“Romantilise mehe jutud”
Aastate helisevad läbi ööde hõbekellukesed. Neist oli kergem sõdurilõkke ääres, oli kergem tuisus ja pikal rännakul. Ja hallpäisena küsid vahel endalt – kas on sul jätkunud inimlikku soojust kõigile või oled sa seda palju võlgu? Ja veel, oled sa suutnud seda kellelegi kordki nii edasi anda, et sellest soojusest piisab kogu eluks? (“Laulis ööbik”) Üldse […]
“Romeo ja Julia”
/…/ Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta […]
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Roomaja”
Romaan armastusest “Roomaja. Romaan armastusest.” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud. Kui ühe väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel […]
“Röövel ristisambal”
Ma elan suures lossis ja mul on palju ilusaid riideid. Need kõik on siidist ja sametist. Mul on teenijad, kes panevad mind iga päev riidesse ja lokivad mu juukseid. Mul pole endal tarvis midagi teha. Mu mees on ohvitser… kindral! Ta on ilus ja pikk, mustade lokkis juustega ja kikkis vurrudega. Kui ta kõnnib, siis […]
“Röövitud pioneeri juhtum. Krolli teine juurdlus”
„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.
“Rõuge kiriku kell”
Eesti romantiline kirjandusklassik Juhan Jaik (13.1.1899 – 10.12.1948) sündis Sännas, Võrumaal, suri põgenikuna Rootsis. Debüteeris 1924 luulekoguga “Rõuge kiriku kell”, milles on kokku 34 luuletust aastatest 1918-1922, nende hulgas nii armastusluulet, kodukohaga seotud luuletusi kui ka sõjasonette. Juhan Jaiki loetakse eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks, lisaks oma kuulsatele tondijuttudele (näiteks “Tondid, hundid, hobud” 2004) kirjutas […]
“Rukkirääk linnas”
“Kirjaniku elu on kord vähemal, kord suuremal määral liikumine vastu voolu. Vastu seda, teist ja kolmandat – oma mina alleshoidmise nimel. Minata aga ei eksisteerigi nimetamisväärset kirjandust. Jääb valguse valu, ideaalide hingus. Sa seisad elu vastu, justkui Taavet Koljati vastu. Kivi asemel on lingus su süda.” Väljapaistva eesti kirjaniku marginaalide raamat koondab mõtteid ja tähelepanekuid […]
“Rukkivihud rehe all”
Valimik luuletusi. Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti. Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse (“Öösse ära kadus”, “Külm” ja “Ta lendab mesipuu poole”), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud […]
“Rünkrasked pilved”
Egle abielu Uudega on sumbunud üsna rõõmutuks ning ka tööl, Paadinina koolis, on meeleolu uue direktori taktikepi all üsna kummaline. Nii mõjubki koolitusreisil kohatud sarmikas Rolf talle kui pahvakas värsket õhku ning rutakas armusuhe tekib nagu iseenesest. Kas sellest saab aga Egle uue õnne algus, on enam kui kahtlane. “Rünkrasked pilved” on järg varem ilmunud […]
“Rusikad. Inimene on inimesele hunt”
Eesti kirjaniku ja ajakirjaniku Silver Anniko (1928-1982) romaan „Rusikad“ ilmus esmakordselt 1979. aastal. Toonased kirjanduskriitikud suhtusid romaani halvasti, heites ette selle maitsetust ja mõõdutunde puudulikkust ning liigitasid selle halvas mõttes ajaviitekirjanduseks. Kuid toonase kirjanduspildi kohta ebatavaliselt jõulises stiilis kirja pandud „Rusikatele“ sai osaks suur ja suisa kultuslik lugejamenu. Romaan räägib Eesti inimeste elust ajaperioodil 1920ndate […]
“Ruunimärgid”
Merle Pajula – (35) hariduselt filoloog, elukutselt ametnik, loomult ontlik pereema. Armastab kirjutada: esimene trükiproov 1970. aastal ajakirjas “Täheke”, hiljem avaldanud erinevate nimede all artikleid ja arvustusi mitmetes väljaannetes (peamiselt “Eesti Ekspress” ning “Vikerkaar”). Loodab kirjutada tulevikuski. “Tambeti puhul olevat mõnda aega kahtlaselt tihti esinevaid ilmutusi ette tulnud. Üldiselt esineb senssidel alatasa ilmutusi, nad on […]
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
“Säärane mulk”
Lydia Koidula „SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA“ on Eesti esimene algupärane näidend. See kolmevaatuseline naljamäng nägi esimest korda trükivalgust 1872. aastal, kuid pole kaotanud raasugi oma headusest ka nüüd, pea 150 aastat hiljem. Toonase külaelu rõõmud ja mured jõuavad meieni ajastule iseloomulike talupojatüüpide kaudu. Tempokas ja muhedas loos pakuvad kaasaelamislusti eesti lugejale juba armsaks […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
“Saaremaa tütarlaps leidis koha”
Eesti NSV rahvakirjaniku Aadu Hindi uus proosakogu sisaldab neli Saaremaa-ainelist juttu ja näidendi “Libahundi ema”. (taskuformaat)
“Saatuse sõlmed”
Eesti lugejaskonna teadvuses on autor elanud kui romaanikirjanik ja luuletaja. Käesoleva teosega on ta laiendanud oma zanri nüüd ka novellistikale. Kuigi kõik lood on pikema jutustuse klassist, ei leidu neis ometi kirjanduslikku venivust, sest autori põhiomaduseks on sündmustikulise elemendi ülekaal. Sellest johtuvalt ei ole karta igavusetunnet, pigem on küsimus põnevushaare, mis ei lõtvu enne lõpule […]
“Saatusi ja saavutusi”
1970. a. suvel avanes mul võimalus ajakirjanikuna külastada Eestit, et koguda materjali kavatsetava raamatu jaoks. Kahe reportaažireisi kestel anti mulle luba usutleda kõiki isikuid, ka nn. võimukandjaid, kelle poole ma soovisin pöörduda. Ainsaks erandiks oli Eesti “tugev mees” Johannes Käbin – ainsa lubatud poliitilise partei, Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär. On võimalik, et tal polnud […]
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
