“Piiriarmastus”
Romaan Mainekate rahvusvaheliste kirjanduspreemiate laureaadi Jelena Skulskaja uus romaan ilmus esimest korda Peterburi ajakirjas Zvezda ja see sai möödunud aastal Eesti Kultuurikapitali venekeelse kirjanduse auhinna. Loo minategelane on Lilja (nii kutsuvad tegelikult Jelenat tema head sõbrad) Skulskaja, kes on selle mitmekihilise satiirilise ja samas lüürilise teosega kõige naljakam, totram, karikatuursem ja fantastilise tegelaskuju. Jelena Skulskaja […]
“Pikad varjud”
Autorid: Indrek Hargla, Mehis Heinsaar, Karen Orlau, Kristjan Sander, Maniakkide Tänav, Triinu Meres, Mann Loper, Kersti Kivirüüt, Leila Tael-Mikešin, Egle Palberg. Novellikogumik “Pikad varjud” on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raamatusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid uskumusi ja tavasid. Mõned juttudest on vanade […]
“Pilgu puudutus”
Ema ja tütre suhted, vanaema ja lapselapse suhted, pereelu, suhete põimumine … meie esivanemad mõjutavad meid ka läbi meie laste ja lastelaste … Autor räägib lugu kirjanikust emast ja tema vaimsuse leidnud tütrest, kes teineteisele lähenedes jagavad oma unenägusid, omaenda suhteid teistega, suhet kõiksusega … pilgu puudutusi.
“Pillimees”
Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. Taevast nagu ei olnudki enam: koos vihmaga laskus tänava kohale õhtu, pressis vastasmajade ülemised korrused üksteisele lähemale, ja kui ma üles vaatasin, oli mul tunne, nagu astuksin mööda kaljusse raiutud renni põhja. … Loomingu Raamatukogu 1967/16
“Pimeda mehe aiad”
Mõnikord vaatas härra Koi oma klaaskuulikest. Vaatas, kuidas see seitsmevärvilise helgi tema peopesale jätab, ning talle meenus – selgelt, ent justkui kuuli hämarast sügavast -, miks see kõik nii on läinud, tema elu, see tähendab, ja ometi näis, et miski on ununenud, miski väga oluline on ununenud. Aga nagu kordi varem, peab härra Koi nüüdki […]
“Pimeduses kulgeb tee”
Koolitüdruk Karita pageb kodust ning sõidab veebitutvuse ajel salaja Afganistani. Mõnda aega annab ta endast märku, kuni side katkeb. Kui Karita ema Marion oma 16-aastase tütre jälil Kabuli sõidab, ei aima ta tegelikult, mis seal eest ootab. Ema tutvub paljude abivalmis inimestega, tänu kellele avastab ta nii mõndagi nii tütre kui ka enda kohta. Marioni […]
“Pipraparadiis”
Raat tiksus vaikselt nagu kell, mis on unustatud üles keeramata, ja hakkas tasapisi õigest ajast maha jääma – või hakkas hoopis ajast täis saama? Ummistuma nagu kraanikauss ega lasknud enam aega endast läbi. Võrdlused jooksid pähe nagu Ekkel muinasjutud. Nad tulid iseenesest ega oodanud Raadu-poolset viimistlust. Ta oli elu jooksul ennast küllalt ilustanud, miks ei […]
“Piraadid”
Aaro Korpi läheb Helisingis laevale, et tagastada ühele reisijale kott, mille see on kaotanud. Liiga hilja märkab ta, et on astunud otse hundi lõugade vahele: kruiisilaev seilab järgmise sadama poole, pardal 1053 pururikast ameerika reisijat, viis raskesti relvastatud piraati – ja Aaro. 14-aastane Aaro tõmmatakse arvutimängu tagant tõelisse seiklusse, kus Game Over ähvardab saada liigagi […]
“Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm”
Ajalooliste romaanide meister Uido Truija viib lugejad seekord ajarännule Ameerikasse. Kodusõda laastas julmalt kõiki – põhja- ja lõunaosariiklasi ning ka Ameerika põlisaladel elavad indiaanlasi. Kui valgetel oli sõttaminekuks vähemalt idee, mille nimel võidelda, siis indiaanlasi tapeti ja küüditati üksnes neilt territooriumi hõivamiseks. Kuid ka kõige kohutavamatel aegadel püsivad inimeste juures head tunded – sõprus ja […]
“Pisuhänd”
“Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide […]
“Pleenum heaolu keskasutuses”
Uks kõrvaltuppa oli irvakil, ja kummardunud oma õppetükkide kohale, sai Nils osa bridžimängijate elutarkusest. Igaüks on oma õnne sepp. Kes otsib, see leiab. Uljad mehehääled, üksmeelt täis. Partiide vaheajal tõmmati suitsu, ja sigarette mahvides jätkas kvartett mõtisklusi, nüüd juba sügavamalt loodides. Vaba Maailm ei tohi unustada valvsust. Rooma riigi allakäik algas perekonna lagunemisega. München ei […]
“Poisike rukkis”
„Poisike rukkis” on autobiograafiliste sugemetega raamat, milles Eet Tuule vaatab tagasi aastate 1944‒1956 eluolule, tehes seda läbi 3–15aastase poisi silmade. Autor jutustab lapsepõlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud, kuid sekka on põimitud ka väljamõeldut, sealjuures toonast olustikku võimalikult täpselt edastades. Eet Tuule parijõgilikus kirjutamislaadis on inimlikku […]
“Põletatud raamat”
“Põletatud raamat” koosneb kahest romaanist ja novellipõimikust. Romaanis “Söömiskunstnik” lennutatakse peategelane Andi Meerikasse, eesmärgiks ühise äriplaani arutamine Näljakunstnikuga. Romaan “Teine protsess” käsitleb Kafka “Protsessi” struktuuri järgides, kuid naiselikust vaatevinklist (peategelaseks preili K.), müütilist jäämäge sulatades samu teemasid – süüd, karistust, häbi; novellitsükli “Quasimodo” kuueteistkümnes loos aga astutakse moodsa kirjanduse tüvitekste pidi sammhaaval põhikujundi lahvatamiseni viimases […]
“Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud”
Mis ma õieti tahtsin esmajoones öelda, on see, et ma enda arvates üldse pole kirjutanud ajaloolisi romaane. [—] Olen valinud probleemid, mis õigupoolest vaevalt on seotud mingi erilise ajaga. Mõnigi lugeja on neist välja lugenud või vähemalt otsinud paralleele kaasajaga. Need on kahtlemata olemas, aga just selletõttu, et probleemid ise on alati korduvad. Võiksime neist […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Poliitiline daamikinnas”
Kuidas reeta Eestit uut moodi? Kas suures erakonnas on suured manipuleerijad? Kes manipuleerivad inimestega rohkem, kas poliitikud või diplomaadid? Kas välk tuleb alati selgest taevast? Kas perekondades on alati saladusi? Kas suur võit saabub sama ootamatult kui lihtne läbikukkumine? Kus peitub võitude ja kaotuste mõõdupuu? Kuidas armastus lõhnab? Miks armastus haavab ja põletab? Mis lunastab […]
“Pomm Eesti peaministrile”
Uudisjutt “… Aga vaikseks ei pidanud see hommik mitte jääma: täpipealt kell kuus äratas peaministri teise ihukaitsja hirmus äge äratuskellahelin. See kõlas üle kogu korruse ja tuli nagu härra Savisaare enda toast. Miks see hull peremees talle sihukese pöörase lärmikrapi tuppa suskas? Selge sigadus. Ta pani end sõjamehe kombel kibekiiresti riidesse ja läks asja uurima. […]
“Pöörane Villemiine”
“Viidrike,” pomises Villemiine, “meele tuleb… See hommik, kui ma ta sulle tooma pidin, oli linnas kole saalimine. Ühel uulitsal astus kaks meest mulle juurde, ei lase mööda, ei lase läbi. Muudkui et anna kõik, mis sa ligi kannad. No ma karjusin, aga keegi ei teind märkama, see oli na tasane, poolpime uulits ja kõik jooksid […]
“Popullo”
Popullo Boticelano on juhtivtöötaja suures pangas ning plaanib peatset poliitilist karjääri. Caterina on näitlejanna. Nad on noored ja armunud, professionaalsed ja edukad. Nad ootavad oma esimest last. Üksainus hetk muudab nende õnne olematuks. Popullo kaotab kõik … Edaspidi näeb Popullo elu ilma edu filtrita. Kadunud on vaimujõud ja omandatud teadmised. Kadunud on perekond ja sõbrad. […]
“Postuumselt rehabiliteeritud”
Arvan, et käesolev raamat vajab mõnesugust selgitust. Kas või sellepärast, et viimase lehekülje all seisab aastanumber tuhat üheksasada kuuskümmend seitse. Ma kirjutasin selle romaani kakskümmend aastat tagasi. Mitmel minust olenematul põhjusel jäi ta tookord ilmumata. Lugesin ta mõni aeg tagasi uuesti läbi ja kahtlesin kaua. Kas on mõtet teda nüüd ikkagi välja anda? Kas ei […]
