“Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”
„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Schenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
“Üksildased ajas” Raamatu II osa
Käesolev kogumik on esimene samanimelise raamatu mõtteline järg, sisaldades kolm ühiste kaante vahele koondatud lugu, mida peategelaste alusel võib liita omamoodi ühtseks tervikuks. Taas on tegemist tavapärasest mõneti erinevate inimtüüpidega, kes ei pretendeeri täiuslikkusele, kes järgivad mõnd kinnisideed või teenivad oma kirge ja keda ei vaeva oma keskkonnaga kohanematus.
“Üksteist”
Seda pole näha – väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette -, kuid seestpoolt olen ma tühi: mu käed ja jalad pole enam midagi enamat kui neli kõrsikut, millele otsa on tõmmatud valged sukad. Ma panen silmad kinni ja maailm kustub mõneks ajaks. […]
“Ukuaru”
“Täna saatsin ma Enn-Aksli ära. Saatsin ta kodust kaugele, et ta kasvaks ja küpseks ja saaks meheks. Kas see oli õige tegu? Ma ei tea. Mineku otsustas Enn-poiss ise ja ma ei hakanud talle vastu vaidlema. Ainult korra nimetasin, et võib-olla poleks tal vaja minna kaugele, võib-olla leiduks meie metsamajndiski kõlblik koht tehnikumi lõpetanud metsamehele. […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Üleannetu maa”
Käesolevasse raamatusse on koondatud kirjaniku lühiproosa peaaegu tervenisti, kaasa arvatud ka hilisemad perioodikas ilmunud teosed. Välja jäänud on ainult üksikud tööd, kus kontakt ainega on olnud lõdvem, juhuslikum. Raamat pakub koondpilti L. Prometi kui lühiprosaisti žanrilisest mitmekülgsusest, kirjaniku maailmanägemise omapärast, ideelistest taotlustest ja kunstilisest stiilist. Siin leidub nii novelle kui jutustuse žanritunnustega teoseid, novellette, miniatuure, […]
“Üleelamiste vanake”
Kruusa Kalju (sünd. 1973) värske värsikogu „Üleelamiste vanake“ sisaldab valdavalt 2018.‒2021. aasta loomingut: valdavalt ajalises järjestuses (kuigi vahel on sohki tehtud), valdavalt pere- ja argielust, valdavalt kolmerealiseid lühilaulusid. Kruusa Kalju üldse kaheksas uudiskogu, ning esimene läbivalt mĕĕdulistes värssides, luuletaja sănutsi „taktilist värsisüsteemi“ katsetades. Värsikogu sünnil on oma osa elatud elul, luuletaja tŭlgitavail jaapani moodsail tankadel, […]
“Üleminekud”
Luuletaja ja kriitiku uues värsikogus juureldakse inimhinge vastuoksuste üle. 1981-1985
“Ülemiste vanake”
Üks ennemuistne lugu, mis on kirja pandud Arvo Valtoni poolt, pildid juurde joonistanud Jaan Tammsaar
“Ülemlaul”
Indrek Hirve värskes luulekogus leidub nii juba ilmunud kui uusi tekste, mida ühendab Hirvele läbi kogu ta loomingu väga oluline teema, armastus. Aga mitte ainult. Siia kogutud omalaadses läbilõikes tema loomingust, kus lembeteemaga põimub Hirvele samuti väga oluline meedium: muusika. Ning tema tekstile vilistatud viisijupp jääbki selle kogu lõpus justkui õhku võnkuma.
“Ülesõidukohad”
Rist Mu vanaisad olid mõlemad raudteelased. Mu isaisa Jakob Mirk oli vedurijuht Tallinna-Peterburi raudteel. 1886 võeti ta kohalt maha ja tehti omaenese veduril kütjaks. Sest ta oskas vene keelt niisama halvasti kui saksa keelt, mille mõninga oskamise eest tolle aja uued raudteeülemad teda äkki sakslaste pooldajaks arvasid. Perekonnas kinnitati, et sellest ülekohtust jäi ta haigeks […]
“Ülestõusjad ja kodukäijad”
Antoloogias “Ülestõusjad ja kodukäijad” on kaksteist algupärast novelli, mis käsitlevad kõige laiemas mõttes elavaid surnuid. Elu pärast surma, sõnad ja mõtted, mis jõuavad lahkunud inimestelt elavateni, on oma võimatuses ja poeesias olnud tuhandete kirjandusteoste inspiratsiooniks. Nüüd uurivad kaksteist Eesti kirjanikku, kuidas me võiksime tänapäeval tajuda ja tunnetada surma ning seda, mis on pärast. Kas ja […]
“Ümberõpe”
Romaanivõistlus 2000 “Autor esitab meile kahe keskealise naise – erakooli õpetaja ja teistest vanema õpilase – areda ja hingelise suhte loo, kasutades selleks kahe vaatepunkti võtet, mis nõuab reeglina suuremat kirjutamisvilumust. Nõnda siis saamegi kaks mõnevõrra erinevat varianti ühest ja samast loost.” – Rein Põder “Kirikliku kallakuga diakonikoolis õppiv naisõpilane Kirmet pajatab oma lähenemiskatsetest õpetaja […]
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
