“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Keegi ei kuule meid” I osa
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Keegi ei kuule meid” II osa
II “Muutunud näod” on romaani teise osa alapealkirjaks, iseloomustades perioodi Eesti liitmisest N. Liiduga kuni Saksa-Vene sõja esimeste nädalateni. Romaani esimeses osas kogu oma konkreetsuses esitatud väikelinn ja selle väga erinevatesse keskkondadesse kuuluvad inimesed – mille all võime kujutleda ka kogu Eestist – on nüüd lõplikult võõra võimu haardes. Kuidas see vallutamine toimus üksikasjades, kuidas […]
“Keerdsõlmed”
Õkva perenaine Juuli seisis tagakambri peegli ees ja seadis pähe vahakat siidrätikut, Siimeoni kinki kes küll teab mis põhjusel, kuna asjad kujunesid ainult pooliti tema soovi kohaselt. Tõsi, ta sai Elvi endale… päriselt, aga mitte Juulit Juhanile. Ei! Paber, milles rätik seisis, on koltunud, ajahambast muredaks puretud. Eks olegi mitu aastat, tervelt kuus või seitse, […]
“Keeristuli”
… Mind ei hoidnud mingi oluline põhjus sel hommikul kinni, aga ometi hilinesin väljaminekuga. Kuigi ma arvestasin võimalust, et autod võivad teatri juures kohal olla ka enne ettenäthud aega, ei rutanud ma seepärast lahkumisega. Ärkvel olin juba ammugi, aga ma ei tõusnud voodist ega tõmmanud pimenduspabereid üles, olgugi, et päev juba ammugi akna taga valendas. […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Kingitus”
Pedro Krusteni esimene teos “Südame rahu” ilmus rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Käesoleval aastal saadab ta välja lühilugude raamatu “Kingitus”, millel on teatud sarnasus ta esmikromaani pealkirja taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud […]
“Kirg ja üksindus”
Romaan Esimene asi, mille preili Judith Hearne oma uues üüritoas välja pakkis, oli ta tädi hõberaamis päevapilt. Ta tädi koht oli tollest kurvast matusepäevast peale alati olnud kaminasimsil, ükskõik millises möbleeritud toas preili Hearne parajasti juhtus olema. Ja kui ta teda nüüd üles seadis, olid silmad päevapildil karmid ja küsitlevad, jagades preili Hearne’i enese halvakspanu […]
“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Kodu ja maailm”
Bimala jutustus Ema, täna tuli mul jälle meelde helepunane märk su juuste lahul, laiade punaste äärtega sari, mida harilikult kandsid, ja su imeilusad silmad, täis sügavust ja rahu. Nad ilmusid mu elu-teekonna algusel otsekui esimene koidupalistus, andes kaasa kuldset reisimoona mu rändamisel. Taevas, mis jagab valgust, on sinine. Mu ema nägu oli küll tõmmu, kuid […]
“Kodukäija”
Kuidas ta siia oli saanud ja kust just tulnud, seda ei oleks ta teadnud endale öelda, aga suures kõledas riidehoiuruumis ta oli ja siin oma ülekuube otsis. Kuid nagi, mille otsa ta mäletas ennist oma ülekuue riputanud, oli tühi. Nähtavasti oli siin keegi teine juba enne teda oma üleriideid otsinud ja teiste omad segi paisanud, […]
“Kodukäija”
Romaani esitrükk ilmus 1963. a. Lundis. Ilmumise järel äratas “Kodukäija” tähelepanu nii paguluses kui okupeeritud Eestis. Raamatut ennast muidugi ei tuntud, selle poliitiliselt ründavat sisu ja hoiakut pidasid toonased “ideoloogiarinde” eestvõitlejad aga niivõrd ohtlikuks, et autori vastu päästeti valla võimas laimukampaania. Sellega tunnistas vastasleer “Kodukäija” olulist tähendust. “Kodukäija” on trotslik raamat, vastuhakk vaimus, väljakutse valele, […]
“Koduküla”
Lihtsaid lugusid ja laaste Sisukord: Tõotatud maa; Eluraamat – Rätilaadik; Viruskundre; Veteema sõrmed; Miski ei lõpe; Suur päev; Eluraamat; Külateel – Sõit raudruunal; Kurat; Tütre pulmad; Võta matikõnõ ja saada sandikõnõ; Valuruubel; Isesõitja; Auaadress; Kandlega külateel; Kuhu sa lähed? – Leidis õige; Tühi koht; Soelaane Mari; Kadunud poeg; Nikolai soldat; Jaanuste Jummal. (puuduvad paberkaaned)
“Kodusadama tuled”
Romaan “Laevapoiss mängib viiulit Siim Kallismaa elu algas suvepäevaga, mil maailm oli täis päikest ja tuult. Enne seda päeva oli tal küll juba üheksa aastat elatud ning needki polnud vaiksed oma sündmuste poolest. Sest nende aastate kestel oli ta kaotanud oma isa, kes ühel sügisel lihtsalt jäi merelt koju tulemata, jättes tallu suure tühjuse ja […]
“Koduvärav”
Mu pagulasaastate unelmale – kodule Koduvärav See oli lihtne kuuselattidest värav, mis oli kinnitatud tugevate männipostide vahele ja asetses mu isatalu pikerguse õue idapoolses otsas. Harilikult see seisis seal suletuna ja muutis mu koduõue nagu väikeseks kindluseks, kuhu ei suutnud tungida väljamässavad tormid. Ainult talvel, kui külm ja lumi sillutasid tee sinnagi, kus suvisel ajal […]
“Kogutud luuletusi 1. ja 2. köide” 2 raamatut
Kogutud luuletusi. 1. köide. Kogutud luuletusi. 2. köide. Luuletusi aastaist 1927-1989
“Kohtumine lennujaamas”
Salme Ekbaumi uus romaan ta paljude teoste hulgas on armastusromaan, seekord mitmel pinnal mänguv. Peamine tegevus toimub ühes lennujaamas pärast tegelaste kolmekümne-aastast lahusolekut. Vahekorrad hargnevad mehe ja naise, õe ja poolõe vahel. Elu on asetanud teose tegelased eri olukordadesse, on komplitseerinud nende vahekordi ja muutnud inimeste eluvaateid ja suhtumisi. Romaanis on pearõhk inimeste vaatlemisel nende […]
“Koidust keskpäevani”
Minul ei ole enam nime, nii nagu mul seda enne sündigi polnud. Ristimisel saadud nime sundisin peale ühe langenud sakslase laibale kuski Tšehhis. Ma olin hingetu jooksust, kui ma, põgenedes kuulirahe all, komistasin ja ühte pommiauku tema laiba otsa varisesin. Ta oli veel soe ja nõtke ning ta läbilastud ajud loksusid kolbas, kui ma temale […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
