praegu maailmas elavatest inimestest. Valdav enamik võtab oma mälestused, elukogemused ja arusaamised ajastut ning maailmast kaasa igaviku […]
“Killukesi jäämäe veealusest osast”
Meenutusraamatus “Killukesi jäämäe veealusest osast” kirjutab autor humoorikalt Gustav Ernesaksa elust, tööst, õpilastest, RAM-ist ja sellest, mis inimestele vähem teada. Maestro õpilase ja lähedase kolleegina on ta omaks võtnud ja läbi elanud õpetaja kõige suuremad võidud, inimlikud mured-rõõmud, raskused ja kannatused rohkem kui viiekümne aasta jooksul. Harald Uibo on sündinud 9. märtsil 1920.a. Võrumaal Valgjärve […]
“Kindral Carl von Toll”
Kindral Carl von Toll. 1777-1842. Aruküla. Sarja ülesandeks on avada lugejale seda osa ajaloost, mis oli viimase 50 aasta jooksul meie jaoks suletud ja jäänud tundmatuks. Lugejale saab kättesaadavaks ka teistes keeltes ilmunud, samuti käsikirjadena säilinu. Püütakse avaldada peamiselt Eestiga seotud kirjapandut, mis peaks meie lugejale olema huvipakkuv ja silmaringi laiendav. Neljas raamat tutvustab kindral […]
“Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist”
Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle […]
“Kingitus”
Pedro Krusteni esimene teos “Südame rahu” ilmus rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Käesoleval aastal saadab ta välja lühilugude raamatu “Kingitus”, millel on teatud sarnasus ta esmikromaani pealkirja taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud […]
“Kirjad Maarale”
“Teos, mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirurg meenutab”
Lugeja hoiab käes esimest eesti arsti sulest pärinevat mälestusteraamatut. Kirurg Juhan Ennulo vestleb muhedalt elu jooksul ettetulnud sündmustest ja juhtumitest, kirjeldab noore arsti kujunemist kirurgiks, iseloomustab oma õpetajaid ja ametivendi, meenutab kliinikutes valitsenud tavasid ning kombeid, toob lugejani kirurgi raske elukutse argipäevarõõmud ja -mured.
“Kloostripäevik”
Kes tahab teada, miks palus autor tagakaanelaused oma raamatule, mis jutustab tema elamustest ja seiklustest nunnakloostris, kirjutada just kahel meesterahval, lugegu tingimata see huvitav raamat läbi. – Peeter Volkonski Kui luteriusuline naine ortodoksi kloostrisse mitte ei satu, vaid läheb, on kõik see, mida vaja läheb koomikaks, juba iseenesest ette loodud. “Kloostripäevik” kõneleb luterlikust teoloogiast väsinud, […]
“Kodukohalood”
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve “Kodukohalood” viib lugeja põnevale rännakule tuntud kultuuriinimeste lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muu hulgas teada, miks Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena, miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan Rannap ja millised olid Priit Pärna lapsepõlvemängud. Raamat sisaldab lugusid ja fotosid kolmekümne kuue Eesti […]
“Koer poiss koolis”
Hea lugeja! Jätkan jutustus Vahur-Meelis Vahersalu elukäigust, tema kooliteest natuke raske südamega. Miks? Jutustus võib tunduda mõnes mõttes Oskar Lutsu “Kevade” paroodiana. Kui see tõesti nii on, siis mina pole selles süüdi. Süüdlased on ikka jutustuse kangelased: poisid ja tüdrukud, kes ilmselt jäävad alati ühesuguseks, olenemata riigikorrast, aastaajast ja ilmastikutingimustest. Nad on raudselt veendunud, et […]
“Kogu südamest”
Mälestusteraamat, kus on kilde lapsepõlvest ning elust ja tegevusest Ameerikas. Raamat sisaldab rikkalikult fotosid. Mari-Ann Kelam: Elu erinevate episoodide kirjapanekut ajendas see, et tema mulje järgi teatakse taasvabanenud Eestis pagulaseestlaste tegevusest ja vabadusvõitlusest seni veel väga vähe. Teos annab köitva ülevaate eesti pagulase kohanemisest Ameerika ühiskonnas ning ookeani taga toimunud võitlusest Eesti vabaduse eest; koostööst […]
“Koguja raamat. Elu lood teatrijõnksuga sees”
See on raamat teatrist ja elust, eluteatrist ja teatrielust. Selles raamatus teatriinimesed ei mängi. Nad on päris! Räägivad: Aivar Tommingas, Jaan Rekkor, Aleksander Eelmaa, Anu Lamp, Reet Neimar, Helle Meri, Peeter Jalakas, Peeter Tammearu, Tiit Ojasoo, Evelin Pang ja Priit Võigemast, Uku Uusberg, Nero Urke, Elmo Nüganen, Lembit Peterson, Jaan Tooming, Merle Karusoo, Andres Keil, […]
“Kohtumised”
Pedagoogi ja ajakirjaniku Riho Lahi (s. 1904) memuaariraamat sisaldab 16 portreed, mis on kujundatud silmatorkava artistlikkusega. Lugeja võib nautida eredat karakterikujutust ja autorile loomuomast mõnusat huumorit. Sisukord. – Evald Stein – Hando Mugasto – Gustav Mootse – Paul Pinna – Karl Ristikivi – Voldemar Raam – Leonhard Käär – Jaan Lattik – Värdi Oja – […]
“Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel”
Tahaks loota, et ettekujutus Koidulast kui kõigest ühest kaunishing-luuletajast või korraks lahvatanud ja kustunud lendtähest õnnestub selles raamatus purustada. Eesti iseseisvuse sajandal sünnipäeval on aeg teadvustada, et ta mitte ainult ei kahastanud “oma rahva tõusvat koiduvalgust”, vaid oli meie äramisaja kõigi oluliste ettevõtmiste mootoriks. Et Koidula oli sündinud naisena ajal, mis vaid mehi päris inimesteks […]
