“Viiskümmend. Neli saatust”
Sari: Eesti Romaanivara Marta Sillaotsa (1887-1969), prosaisti, lastekirjaniku, tõlkija, kriitiku kaks romaani aastaist 1937-1938. esimene on ühe tubli ja eeskujuliku naise tagasivaade oma eluteele 50. sünnipäeva künnisel, millest aimub mõndagi autobiograafilist. Teise keskmes on neli erinevat naist, kes seotud ühe ja sama mehega, kuulsa kirjanikuga, kes arvab endal kui loovvaimul õiguse olevat teha naistest oma […]
“Vikerkaare värvid”
Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Merega ning võikski öelda, et see on teadlase, riigimehe ja Eesti Vabariigi presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor. Sari: Eestile elatud elud
“Virmaliste väraval”
Olen selles raamatus suurel määral kasutanud autentset materjali Cooki, Forsteri, Wrangeli, Dahli, Saueri, Billingsi, Baeri, Bogorasi, Maasiku, Jochelsoni ja Ehini teostest ning oma reisipäevikutest. Ometi ei käsitle mu raamat Kirdeväila avastamislugu. – L. M. ESIMENE OSA algab reeglite kohaselt segadust tekitava, ent tõetruu kõrtsijutuga Kuressaare linnas Saaremaal. Tundmatud jalajäljed põhjanaba ümbruses. Halldor hiivab ankru ja […]
“Visnapuu armastusest”
Algusest peale on Visnapuu armuluule kui ulg või huige metsiku puhkeva looduse keskel. Ürgsed tunded, igatsused, kirg, unustus ja valu. Meeleolud hüplevad ühest äärmusest teise. Kirenaudingust saab järgmisel hetkel vihkamine ja tüdimus. Visnapuu tunded on vahetud ning hetkelised. Too looming on purskumine – Jaanus Vaiksoo Taskuformaat
“Võhruspesa”
Prosaisti, tõlkija ja kriitiku Arthur Roose (1903-1929) romaan “Võhrupesa” ilmus esmakordselt 1927. aastal ja see jäigi kirjaniku ainsaks eri raamatuna ilmunud teoseks. “Võhrupesa” on aguliromaan, mille peategelaseks on ihne ja ihar vanapoiss August Joonas, kelle ümber tiirlevad naishinged ja kelle kõrvalt jagab küünilisi targutusi treial Kaalep. Iroonilises laadis kirja pandud teoses võib aimata sümbolismi ja […]
“Võhumõõk”
Öist kõrbe täitev tume ajuliiv mind mõneks tunniks päästab sellest seegist – siis pragiseb mus jälle iga viiv – aeg toitub silmis hubisevast leegist see siin on luuletaja hooratöö mis täidab siiski tühja elukeste pea haihtun aega nagu öhe öö – sääl vaikus vehib oma tummažeste tean mõni valguskiir ei tunne varju ja mõni sõna […]
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Võimalus õunast loobuda”
Luulekogu aimatavaiks dominantideks on kannatus ja rahu, ebakõla ja harmoonia, ülekohus, õiglus ja minevikupained. Luuletaja kasutab siin-seal piiblimotiivistikku, saab tuge ning kinnitust allusioonidest eesti isamaaluulele. (taskuformaat)
“Võitlus kolmainsusega”
See raamat on mõeldud kõigile, keda huvitab meie igapäevane töö tootmisettevõttes. Raamatu jutustab ühe naise silmade läbi nüüdisaegsest trükiseid tootvast ettevõttest, kuhu ta asub tööle tootmisjuhi ametikohale. Naine on haritud ja rikkaliku kogemustepagasiga ning loodab siin rakendada taas oma edukat juhtimissüsteemi. Ent varsti märkab ta, et on sattunud hoopis pöörasesse kollektiivi, kus käib pidev olelusvõitlus. […]
“Võitluse härjad”
Romaan. Ühel juuliõhtul, paar aastat pärast kodusõja lõppu, buss, mis oli üüritud Cabrahigose novilladele minekuks, turtsus, jäi tee veerde seisma ja sõitjad valgusid sellest välja, uurima, mis Jumal nende päästmiseks kavatseb teha. Silma ulatuses polnud muud kui lõputud oliivipuude read ja sakilisi mäeaheliku serv, mille kohale päike oli jätnud ähmase vere ja gangreeni laigu. Cabrahigos […]
“Võlu ja vaim”
Esimene raamat Loomade ränded Eedu jaoks oli tähtis üks pilt: mööda lahevett, mis ei olnduki nagu vesi, vaid selge taevas ise, libises roheliselt-hõbedaselt helklev pilv; üha kaugemale temast, üha pisemaks, ja sedamööda kasvas üha suuremaks igatsus tema sees. Kui vana ta siis oli, kui ta seal kadakate varjus seisis ja pilve kaugenemist jälgis? Õige väike, […]
“Võlurid”
Sir Charles lahkub “Siin me siis nüüd oleme, mu härrad,” lõpetas Hathon oma parimal peadirtektori viisil. “Härra Selby on käitisedirektor, härra Torr ta abi.” Nüüd, kui see oli juhtunud, Ravenstreet ei tundnud mingit vapustust, isegi mitte üllatust. Ja ometi ta oli mõtelnud seda tõsiselt, kui ta oli keeldunud kuulamast Garsoni ja noort Trevesi, kes olid […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Võõrsil”
See on Helmi Mäelo järjekorras kolmas mälestusteos. «Võõrsil» hõlmab pagulasaja kümmet esimest aastat. Need on Teise maailmasõja viimaste kuude sündmused Saksamaal ja hiljem uue elu alustamine Rootsis ja tegevus siin, millest autor jutustab. Kõige selle kõrval pälvib üldist huvi autori kaasatöötamine Saksamaal asuvate eestlaste abistamiseks ja eesti sõdurite ületoomiseks Rootsi. Autor on paljudega kokku puutunud, […]
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”
Ajalooline jutustus suurest Liivi sõjast (1558-1583) “See oli kena, suvine päev lõikuskuu hakatusel 1576. Armsalt ja rahulikult säras päike Harjumaa üle, aga maakoha pilt, mida tema kiired läbipaistva kuldse uduga katsid, ei olnud südant rõõmustav ega silmi meelitav. Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed – need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas […]
“Wabadusrist”
Indrek Hargla „Wabadusrist“ räägib EW-aegsest tagatoast. Kuidas 1924. a loodi Tallinnas koorekihi klubi Centum. Seal tehti poliitikat, aeti äri, peeti balle, võeti vastu Euroopa diplomaate, spioneeriti. Seal liikusid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Joakim Puhk, Karl Einbund, Karl Robert Pusta, August Rei, Artur Sirk jt. Tegelikult teatakse eelmisest Eesti Vabariigist sageli ainult paraadportreesid. Me ei tea, […]
“Webby”
Olin jõudnud “Webby” kirjutamisega lõpusirgele, kui mulle torkas juhuslikult silma üks artikkel teadlaste soovist ristata inimese DNA ja lehma munarakk. Mis juhtub siis, kui teadlaste taotlusele antakse roheline tee? Ja ühel päeval hakkab kusagil katseklaasis arenema kimäär, kes oleks osaliselt inimene ja osaliselt loom. Minu kaheksanda romaani kangelanna, 17-aastane Webby, pole sündinud katseklaasibeebina. Tüdruk on […]
“Wellesto”
Sisukord: Sirje Kiin – Avasõna; Doris Kareva – Manifest; Mati Hint – Manifest; Hasso Krull – Luulet; Louis Hjelmslevile – Sümbolist; Ülo Mattheus – Öö valvur; Indrek Hirv – Luulet ja luuletõlkeid: Baudelaire, Rimbaud; Toomas Raudam – Kolm Tallinna muinasjuttu; Jaan Undusk – Luulet; Peeter Puide – Reis polaarjoone taha, tõlkinud Ülev Aaloe; Märt Väljataga […]
“Westoffhauseni häärberi saladus”
Mereäärse väikelinna ajaloolises häärberis ristuvad õige mitmest ajastust pärit inimeste, nii elavate kui surnute saatused. Häärberi nüüdisaegne omanik, Mari-Liisi kasuisa Ralf, ei taha kummitustesse uskuda, kuna elu on nendetagi keeruline – tema armastatu, Mari-Liisi ema Marelle, kes tüdrukupõlves lahke ja armas oli, kaldub aina enam nii seksuaalsetesse kui alkoholist tingitud liialdustesse. Kuidas on häärberiga seotud […]
