“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Sajandi väsimus”
Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiello ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetades eesti keelt ja kirjandust sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Friedebert Tuglase, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski jt. eesti kirjanike loomingut ning eesti keelde poola muinasjutte ja poola kirjanike teoseid, sealhulgas Stanislaw Lemi […]
“Sajandilõpu suvi”
Romaan Seda raamatut kirjutama inspireeris unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan “Seksitalu”. Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse: nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei […]
“Salajane ristisõda”
Romaan võitis kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel esikoha ja ka advokaadibüroo Sorainen eripreemia. Romaani tegevustik langeb ajavahemikule 1241-1242. Euroopat on tabanud mongolite sissetung. Paavst saadab oma erisaadikud – dominiiklased Cesare ja Tommaso – Liivimaale, et veenda seal äsja vallutatud maade isandaid uude ristisõtta. Paavsti eesmärgiks on sundida Novgorodi tunnistama end paavstivõimust sõltuvaks ja lõpetada […]
“Salaküti õpilane”
Raamat on esimene katse näha sündmusi Eesti metsades kõnnumehe silmade läbi. Sündmusi nii poliitilistes aegades, kuid metsloomade – nii või naa – olulises rollis metsavenna argimõtteis. Meie loos õitseb meelsuse sünnitatud inimjaht. Jahitavad omakorda jahivad eksistentsi vahendit, neid kõiki koos aga jahib riigikord, nagu vägev traalnoot, kellele kõik liigutav on vaid prügikala. Samas ei unusta […]
“Salve”
Kui oleksin veel sasipäine poisipõnn ja sina – uhkeid patse kandev plika, siis möllaksin su akna all kui pahur sõnn või vilistaksin kõlavalt ja pikalt. Ei aitaks see, su aknasse siis heidaksin ma pihutäie väikseid kruusakive või sirelite varju enda peidaksin ning hüüaksin sealt valjusti su nime. Sa tuleksid siis kiirel jooksul õuele, me lippaksime […]
“Sammud edasi”
«Sammud edasi» on järg mälestusteosele «Võõrsil», jätkudes sealt, kuhu eelmise raamatu käsitlus peatuma jäi, kuni aastani 1973. Raamatus käsitletakse muuhulgas ka Eesti Päevade muljeid Kanadas ja järgnevat reisi Ameerika mandril. Inimeste hulk, kellega autor oma rännakutel ja tööl on kokku puutunud, tõuseb ligi poole tuhandeni. Aga autor ei möödu ka ei oma loominguprobleemidest ega meie […]
“Sarviku armastus. Valik kultuuriloolisi novelle”
Selles raamatus on kuusteist kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Novell “Kartaago kiirrong” kujutab soome-rootsi suurpoetessi Edith Södergrani elu viimast kevadet. Admiral Koltšaki elu ja valitsemisheitlusi käsitlev “Võimu rist” sai 1996. a ja “Kohtupeegel” 2002. a Tuglase novelliauhinna “Kuidas tekivad pilved” […]
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Saunalood II”
Koostanud Jaan Libekeel Kaas: Olev Mikiver Need, kes lugenud esimest raamatut nimega “Saunalood”, tunnevad kodumaist traditsiooni, et nädala lõpul, pärast vaevarikkaid tööpäevi, käiakse saunas, haritakse keha ja räägitakse anektoote põlatud reziimi võimuesindajate kohta ning nende poolt soodustatud eluväärnähtuste suhtes. Anektootide tekkimist ja levitamist põlatud nõukogude reziimi ja nende esindajate üle ei suuda takistada ei tavaline […]
“See on see maa”
Mis see, mis pilgu ikka sinna poole viib, kust tõuseb päike igal uuel hommikul? Mis see, mis mõtte täna maani maha lööb, kui homnegi ei tõota tuua paremat? Mis töögi virildunud rõõmu koina sööb ja nähtu-kuuldu jaburate jandiks teeb? See mure, mure Sinu pärast, kodumaa! …
“Seesama jõgi”
Selle raamatu kohta võib kindlalt öelda, et tegu on XXI sajandi eesti kirjanduse tähtteosega. Romaani sündmustik toimub 1960ndate keskpaiku ja sel on tugev autobiograafiline alus. Filoloogiaüliõpilasest nimetu peategelase tunded ja keskkond on paiguti väga sarnased Kaplinski enese eluloolistest kirjutistest tuntuga, kuid sündmustik on suurel määral fiktsioon. Kaplinski enda kõrval on teine äratuntav tegelane Õpetaja, kelle […]
“Seitsme küla teedel”
Eelmised kogud kandsid pealkirja “Koduküla teel” ja “Teekaaslane”. Nüüd siis “Seitsme küla teedel”. Naljakas, eks? – Mees aina marsib ja marsib teedel, nii et varbad villis, aga sihile ikka ei jõua. Küllap selle üle võiks mõni hüva kriitik mõnusat naljagi heita. Aga eks igal asjal ole oma põhjused – nii sellel teedegikultusel. Sest käidud-tallatud on […]
“Seitsmes päev”
…”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale paari mälestuskatkendi – […]
“Seitsmes rahukevad”
Viivi Luige “Seitsmes rahukevad” (1985) on esimesi ausaid romaane 1950. aastate Eesti elust. Psühholoogilise usutavuse ja erilise sügavuse on autor saavutanud sellega, et ta kujutab tolle keeruka aja sündmusi lapse pilgu läbi. Mõistagi ei saanud kirjandus nii tundlike teemade juurde nagu 1950. aastad asuda enne, kui N. Liidus algas “kraanide lahtikeeramine”, “Seitsmes rahukevad” äratas tollases […]
“Selgeltnägija ja muid mõistujutte”
Elas kord selgeltnägija, kes nägi selgelt ennast ja vahel ka teisi. Elas kord kunstikaupmees, kes ei tundnud vähimatki huvi kunsti vastu, küll aga meeldisid talle pildid rahatähtedel. Elas kord noormees, kellele meeldisid pildid, mille peal kujutatust ta aru ei saanud. Elas kord ahv, kes ei soovinud inimeseks saada. Elas kord viirastus, kes tahtis inimeseks saada. […]
“Selles mängus ei hüpata”
Mäng algas sellega, et üks noor kutt on tulnud linna ööeluga tutvuma ja seisab baari ees. Surmasaamiseks on igasuguseid naljakaid võimalusi – pimedas nurgataguses lööb pätt su kohe maha, aga halvasti lõpeb ka katse taksost või poest maksmata jalga lasta. Kõige üllatavam on see, mis juhtub kui peldikus vett satud tõmbama… (taskuformaat)
