“Teed ja ristteed”
Üks vanamoeline jutuahel. Sisukord: Väekargajad; Vanaisa; Mets; Kivi; Vabanemine; Viha; Meeletus; Juula; Mässaja; Komissar. Taskuformaat.
“Teekond läbi öö. III osa”
Meri oli nii rahulik ja vaikne, et vaata ja silita käega veepinda nagu magava lapse pead. Kahju vaid, et laevalagi on kõrgel ja käsi lühike, nii et nad üksteist ei leia. Veel öösel loksutasid kergemad lained vastu laevaseinu, kuid enne hommikut väsisid viimasedki ära ja rahunesid. Et olgu nii, mis me ikka rassime ja tormame […]
“Teekond läbi öö. Neljas osa”
Kui läksime lahku ja surusime kuumalt üksteise kätt, andis ta mulle kaasa oma südame ja ütles – hoia seda. Nüüd kiusab mind vahel seesugune mõte, et kui kord jälle kohtan toda sõpra, kes andis mulle hoiule nii tulikalli eseme, ütleme, kas homme, tunahomme või veel mõne kaguema päeva pärast, kas ta siis ei hakka kohe […]
“Tegevusraadius”
Oma kolmandas jutukogus analüüsib autor tegelaste alateadvusse süüvides indiviidi nihestunud suhteid ümbritsevaga.
“Tegu ja tagajärg”
Südamega kirjutatud lood elust enesest – ei saa neid kusagilt mujalt maha viksida kui vaid omas hinges kõigile kaasa tundes ja kõigega kaasa elades. Nii on. Nii on see inimese lugu. Ja autor, Kuusealune, on ise ju pime, aga seda avatum on hing. Loe ka artiklit Haapsalu linnalehelt (http://www.haapsalu.ee/index.php?lk=85&show=1518). Raamat oli 2009. aasta Betti Alveri […]
“Teine elu”
Kas õigus puhtalt lehelt alustada on igaühe põhiõigus või saavad teise võimaluse ainult väljavalitud? Noorteromaan jutustab kahe õe, Mai-Liisi ja Mari-Anni esimesest armumistest näiliselt täiesti erinevatesse inimestesse: üks on tõeline härrasmees, kes toob kingitusi ja viib restorani, teine elab raju elu ja varjab suurt saladust. Peadpööritavad sündmused ei lase lugejal kuni lõpuni aimata, kes on […]
“Teine tera”
Arvo Mägi (1913) ulatusliku ja mitmekesise loomingu kandvamaks osaks on romaanid ja aastail 1956-96 ilmunud kümme lühiproosakogumikku. Ajaloohuviline autor leiab teemasid ja tegelaskujusid ka minevikust, ta tunneb hästi olustikku ja oma tegelasi ning kasutab meisterlikult novellivormi võimalusi. Valimiku süzheedes on kesksel kohal mehe ja naise suhe – igavene armastusteema oma õnnehetkede ja luhtumistega.
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Teisele rannale”
1960. aastal ilmunud romaani „Uuele rannale” tegevus toimub XX sajandi alguses, kesksel kohal on peategelaste iseseisvuspüüded. See psühholoogiline romaan jäi Aino Thoeni viimaseks teoseks. Aino Thoeni neljast romaanist lisavad vähemalt kaks eesti romaanivaramusse teemasid ja käsitlusi, milleta eesti romaan oleks vaesem.
“Teisikud ja armukesed”
Oli see tõepoolest tema ise? See võluv noormees, kelle põskedele küünlakuma mänglevaid varje heitis… Jõuga sundis Ireen end välja hingama. Oleks see päriseltki võimalik, mõtles ta – luua, kujundada ise enda armastatu, just selline ja niisuguses suhtumisega sinusse, nagu vaid tahta oskad. Kelle puhul teaks, mida näiteks mõni sõna tema jaoks tegelikult tähendab, mis seoseid […]
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Teosed 3. Tulukesed luhal”
(Rahu! Leiba! Maad!) Käesolev teos, ehkki tuginedes ajaloolistele tõsiasjadele, ei pretendeeri mingil määral 1917. aasta sündmuste järelkujundamisele, vaid on ikkagi üksnes nende najal tekkinud kujutluslennu vili. /…/ Raamatus on suvapäraselt säilitatud romaani “Rahu! Leiba! Maad!” üldine arengukäik ja kompositsioon, kuid samal ajal teema käsitlust nii mitmeti täiendatud, laiendatud ja süvendatud, uusi rõhke asetatud, et tundus […]
“Teosed I-II”
I. Luuletused Vainulilled (1866) Emajõe ööbik (1867) 1866-1872 1873-1886 Käsikirjalisest pärandist (“Kogutud luuletused”, 1925) II. Jutud ja näidendid Ojamölder ja tema minia Enne ukse lukutamist “Ainuke” Tammiste küla “veskitondid” Olesja Saarema onupoeg Maret ja Miina ehk Kosjakased Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai Talvine metsasõit Loigu perenaine (Teise […]
“Teosed II”
Jutustusi, novelle ja laaste. 1914-1930. Avaldamata töid (Alatu inimene; Külamehed). (paberkaaned väga kulunud)
“Teosed. Hall maja. Sõjajutud. Inimesed vaekausil. Ajalehepoisid”
See raamat tahab ühiste kaante vahele koondatuna tuua lugeja kätte kõige huvipakkuvama ja iseloomulikuma Eduard Männiku (1906-1966) kirjanduslikult teelt. /—/ (paberkaaned kulunud)
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Teosed” I ja II köide. 2 raamatut
Sari: teosed kuues köites. “Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan”. I ja II köide.
