“Tuule tiivul. Luulet ja mälestusi”
Fred Ise sündis Tallinnas 1925. aastal Rudolf ja Nina Ise teise pojana. Viibis lapsena kolm aastat Brasiilias (1928-1931), kus ta isa teenis Eesti Vabariiki aukonsulina. Sügisel 1933 astus Fred Tallinna Jakob Westholmi Poeglaste Humanitaargümnaasiumi. 28. augustil 1941, kui Saksa väed olid Tallinna vallutamas, heiskas ta koos venna ja paari koolikaaslasega Eesti lipu Pika Hermanni torni. […]
“Tuule-Juku”
Üle 16.a vanustele keelatud. E. Valteri illustratsioonid ja kaanejoonis. Meie kallist kallimas igavesti valmivas igivanas Tallinnas kerkib palju kõrgeid torne … Loomingu Raamatukogu 42, 1963
“Tuuled ümber maja”
Novellivalimik Sisukord: Avakäigud; Hingegrimassid; Tuuled ümber maja; Musta seina ääres; Lambavaras Näpsi lorijutte; Peet Vallak novellimeistrina. (paberkaaned väga kulunud)
“Tuulemaa”
Ju roobitsenud Pärtlipäeva rajud puud esimestest koltund lehtedest; maast käinud üle rängad, külmad sajud. kolmas trükk “Tuulemaa” kolmas trükk ilmus Gustav Suitsu 70. sünnipäevaks A. Johani kaane ja illustratsioonidega. Väljaandest on 50 eksemplari nummerdatud ja autori poolt signeeritud (kahjuks mitte see eksemplar).
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“UFA umbsõlm”
Üks täiesti vanamoodne ja mosaiikne dokumentaalne Eesti ajaloo romaan, mida võib lugeda igatpidi ja mille keel on ajakohane ja õige. Dokumentaalromaan kirjeldab Samaara, Ufa ja Omski eestlaste tegemisi Venemaal sada aastat tagasi. Eesti Vabariik on sakslaste poolt okupeeritud. 1918. aasta septembris osalevad Samaara Eesti Rahvusliku Komitee ja Eesti Ajutise Valitsuse nimel heas usus kirjanik ja […]
“Ühe keelega viiul”
Autor on varem avaldanud ühe luule- ja ühe proosaraamatu. Seekordset värsikogu kannab võõrandumismõte, kaugenemise ja hääbumise vastu seisab mullalähedane hingjõud. Taskuformaat
“Ühe naise kiri”
Valik novelle ja lühipalu Oskar Luts suudab meid ikka ja jälle üllatada, tema rohketest perioodikasse pillatud lühipaladest leiab vahel eriskummalisi teemaarendusi (näiteks mälestuskillus “Elevandi abielust” räägib ta oma sõpradest elevantidest), mida on esmapilgul isegi raske seostada – kui ei teaks autorit – kirjaniku koguloominguga. Käesolev kogumik sisaldab rahvakirjaniku vähemtuntud lühiproosat. Tuumiku moodustavad mitmed peaaegu žanripuhtad […]
“Ühe Norra reisi kroonika”
… kus sees on lugeda selle maa rahvast, linnadest ja mägedest ning muist imeväärseist asjadest, mis selle reisi peal nähtud ja kuuldud. Hulga piltidega ära seletanud Andrus Johani. Käesolev teos ilmus esmakordselt “Anonymuse” varjunime all “Noor-Eesti Kirjastuse” väljaandel Tartus 1939. Loomingu Raamatukogu 1957/3. Taskuformaat. Raamatus on üks allkiri.
“Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused I-II”
Meie kirjandusklassik, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855 Pärnumaal Läti piiril asuvas Laatre vallas Puldre külas sauniku pojana. /—/ August Kitzbergi suurepärane kultuurilooline, humoorikas ja värvikate inimtüüpide rohke mälestusteraamat “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ilmus kahes osas (1924-1925) ning käsitleb põhiliselt aega 1850. aastaist kuni sajandivahetuseni. Teos üllitati uuesti 1957. aastal […]
“Üheks maa ja taevaga”
Heljo Männi luulekogu „Üheks maa ja taevagaˮ on lugemiseks mitte üksnes luulesõpradele, vaid kõigile, kes otsivad hingekosutust tänases murelikus maailmas. Neis luuletustes on ühevõrra nii tundeid kui ka elutarkust. Ja on sõnum: Usk, lootus ja armastus viivad meid läbi vaevavete uude kevadesse. Kes meist poleks lugenud Heljo Männi (11.veebruar 1926 – 6.detsember 2020) võrratuid luuletusi […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
“Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasale”
Raamatusse on koondatud valik Johan Laidoneri kirju Genfist ja Mosulist abikaasale Mariale aastatest 1924-1926 ja 1932-1933. Kirjad paistavad silma tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, sisaldades hinnanguid päevapoliitikiale ja mõtisklusi ees ootavatest sündmustest. Laidoner kirjutab palju oma kokkupuudetest teiste riikide diplomaatide, aga ka riigitegelastega, võimaldades nii sissevaate diplomaadielu argipäeva. Oluline koht tema kirjades on isiklikel majandus- […]
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Uinuv maa”
Noor poliitikakauge tütarlaps abiellub vanglast vabanenud kommunistiga ja satub sel moel inimeste sekka, kes oma ahvatlevaid ideid õnnelikust ühiskonnast tegelikkuseks loodavad muuta. Et ta pärineb optantide perest, on tema vanemad kommunistide tegusid revolutsioonijärgsel Venemaal juba kord tunda saanud ja see määrab nende suhtumise. Romaan vaatleb kolme suhteliselt lühikest ajavahemikku peategelaste vaatevinklist: südasuvi 1938, varakevad 1941, […]
“Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”
„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Schenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval […]
