“Siniste põldude orjad”
Autorilt Küllap kutsub see raamat erinevais lugejais esile erinevaid emotsioone. Küllap leiab ta nii eitajaid kui kahtlejaid. Heeringabuumi aegadel aga heeringaekspeditsioonides osalemine äratab ellu eredaid mälestusi, mis tänaseks läinud ajalukku ja kattunud näiva olematuse uduvinega, just nagu poleks seda kõike iialgi olnud. Võtan nende meeste ees mütsi maha selle eest, et and peale kõige mitmekesisema […]
“Sinu sekundid”
Mõttepäevik “… Minule pole mingit elu väljaspool oleviku sekundit. Ainult antud aegruumis võin elada ja mõtelda. Teadmine, teritades teadvust, pole tõeluse lakeerija. Teadus ei ole põgusalt vilksatav kaugõppesessioon. Hemingway, sirge mees, avastas, et võitja ei saa midagi. Nii pean ka mina leppima sellega, et olen elanud muidu. Veel tuksuvad mõned rütmid mu ajus, varsti möödub […]
“Sise ja väli”
Uue iseseisvusaja kirjanduselu üks silmatorkavamaid jooni on esseistika rohke avaldamine. Seda nii tõlgete kui algupärandite osas. Kui vanasti ilmus aastaks kaks-kolm artiklikogu, siis nüüd paarkümmend. Põhjusi on mitmeid. Esseistikas väljendab autor oma mõtteid nõnda, et lugeja sellest üldjuhul ühemõtteliselt ja selgesti aru saaks. Aga see spektiriba, mis teemadel oli vene ajal lubatud oma peaga mõelda, […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Sõltuvussõltumatus”
Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Ootamatult antakse talle kolm naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Raamatus on pühendus.
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Sõna romantikast”
Ja millestki sosistab lainetepild. Ja miski on kuristik, miski on sild … Ja vastata enam ma, enam ei saa – kus armastus algab, kus Eestimaa. Taskuformaat
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Sonetiraamat”
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline. (taskuformaat)
“Soomaa loomajutud”
Siin raamatus on tõestisündinud humoorikad lood Soomaa elust, kus inimene seisab silmitsi eheda loodusega. Püsielanikke on Soomaal vaid sadakond. Loomadel ja lindudel on seal hea põli, segajaid ja häirijaid on vähe. Samasugust omaette olemise tunnet naudivad ka kohalikud elanikud. Loomade arvukus kasvab suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks loodud Soomaa Rahvuspargis kiiresti ja nad satuvad […]
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Soovimata külalised”
Pagulaspõlve mälestusi Saksast ja Taanist. Ma ei võinud kuidagi sellele tulla, et nemadki on “Warthelandi” pardal: õieti ei olnud ma vist palju aastaid neile üldse mõelnudki, nüüd aga tulid nad mõlemad mulle ootamatult laeva peatekil vastu. “Tere, meistrihärra!” hüüdsin. “Vabandage, kas -“ Aga ma jätsin lause kohe nagu ehmunult pooleli, ja see oli hästi tehtud, […]
“Süda ja kivid”
Lugemiseks mu sõpradele ja vaenlastele, ja neile, kelledest saavad ehk pärast lugemist mu sõbrad või vaenlased.
“Süda peo peal”
Noorusmälestusi Neli punases mütsis meest – kaks ees, teine paar taga – kannab palankiini, mille bambusridvad taktis tasa kiuksuvad. Kandjate igal sammul õõtsub kandesäng veidi üles-alla. Tsipa taamal järgneb varumeestena veel neli punamütsi. Palankiin meenutab kas tavalisest tunduvalt pikemat hälli või harilikult kitsamat voodit: võiks ka mõelda surnukirstule, kuid puusärke ei tehta vitstest. Ridvad on […]
“Südamel on omad mõtted” I osa
Maailm säras, õitses ning lõhnas. Oli kevad. Õisi oli palju kiriku ümber kasvavatel puudel. Õisi oli palju raputatud ka teele, mida mööda sammus pruutpaar orelihelide saatel kiriku altari juurde. Pruutpaari ees hõljus kaks umbes kümneaastast tüdrukut valgetes õhulistes kleitides, suured lillekorvid käes, just nagu pilvedest tulnud inglikesed. Altari ees jäid tüdrukud seisma, üks pruudi ja […]
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
