“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Soovimata külalised”
Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Ma ei võinud kuidagi sellele tulla, et nemadki on “Warthelandi” pardal: õieti ei olnud ma vist palju aastaid neile üldse mõelnudki, nüüd aga tulid nad mõlemad mulle ootamatult laeva peatekil vastu. “Tere, meistrihärra!” hüüdsin. “Vabandage, kas -“ Aga ma jätsin lause kohe nagu ehmunult pooleli, ja see oli hästi tehtud, […]
“Südamel on omad mõtted” I osa
Maailm säras, õitses ning lõhnas. Oli kevad. Õisi oli palju kiriku ümber kasvavatel puudel. Õisi oli palju raputatud ka teele, mida mööda sammus pruutpaar orelihelide saatel kiriku altari juurde. Pruutpaari ees hõljus kaks umbes kümneaastast tüdrukut valgetes õhulistes kleitides, suured lillekorvid käes, just nagu pilvedest tulnud inglikesed. Altari ees jäid tüdrukud seisma, üks pruudi ja […]
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Sulajää”
“Jää see on koopad, kus inimesed elavad,” arvab Raimond Kolga uue romaani naispeategelane Meeri. See noor koolipreili on nimelt “moraalsetel põhjustel” sunnitud abielluma pisut veidriku taluperemehe Tsoburgaga, kelle elu omaltpoolt nagu liigukski kogu aeg jää ja sula piiril. Selles iseseisvuse ajal Lõuna-Eestis mänguvas talu- abielu-romaanis on jääl mitmekordne tähendus, tegelik ja sümboolne, kus meelitav-petlik sulajää […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
“Sulid ja võmmid – kriminaallood tõsielust”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Sündmusteta suvi”
Kõik on valmis pandud verandale: valge paber, millel päike helgib silmipimestavalt, tint ja kuivatuspaber ja sulg. Tindiku klaasist külge mööda jooksevad helkide harvad joad, vastupeegeldused järve virvendusest. Muudkui alusta, muudkui hakka kirjanikuks. Ei olegi ju küll suurt kevadet veel, aga küllalt selleks mulle, et hoogu võtta. Vaata, lendaski mööda kollane liblikas. Ega tal midagi õietaolist […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704. H. Salu käesolev ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silma läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. […]
“Süteoja”
Romaan Süteoja on metsatalu kaugel tagamaadel. Ja raamat kõneleb Süteoja noorest perepojast Mattiasest. See on teos noorusest, karmist aga siiski romantilisest. See kõneleb suureks sirgumise vaevadest, igatsustest ja heitlustest nooruse südamepõhjas. Igatsusest kaugematele ja avaramatele aladele, igatsusest linna ja selle tulede alla – ning pettumusest selles. Teoses helendab esimene armastus, mis jätab südamesse igaveseks oma […]
“Suupill ja 500 tuubat”
Ilmar Külvet, tuntud näitekirjanikuna ja aktuaalsete pagulasprobleemide käsitlejana, on kirjutanud romaani noorest poisist, kes satub sõja keerisesse ja on sunnitud viibima pagulasena mitmes riigis. Autor kirjutab oma kangelase eluprobleemidest ja situatsioonidest, kuhu ta satub, ja vormib tema üldisest eluhoiakust saatuse, mis väga mitmeti erineb traditsiooniline “andeka, idealistliku noormehe” omast. Autor on võimeline looma atmosfääri üksikute […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
“Suvitusromaan”
Noor tudeng Maare tahab kirjutada suvitusromaani. Ta suvitab talus ja kogub materjali. Romaani peategelaseks oleks küps kirjanik Reet, kes suvitab maal ja kogub ainet suvitusromaani jaoks … Talu tööperemees Ott, hüüdnimega “Kiimalaane Karu”, tudeng Aarne ja kunstnik Toivo jätavad jäljed Maare elukangasse ning Reeda romaaniplaani. Maare kuuleb-näeb linnasugulasi ning maarahvast päeval tööl, õhtul vestlemas ning […]
“Taalrimäng”
Euroopas kirjutati sel aastal palju raamatuid. Üks sakslane, nimega Büchner, katsus lugejatele selgeks teha, et maailmas mingit üleloomulikku ega jumalikku väge olemas ei ole, vaid on ainult jõud ja aine. Ja üks prantslane, nimega Gobineau, kinnitas, et kõik inimesetõud ei ole ühesuguse väärtusega, vaid on mõned, mis ära valitud ja teistest paremad. Need mõlemad õpetused […]
“Taalrimäng”
Sari: Eesti Romaanivara Pagulasena Rootsis elanud viljaka romaani- ja novellikirjaniku Arvo Mägi (1913-2004) romaan valgustab eestlaste käekäiku viimase saja aasta jooksul ühe suguvõsa – Taalrite (Taaldrite, Thalerite) viie põlvkonna perekonnaloo kaudu. Kirjanik keskendub eelkõige nendele perekondlikele seikadele, mis on olulised ühe suguvõsa kestmisest – kuramaažidele, kosjadele, pulmadele ja sündidele.
“Taevas ei maksa protsente”
Romaan. Ma olin kord väga õnnelik. Noil päevil olid pirnid peagu nii suured kui mu pea ja palju mahlasemad kui praegu. Rattasõitjad olid väga kõrgel üleval, ma võisin koertel ratsutada ja kord jooksin ühe hobuse kõhu alt läbi. Ka õhk oli tollal selgem ja puhtam, ei vajatud sigarette, et elust rõõmu tunda, piisas jaheda puhta […]
“Tallermaa”
Reisikirjeldus tuhandete põldude maalt “Proloog – Või kas inimene tunneb loodust? – Ikka tunneb! Peaaegu igaühel on kas mere ääres või metsatukas oma krunt suvilaga. – Suvilad, väliskohvikud, tantsupaviljonid, kiiged! Sinna ei pääse loodus ligigi. – Vahest tahate ütelda, et loodust õpib tundma alles jalutuskäikudel värisevate haabade all? – Jutt hakkab juba jumet võtma. – […]
“Talu”
Ilmar Jaksi tugevus kirjanikuna on seisnenud peamiselt ta novellide psühholoogilises ja üllatuslikus vaatenurgas. Üllatuslik on ka ta käesoleva romaani traditsioonipärase teema juurde asumine. Lihtsa pealkirja «Talu» taga peitub selle mõiste nagu mingit metafüüsilist ideed kehastava üksuse mõju kuuele sellega seotud inimesele. Talu vanatestamentliku käsu haardesse tõmmatud tegelased elavad seda käsku läbi erineval viisil. Raamat on […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
