“Tallinna narrid ja narrikesed”
Ma soovisin nüüd arvu kätte saada, mitu narride sugu õieti maailmas peaks olema, ja hakkasin neid sõrmede abil üle lugema; enne kui ma lõpule jõudsin, kulusid sõrmed nii ära, et neid uuesti kasvatama pidin hakkama. .. Mulle näis, kui oleks peaaegu iga inimene – mina ise, naisterahvad ja kõige paremad sõbrad maha arvata – ühe […]
“Tallinna narrid ja narrikesed”
Ma soovisin nüüd arvu kätte saada, mitu narride sugu õieti maailmas peaks olema, ja hakkasin neid sõrmede abil üle lugema; enne kui ma lõpule jõudsin, kulusid sõrmed nii ära, et neid uuesti kasvatama pidin hakkama. .. Mulle näis, kui oleks peaaegu iga inimene – mina ise, naisterahvad ja kõige paremad sõbrad maha arvata – ühe […]
“Tallinna tume”
Tavaliste inimeste väikesed nurjatused Katrin Pauts on selle raamatu kaante vahele koondanud 12 novelli, mida ilmestavad kunstnik Lumimari unenäolised illustratsioonid. (Hoiatus neile, kes kaanepildile vaid põgusa pilgu heitsid: see EI OLE lasteraamat!) Oma novellides uitab autor ringi Tallinna erinevates linnaosades, vaatleb võõraid inimesi ja hooneid ning mõtleb neile külge sõgedaid, süngeid ja müstilisi lugusid. Nendes […]
“Talu”
Ilmar Jaksi tugevus kirjanikuna on seisnenud peamiselt ta novellide psühholoogilises ja üllatuslikus vaatenurgas. Üllatuslik on ka ta käesoleva romaani traditsioonipärase teema juurde asumine. Lihtsa pealkirja «Talu» taga peitub selle mõiste nagu mingit metafüüsilist ideed kehastava üksuse mõju kuuele sellega seotud inimesele. Talu vanatestamentliku käsu haardesse tõmmatud tegelased elavad seda käsku läbi erineval viisil. Raamat on […]
“Talve”
…Käsikirja tiitelleht sisaldab selgituse: Oskar Lutsu käsikirja järele ärakirja teinud Arnold Feliks Karu, Uusnas, 1953.a. Käsikirja lõpus on teinegi oluline ülestähendus: Oskar Luts suri Tartus lühikese haiguse järeldusel 23. märtsil 1953.a. Oma päevikus kirjeldab Arnold Karu lühidalt seda, kuidas ta kirgliku raamatusõbrana Oskar Lutsu juurde sattus, oma viimsel eluotsal olevalt Lutsult peaaegu lõpetatud käsikirja lugemiseks […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
“Talvised mõõnad”
Noore autori (s 1958) esikkogus saab nähtavaks, kuuldavaks, tuntavaks kõigi aastahetkede Hiiumaa meri ja maa. Looduse foonil avardub ka inimese sisemaailm. Taskuformaat
“Tammine rahvas” I ja II osa. 2 raamatut
I osa sisukord: Gustav Ränk: Eestluse raudvara Joh. Kõpp: Mälestusi ühest eesti kodust võõrsil Herman Rajamaa: Mõningaid jooni eestluse säilitamispüüdeist koolide kaudu enne iseseisvust Maria Kleitsman: Eesti laps võõras miljöös Heinrich Mark: Eesti kool Rootsis Udo Juuno: Stokholmi Eesti Algkool (1945-1952) E. Raunvee: Ülevaade Hälsingborgi Eesti Algkooli ja Täienduskooli loomisest ja tegevusest J. Tavast: Märkmeid […]
“Tammsaare maailmakirjanikuna”
Kolm välismaa Tammsaare-uurijat. Käesolev kogumik tutvustab kolme kõige suuremat välismaa Tammsaare-uurijat: Veli Ilmari Mikkoneni Soomest, Friedrich Scholzi Saksamaalt ja Vladimir Macurat Tšehhist ning publitseerib nende vormilt ja mahult erinevate kirjutiste tõlkeid. Eriti oluline on see, et nendes näeme püüdlust määratleda “Tõe ja õiguse” autori mõtleja- ja kunstimeisterlikkust maailmakirjanduse suurkirjanike omadega. Välismaa kirjandusteadlased rõhutavad oma uurimustes […]
“Tants aurukatla ümber”
“Tants aurukatla ümber” on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
“Tants hämarusse”
Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid käratsevad jultunult katustel. Issanda õnnistav käsi on linna kohal, jutlustavad papid. Tema Kõrgeausus, linna lääniisand peapiiskop Martin – rahva hulgas Paks-Mardikas kutsutud – suvatseb linna läbireisil külastada ning linna müürida vahel öö puhata. […]
“Tantsud Mozarti saatel”
…Ta ärkab sama järsult, kui oli uinunud, võimalik, et ta magas ainult vähesed minutid, kuid nüüd on täiesti virge, kuuleb naise sammude astumist, kuigi põrandavaip summutab need peaaegu olematuks; ta võiks end pöörata, tõusta istuma, naeratades tervitada, ennetada naise sõnadevoolu ja jutustada vaimustatult oma rännakutest, aga ta lamab endist viisi suletud silmadega, nägu pooleldi vastu […]
“Tapjad”
Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilaselu, kursuse juhendajaks üle Eesti kuulus soome-ugri akadeemik. Kartulinopp kolhoosis, eksamid. Ning Hiljem Tallinnas televisiooni- ja luuletoimetamismaailm. Kas kriminaalromaan? Enigmaromaan kindlasti, mõistatamist jätkub ilmselt viimase leheküljeni. Esimene tapja on terasel lugejal ehk aimatav, teine vaevalt. Helgest ja ausast inimesest saab mõrvar. Kas ta jääb helgeks ja ausaks? Seda peab lugeja otsustama.
“Tare poole tõttaja I”
Siin need lõpuks olidki – igatsetud vesiroosid! Laiade roheliste lehtede vahel valendas kogu veepind neitsilike puhasvalgete õitega. Kõik vaikisid. Vaatepilt oli nii lummav, et tundeline Eeda suurivaevu pisaraid tagasi hoidis. Just seda oli ta aastaid igatsenud veel kord kogeda. Taas oli siin kõik nagu lapsepõlves: järve tume pehme vesi, loodushääled- ja lõhnad, tasa loksuv paat, […]
“Tarzani seiklused Tallinnas”
Me sarnaneme vesikarika nimeliste taimedega. Nii nagu nemad hõljuvad vabalt vees, kuhu kinnituvad nende juured ning õõtsuvad seal siia ja sinna, nii ka meie oleme nagu atmosfääritaimed ning meie juured kinnituvad õhku, on sellega ühises liikumises, kulgedes kord siia, kord sinna. – Hippokrates Igal pool ja alati jääb inimene inimeseks ega ole sest ajast oma […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Tavaline perekond”
Angela elu ei alga just kõige paremini. Ta pere on maailmasõja keerises üsna korralikult laiali pillutanud ning juba rahulikumal ajal, tüdruku sündides, ei ole arstid sugugi kindlad, kas sest lapsest elulooma saab. Aga saab, ja ehkki füüsiliselt pisut väeti, kasvab temast väga terane laps. Ent juba teismeeas tuleb ta ellu ootamatu pööre. Tuule Linnu seitsmes […]
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
“Tee ja tõde”
Reed Morn, kodanikunimega Frieda Johanna Drewerk (1898-1978) tuli kirjandusse kirjastuse Loodus 1927. aasta romaanivõistluse kaudu, kus tema psühholoogiline romaan “Andekas parasiit” võistles esikoha pärast August Jakobsoni naturalistliku “Vaeste-Patuste aleviga” ja jäi napilt II kohale. Psühholoogiline käsitluslaad on omane ka järgmistele Reed Morni teostele, millest väljapaistvaimaks peetakse Torontos 1956. aastal ilmunud romaani “Tee ja tõde”. Romaan […]
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
