“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Eesti looduse kannatuste aastad”
See on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et midagi nii sünget ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me preagu rahvana sügavalt läbi elame? See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. […]
“Eesti luule antoloogia. 1-4 osa. 4 raamatut”
Sõnarine – neli köidet Neljaköitelise antoloogia 1. köite luuletajad on tegutsenud XVII, XVIII ja XIX sajandil või jõudnud XX sajandi kahel esimesel kümnendil arvestatavate loominguliste tulemusteni. Valik algab 1637.a ilmunud esimese eestikeelse luuletusega ja sisaldab poolsada autorit, kelle hulgas on eesti luule arengut määranud nimed K.J. Peterson, F.R. Faehlmann, F.R Kreutzwald, L. Koidula, M. Veske, […]
“Eesti luuleaasta ´87”
“Eesti luuleaasta ´87” (ELA ´87) on aasta parima luuletuse antoloogia (autorite endi valikul). Seekordne kogumik pakub luulet 63 erinevalt luuletajalt, sealhulgas Juan Ramon Jimeneze kolme luuletuse tõlked Ain Kaalepilt ning rubriigis “Kirjandusloolist” Enn Uibo seniavaldamata luulet.
“Eesti luulet läbi aegade”
Ajast aega. Kogumikust leiate valiku vanu ja uuemaid luuletusi eesti luuleloost. See ei ole kõikehõlmav eesti luule antoloogia, vaid raamatutäis eestlastele armsaid ja olulisi luuletusi. Paljud vanemad tekstid on saanud peaaegu rahvalauludeks, ka uuemaid luuletusi on viisistatud. Olgu need luuletused teile meenutamiseks ja pakkugu äratundmisrõõmu! Koostanud Marika Vingissaar. Luuletajateks: Kristjan Jaak Peterson, Karl Eduard Malm, […]
“Eesti lüürika I&II. 2 raamatut”
Valimik Kr. J. Petersonist tänapäevani Koostanud Arvo Mägi Valimikku on katsutud koguda elavat ja kunstiliselt küpset eesti lüürikat, hoolimata luuletajate kirjandusloolisest positsioonist või poliitilisest maailmavaatest. Antoloogiast on seejuures välja jäetud rida luuletusi, mis lauldavate lauludena nagunii populaarseks saanud. Kuna koostajal olude tõttu pole õnnestunud kogu eesti lüürikat uuesti üle lugeda, on tõenäoline, et valimikust on […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Eesti Novell 2018”
Sisukord Saateks Jüri Kolk > Paul Mudlum > Qiaotou nööp Mart Kivastik > Jaama 12 Martti Kalda > Viimsepäeva laupäeva hommikul Lilli Luuk > Auk Andrus Kivirähk > Vanaisa ja metsavennad Meelis Friedenthal > Kasuksepp Mari-Liis Müürsepp > Elajad Janar Ala > Sült Margit Lõhmus > Vulva klubi Donald Tomberg > Arno, isa, koolimaja ja […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 7”
Kirjandusteadus – Maie Kalda. Kriitika – Piret Viires. Lastekirjandus – Reet Krusten. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimise algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, […]
“Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal”
Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast. Nr 4. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Sisukord: Villem Reiman “Eestimaa”. Villem Reiman “Eesti muinasusk”. Villem Reiman “Eesti rahva haridusejärg iseseisvuse aja lõpul”. Villem Reimani kasutatud kirjandust (koostanud Mare Pikkel). Friedrich Amelung “Eesti rahvahariduse algus”. I: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi keskpaigani. II: ja III: Eesti rahva kultuuriolud 15. sajandi […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestid, mida ei olnud”
Indrek Hargla koostatud alternatiivajaloo antoloogia “Eestid, mida ei olnud” on põnev kirjanduslik mõttemäng, kus ulmekirjanikud on ette võtnud ülesande kirjutada ümber kodumaa ajalugu alates ürgajast kuni moodsa meediaajastuni välja. Siin on kaksteist juttu, mis uurivad, et milliseks oleks võinud Eesti lugu kujuneda, kui mõned sündmused oleks läinud teisiti. Mis oleks saanud eestlastest, kui Saksamaa oleks […]
“Eestlanna Pariisis”
Kes ütles, et elu lõpeb noorusega? Millal lõpeb noorus? Särav ja uhke Frida elab minevikus, meenutades oma metsikut elu, kust ei puudu lõputud peod, galantsed kavalerid, tuledesäras teatrilava. Ühel päeval saabub tema korterisse Anne, hooldaja Eestist. Temalgi on oma meenutused: luhtunud abielu, suureks kasvanud lapsed, ema surm. Korterisse jõuab kolmaski inimene. Stephane, Frida endine armuke. […]
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Eikellegi maa”
Ülestähendusi Siimonist. Idina sidina surka sai, vehver vaala kuper kai, iits tiits tibedam TRISKA! Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina kelm poiss oled sellest süüst PRII! Direktori silm läikis, esimene inspektor jutustas midagi masinapreilile, Nummo, vihmavari püssina käte vahel, tulistas akent ja keegi võõras, kelle nime […]
