“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Eikellegi maa”
Ülestähendusi Siimonist. Idina sidina surka sai, vehver vaala kuper kai, iits tiits tibedam TRISKA! Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina kelm poiss oled sellest süüst PRII! Direktori silm läikis, esimene inspektor jutustas midagi masinapreilile, Nummo, vihmavari püssina käte vahel, tulistas akent ja keegi võõras, kelle nime […]
“Ekke Moor”
“Ekke Moor” on lugu enese ja armastuse otsimisest ja leidmisest, rändamisest läbi suve, läbi elu. Igaüks peab selle tee ise läbi käima, selge see. Et süda rahu leiaks, tuleb maha käia pikad teed.
“Elamata elu”
Romaan. “Märt Hiimer ärkas käriseva, plekise kellahelina peale ja sirutas unisena, poolkinniste silmadega käe väikese laua poole, et kella vaigistada. Pärast kellatilina katkestamist jäi ta veel mingisse lodevasse pool-unne, kissitas siis unesegasena silmi ja ta pilk peatus akna ette kardinaks asetatud valge voodilina vasakpoolsel küljel – ühel suurel, mustal, haralisel täpil, mis väljast läbi lina […]
“Elu edeneb”
Kolga uus romaan jätkab möödunud aastal ilmunud “Vallavanema pärandustombust” tuntud tegelaste ja sündmuste kujutust vabariigi 30-ndate aastate keskpaiku. Kriisiaastate järele toimub nobe majanduslik ja ühiskondlik stabiliseerumine. Uue poliitilise tegurina tõuseb esile Isamaaliit, aga ka vapsid lasevad endast veel kuulda. Kolk jutustab inimestest ja sündmustest kergelt humoristlikult, üledramatiseerimata kujul. Romaani vaateväli piirdub jatkuvasti ühe Lõuna-Eesti maakoha […]
“Elu on ilus”
Romaan. Ta kuues laps oli määratud sündima just jõulu eel, aasta pimedaimal päeval, mil öö lebas üle linna kakskümmend tundi ja pakane oli nii kõva, et pani hinge kinni. /—/ (puuduvad paberkaaned)
“Elu üksiklinnud”
Sydneyst tulnud roostevärvi elektrirong peatus krigisedes Merindas. Rahvas tungles välja, seal oli noorukeid tennisereketitega, sportlasenäolisi golfimehi, kepid kandekotis õlal; linnainimesi kandamitega ja naerusuulisi sõduripoisse lähedalasuvast sõjaväelaagrist. Kõigil näis olevat kuhugi rutt, sest ilm oli vilu ja taevas tumelaik-pilvis. Abielupaar Kuusik jäi seisma jaamatrepi kõrvale, silmitsedes ülesminejaid. Mees toetus käsipuule, süütas sigareti ja jälgis poolviltu silmil […]
“Elurada”
Luulevalimik. Koostanud Artur Adson. Minu valu – Minu valul on mustad silmad, silmad kui tule sees säravad; minu valul on ruuged juuksed siidina salkudes lokkajad. Minu valu on sirge ja sale ilma pääl ilusam iluke … Võõra vastu ta lõpmata lahke, otsata vali ta minule. Oh kui hästi tantsib mu valu, tantsib tormates hõlmasse, tantsib […]
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
“Emajõe ööbik”
Selgituseks. Romaan “Emajõe ööbik” ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud. Autor (Raamatus on autori pühendus raamatu kunagisele omanikule)
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Esto ’84”
Esto ´84 ajalooline mälestusalbum – rikkalik pildivara, informatiivne eesti- ja ingliskeelne tekst, täiuslik tegelaste nimistu ja ürituste kataloog – jäädvustab alatiseks eestlaste rahvusliku suurpidustuse 1984. aasta suvel, Torontos. (ESTO-84 ümbrispaber kulunud)
“Esto-Atlantis”
Novelle. Aarand Roosi üle on põhjust tõsist rõõmu tunda kõigil, kes veel on huvitatud vaba eesti kirjanduse püsimisest ja arengust. Ta on paguluses üles kasvanud ja võõrsil hariduse saanud. Ta on eesti keele uurimisele ja kirjandusele pühendunud. Üksmeelne kriitika on tunnistanud Aarand Roosi meie kirjanikkonna lootustandvaks järelkasvuks. Käesolev on autori neljas kirjanduslik teos. Kuid ei […]
“Et mitte kunagi võita”
Aastatel kohe pärast sõda tekkis Stokholmi eesti pagulasnooruse hulgas n.n. radikaaldemokraatlik koondis või grupp. Need, kes omal ajal selle sõpruskonna vaidluskoosolekutest ja teistest koosviibimistest osa võtsid, mäletavad kindlasti ka Alfred Pärm-Jästi. Kui ta hästi heas tujus oli, siis kasutas ta ikka oma kahekordset nime. Selle nime võttis ta endale Öviki põgenikelaagris, kui ta aitas lotadel […]
“Hallide mägede maa”
Aino Thoeni uus romaan viib meid seekord Belgiasse – söekaevanduste ja hallide tuhamägede maale. See on äärmiselt kaasakiskuv, mida kirjanik realistlikult kujutab. Puubarakkides ja sügaval maa all kihab omapärane elu, desillusioneeritud, kuid ometi lootusrikas ja näljaselt uue alguse järele sirutuv. Need on rasked katsumused, mis selles karmis ümbruses asetatakse usu, sõpruse, aususe ja mitte vähem […]
“Hannibali rahvas”
Liivi sõja päevil ei jäänud isandate poolt saatuse hooleks jäetud eesti talupoegadel muud üle, kui end ise maad laastava vene-tatari ratsaväe eest kaitsma hakata. Vaenlast varitseti ööd kui päevad, võeti äkilise rünnakuga vangi või lasti maha. Sissid tekitasid venelastes nii suurt hirmu, et nad justkui piiramisrõngas olevatest lossidest kuskile ratsutada ei julgenud. Kuulsaim ja kardetuim […]
“Hauad põlismetsas”
Mälestusi suure depressiooni ajast Kanadas. Rong peatus järsu nõksatusega ja samas kisti lahti tühja kaubavaguni uks, kuhu mina ja mu reisikaaslased, kaks noormeest end olime peitnud, ning raudteeametniku vormimütsi kandev pea pistis end avausest sisse. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Hea sadam”
“Hea sadam” lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel “Õitsev meri” (1935) ja “Taeva palge all” (1937). Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Peategelaseks on Juulius (Jull), 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Jull hakkab Taavi käe all õppima kalapidamist […]
“Hiiglane”
Romaan (Giant, 1952), millest Hollywood väntas 1956. aastal filmi. Sel märtsikuu päeval tohutu vasekarva taevas, millele alati oli puistatud lennukite hõbedast sädelust, möirgas ja hiilgas taevasest liiklusest. Kuigi need hiiglased näisid vastu hõõguvat taevast kurjakuulutavaina, ei olnud neid tiibadega mammuteis midagi sõjakat. Need olid vaid erasõidukid, mis vedasid nägusaid väikesi alligaatorinahast juveelikarbikesi ja imetaolisi kleite […]
“Hingede helin”
“Armutee on pikk ja pime nagu kotist läbi mine” lauldi ringmängus. Seda pikka ja pimedat teed nad lugudes käivad. Seitsmeaastase Matu meelest on armastus keeruline asi. Aga kümnene Emmi on armastuse pärast valmis “hulle tempe” tegema. Keskealisele ehitusmeistrile on nii ihuarm, eluarm kui hingearm juba minevik. “Piksevardas” on noorukite arm ja tusk segamini. “Armu tee” […]
