“Paradiisi väravad”
… Päiksekiirte kimp puges laeaknast sisse, kasvas kiiresti ja võlus tolmuterad tantsima. Aadam vedas söega jooni, kulm pingutusest kortsus ja ärevusvõbin kätes. Kuidas saada lõuendile lopsakas, muskliliselt tihe ilu, soojade värvide pakatus? Mitte niipalju mustakuuelise kunstikaupmehe, vaid ilu enda tõttu. Võiks moodsamaks teha, jooni liialdada, värvidele kontrasti ja teravust anda, kleidivoltidele hoogu, nahale sisemist hõõgust… […]
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Pihtimus”
Romaan. Markkase Hessu, “Kurkela valitseja”, istub Jokelais-Juona hütis pingil ja murrab pead elu mõistmatuse üle. Ta on päris segane, otse arust ära, hea, et suudab suitsugi süüdata, kui see juhtub kustuma. Ta mõistus on nagu tõrva takerdunud, kuidagimoodi ei taha liikuda. Ega see tavaliseltki hästi jookse, aga nüüd on nagu seisma jäänud. Kogu ta elu […]
“Prohvet”
Ameerika Ühendriikides elava eesti kirjaniku Ain Kalmuse (sünd 1906) romaan “Prohvet” räägib Vana Testamendi prohvetist Hooseast, kes tegutses Iisraelis aastail 750-735 eKr. Jumal andis Hooseale käsu abielluda moraalselt langenud naisega, et kujukalt näidata Iisraeli moraalitust. “Prohvet” (1950) on Kalmuse esimene piibliaineline romaan, millele järgnes kaheosaline “Tulised vankrid” (1953) ja “Juudas” (1969). Raamat on kirjastatud 1950, […]
“Puhastustules”
Luuletused Käesolev väike luuletuskogu on selle eesmärgiga ilmunud, et tunnistada ja austada Jumala ja Tema Poja Jeesuse püha nime. Mu ainus soov on nende väikeste, lihtsate luuletuste kauda teha vaimulik maailm reaalseks iga lugeja südames nii nagu ma ise seda kogen. Olen sündinud Hiimuaa põhjapoolsel rannal, kus maapind on kõige kehvem, paesem ja liivasem. Seal […]
“Punane hunt”
“Poisid, maast lahti!” Kärgatus oli nii vali, nagu oleks see tulnud veltveebli enda suust. Aga ta mõju oli imepisike. Sõdurid siin kitsas, paksu õhuga täidetud toas ei lasknud end segada. Need ei olnud ka lihtsõdurid, vaid komandantuuri kirjutajad. Need teadsid väga hästi, millal on õige aeg üles tõusta – siis kui kell on seitse. Kell […]
“Raudne Vilepuhuja”
Martin Eiland astus ruttu mööda puurist, kus magas elatanud poolalasti papagoi, kes osa oma rohelisest sulerüüst oli poetanud puuripõrandale. Parem mitte äratada vanaeite, kellel vahel oli kombeks karjuda, nagu oleks ta elu kassiküünte vahel! Martin istus tolmunud paberlaternate alla hämarasse nurka, mida ehtis värvitrükis toreadoor. Tulles päikeselõõmas unelevast linnast, oli ta läinud üles katuse alla […]
“Režiim – see kõlab uhkelt”
See on nüüd triloogia kolmas raamat Eesti naiste kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni all. Algas see romaaniga “Kuradil ei ole varju” Tallinna Naistevanglas a. 1945. Teine osa, “Vägivallamaa” kirjeldas poliitvangide elu Vorkutas Stalini ajal. Käesolev teos kirjeldab naisvangide elu pärast Stalini surma poliitvangide eri laagris. See on kirjeldus rasekest ning lootusetult hallist laagrielust, kus ometi alati […]
“Ringid vees”
Pühapäeva hommikul kella 8 paiku märgati ujula juures pärijõge allapoole ujuvat sõudepaati, milles olid naisterahva riided. Paat püüti paari kalamehe poolt kinni ja viidi sõudepaatide üürimiskohta. Paadiomanik H. Einsalu mäletas, et oli paadi samal hommikul kella 7 ajal ühele daamile ja härrale üürinud. Loost teatati politseile ja mootorpaat sõitis välja otsima. Umbes 3 km linnast […]
“Ristideta hauad” 1. osa
Romaan. I osa “Küla näis tukkuvat sügispäeva pealelõuna kuldses rahus. Sammaldunud katused rohetasid hiljutisest vihmast nagu kevadel, ehkki kased koplites langetasid juba pleekinud kollast ja vahtrad kiiskasid siin-seal punaste leekidena tumeda kuusiku taustal. …”
“Ristisõitjad”
Novellid. Sisukord. Taevaskoja asunik – Meri – Kangelane partneriga – Kuristik – Ristisõitjad – Tema Kuninglik Kõrgus – Peetrus Kuppelvaar – Põhjaneitsi … Nii ep lõppeski too kauge meresõit sinna tundmatule maale, mis on täis kummalisi imesid ja vägevat nõidust. Oh teid viletsaid vennikesi, võtke nüüd jälle kollased nokad pugu alt välja, olete küllalt mu […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Saatusi ja saavutusi”
1970. a. suvel avanes mul võimalus ajakirjanikuna külastada Eestit, et koguda materjali kavatsetava raamatu jaoks. Kahe reportaažireisi kestel anti mulle luba usutleda kõiki isikuid, ka nn. võimukandjaid, kelle poole ma soovisin pöörduda. Ainsaks erandiks oli Eesti “tugev mees” Johannes Käbin – ainsa lubatud poliitilise partei, Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär. On võimalik, et tal polnud […]
“Sammud edasi”
«Sammud edasi» on järg mälestusteosele «Võõrsil», jätkudes sealt, kuhu eelmise raamatu käsitlus peatuma jäi, kuni aastani 1973. Raamatus käsitletakse muuhulgas ka Eesti Päevade muljeid Kanadas ja järgnevat reisi Ameerika mandril. Inimeste hulk, kellega autor oma rännakutel ja tööl on kokku puutunud, tõuseb ligi poole tuhandeni. Aga autor ei möödu ka ei oma loominguprobleemidest ega meie […]
“Saunalood II”
Koostanud Jaan Libekeel Kaas: Olev Mikiver Need, kes lugenud esimest raamatut nimega “Saunalood”, tunnevad kodumaist traditsiooni, et nädala lõpul, pärast vaevarikkaid tööpäevi, käiakse saunas, haritakse keha ja räägitakse anektoote põlatud reziimi võimuesindajate kohta ning nende poolt soodustatud eluväärnähtuste suhtes. Anektootide tekkimist ja levitamist põlatud nõukogude reziimi ja nende esindajate üle ei suuda takistada ei tavaline […]
“See on see maa”
Mis see, mis pilgu ikka sinna poole viib, kust tõuseb päike igal uuel hommikul? Mis see, mis mõtte täna maani maha lööb, kui homnegi ei tõota tuua paremat? Mis töögi virildunud rõõmu koina sööb ja nähtu-kuuldu jaburate jandiks teeb? See mure, mure Sinu pärast, kodumaa! …
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
