“Joonatan, kadunud veli”
Ühel udusel hommikul väga vara leidsin end kõndimas tühjal tänaval. See pidi küll olema vaikne eeslinna tänav, eemal suurtest läbisõiduteedest ja liiklussoontest, sest munakividest sillutis oli üsna kulumata ja koguni keset teed hilblesid üksikud noored rohulajud, kõnelemata servadest, kus puhmiti vedeles vana kulu. Kõnniteed olid prügitatud jämeda kruusaga ja väga palju jalgu polnud neid tallanud. […]
“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
“Jumala tuultes”
Viis jutustust Sealpool väravaid Kaks elu Ema Jumala tuultes Kivi mere ääres (Raamatus on endise omaniku nimi, paberkaaned puudu)
“Jumalad lahkuvad maalt”
Ain Kalmuse uus ajalooline romaan annab meile muistse Eesti vabadusvõitluse eelaja kõige laialdasema kujutuse. Tegevus sünnib tolleaegseis tulipunkides – Peipsi ääres, Saaremaal, Visbys, Lundis, Väina jõel ja Rävälas. Miljöö ja taust on romaanis maalitud suure detailirikkusega, tüübid nii eestlase kui võõraste hulgast on elavad ja omapärased. Sündmused toimuvad ajajärgus, mida meil seni vähe või üldse […]
“Jumalaga meri!”
Novellid Sisukord – Kojutulek – Tee üle Kamtšatka – Loo lõpp – Kapten Thomsoni tähtis reis – Väike hobune – Õuerahu – Tson Lemberi uus elu – Viimne suviline – Jumalaga, meri! Taskuformaat, sees pühendus
“Kadunud kodu”
Luulevalimik Koostanud Bernard Kangro Saateks Köitke kinni ta silmad, köitke kinni Kesk võõrast ilma teed – Köitke kinni ta silmad, köitke kinni – Ta leiab siiski oma teed. Nii kirjutas Ernst Enno 40 aastat (raamat on avaldatud 1950) tagasi kojuigatsusest, ise teadmata ja aimamata, et võõrsil olles ja ta laule uuesti üle lugedes tullakse samale […]
“Kadunud päike”
Jutte minevikust Sisukord – Kadunud päike – Uus hingekarjane – Kurjal ajal – Jumala linnud – Kivi mere ääres – Esimene maja
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Kägu odraokkaga”
Romaan viib lugeja Vabariigi aegsesse Tallinna. Teos käsitleb ühe laulja – Valmar Sumeri ebaõnnestumisele määratud karjääri, kuid annab sealjuures ka terve rea väga eripalgeliste ning huvitavate, oma olemasolule mõtet otsivate inimeste saatusi. Autor manab esile mitte ainult meie tunast pealinna ja selle inimesi, vaid puudutab mõtlema panevalt ka üldinimlikke põletavaid probleeme. Romaan haarab esimesest leheküljest […]
“Kahe väina vahel”
Romaan. Ü.E.K. ORTO III romaanivõistlusel II auhinnaga kroonitud Raisa (Raissa) Kõvamees: olen sündinud Muhus Piiri külas. Minu õnnelikumaks ajaks olid lapsepõlve jõudepäevad kaunis Piiri metsas, mille ametlikuks nimeks on Paljaaru männik, uidates ja paar karjasuve õe ja venna seltsis. Lühikese kooliaja lõppedes algas töö kaupluse leti taga. Töönädal seal oli seitsmepäevane ja tööpäevad tihti vägagi […]
“Kajaja”
Ühel selgel suvehommikul seisis Roobe veski sillal kümneaastane tüdruk, valges kleidis ja väga kõhn. Ta toetus rinnutsi silla käsipuule ja põrnitses, sest ta tuju oli väga halb. Pealegi valutas ta süda koduigatsusest. Praegu oli linnas suvevaheaeg ja aiad-õued täis käratsevaid lapsi, kes mängisid põnevaid mänge. Siin oli vaikus ja masendav rahu. Oli pühapäev ja veski […]
“Kaks romaani”
Raamat sisaldab kaht romaani: Tervitan sind, kurbus Eriline naeratus
“Kaleviküla viimne tütar”
Paljud mäletavad Elin Toona romaane: Saksamaa laagriajast “Lotukata” (1969) ja “Sipelgas sinise kausi all” (1974) ühest Inglismaa väikelinnast. Kõnesolev viib meid seekord USA-sse. Seal kuskil Kalevikülas elavad eestlased võõrastest eemal hoides oma “eesti elu”. Kui siis eestlasest krundiomanik Jaan Malk sureb, jääb otsustamine küla saatuse üle ta tütre Tiiu kätte. Tütar on abielus ameeriklase Charles […]
“Kaotatud linn”
Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis Autori sõna: Suurem osa selle romaani tegevusest leiab aset Viinis käesoleva sajandi kolmekümnendate aastate algul. Ma olen lubanud endale vabaduse kohtade, nimede ja kuupäevade kasutamisel; mõningad Viini tänavad on minu leiutatud ja esineb mõningaid anakronisme. Näiteks raadiosaated üle Atlandi ei alanud tõeliselt nii vara, kui mina sellele viitan ja […]
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Kas mäletad, mu arm? II osa”
“Torm on kestnud kogu öö ja pole hommikukski raugenud. Hetkeks nagu lõpeks ta märatsev hoog, nagu oleksid ometi lõpuks ta rinnad tühjaks kisendatud, kuid siis ärkab ta uuesti ja ta viha on muutunud veel ägedamaks raevuks. Ning lumemassid ta pudendavas süles keerlevad, langevad, tõusevad ning tormavad üle metsade, väljade ja elamute. Jaak Radamees on tulnud […]
“Kass sööb rohtu”
Kes olen ma õieti? Kas too raske, ilge mass – mu keha? Kondid, musklid, näärmed, veri? – Ei, ma ei tunne teda. Ta on mulle võõras. – Või see alati hoolitsev, manitsev hääl: Tee nii ja nii, aga mitte kunagi naa? – Ei, ka mitte tormina üle maa ja vee. Anastaksin südameid, tallaksin teistel. Külvaksin […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
