“Päikesepaiste”
F. Kotta esimesed luuletused ilmusid 1926.a. Siberis eesti ajalehe veergudel. Intensiivsem kirjanduslik tegevus algas tal 1945.a. (taskuformaat)
“Paised”
“Paisete” nime all on esialgselt (1899-1901) ilmunud neli esimest siinset jutustust, samuti ka 1920.-1921. aasta kordustrükis. Hiljem (1945) on neile lisandunud viies ja 1958 on autor eelmistele juurde lisanud veel viimased kaks. “Paisete” üldnimetuse alla koondatud jutustused moodustavad “Rahvavalgustaja” kõrval kõige kaalukama osa autori ühiskonnakriitilisest loomingust ja kuuluvad eesti kriitilise realismi raudvarasse. Käesolev kogu jutustusi […]
“Palun õnnelikuks”
Ma pean ennast kuidagi sisse juhatama, ma pean kuidagi alustama ja ma alustan kohast, mis on ebamäärane, mis ei ole veel lõpp, kuid on algusest möödas, sest lapsed magavad kõrvaltoas ja mul pole õigust midagi kõva häälega nõuda. Ma ei ole veel vana, kuid ma ei ole noor, ka selles mõttes on võimalusi vähem. Mu […]
“Palveränd. Lugu esimesest ristisõjast”
“Palverännu” peategelaseks on noor relvakandja, kes asub 1096. aasta sügisel koos Toulouse´i krahvi väega teele Palestiinat moslemite käest vabastama. Sündmused, mis teda ja tema kaaslasi ees ootasid, said legendiks juba nende eluajal. “Palveränd” on lugu lõpuni minekust ja hinnast, mis selle eest maksta tuleb. Tiit Aleksejev (sünd. 1968) on hariduselt ajaloolane. Tema esikromaan “Valge kuningriik” […]
“Pangapettus”
Pühendatud päevale, mil Hansapanga turuväärtus ületas esimest korda miljardi dollari piiri. “Raamatud on kõige kaasaegsem turundusstrateegia oma toodete või teenuste müügiks.” – Aavo Kokk, ajakiri Director “Majandus peab kasvama hüppeliselt, tuleb üle minna karjapoisilt flopile.” – Indrek Teine.lv Hatza Panga aastaraamat “Have fun terrorizing society, and remember… fuck all, anarchy rulz!” – Anarchist Cookbook
“Panso”
Paavo Piik (1983) õpib näidendi ilmumise ajal lavakunstikoolis dramaturgiat. “Panso” on tema esimene terviklik teatritekst. Varem on avaldanud luuletusi kogudes “Kummuli linnad”, “Lakoonia” ja “Kokkuplahvatus”- Tants algab iga põlvkonnaga uuesti ja ainult aurukatel teab, et see on juba olnud. Voldemar Panso (1920 – 1977) näitles, kirjutas, õpetas, lavastas. Viimasel viiel aastal veetis palju päevi haiglas, […]
“Paradiisi väravad”
… Päiksekiirte kimp puges laeaknast sisse, kasvas kiiresti ja võlus tolmuterad tantsima. Aadam vedas söega jooni, kulm pingutusest kortsus ja ärevusvõbin kätes. Kuidas saada lõuendile lopsakas, muskliliselt tihe ilu, soojade värvide pakatus? Mitte niipalju mustakuuelise kunstikaupmehe, vaid ilu enda tõttu. Võiks moodsamaks teha, jooni liialdada, värvidele kontrasti ja teravust anda, kleidivoltidele hoogu, nahale sisemist hõõgust… […]
“Pärandus”
Romaan “Miks sa nutad, ema?” küsis laps, käed ema kaela ümber. “Elus on vahel väga raske,” sosistas ema. “Kui ma suureks saan, siis ma teen nii, et sul ei oleks raske,” lubas laps ja ema pidi tahtmatult naeratama. Kui linnulennult vaadata, siis näeb eestlase elu välja kui ämblikuvõrk: hoolega kootud niidid omavahel läbipõimunud, kaunis heie […]
“Pärast pidu”
19 variatsiooni tungival teemal Sisukord – Pedakate perekirjad Kolmas võimalus Vana lugu Kuri kukil Niisugune tuju Valimine Kuus kirja – Noore mehe teed Mammatütar Kaardimoor Koolipreili Lavastaja Apteeker Sekretär – Pärast pidu Hea nõu Priipilet Elamus Pärast pidu Karide vahel Sümpoosion Sonaat – Sõnaseletusi
“Pärast plahvatus”
Eesti Romaanivara Kanadas Calgarys elav Harri Asi (s 1922) on paguluses välja andnud mitmeid luulekogusid ja ühe romaani. See tema ainus romaan pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna, mille andmist põhjendas žürii nõnda: “Harri Asi romaan “Pärast plahvatust” on kirjanduskunstiliselt küps teos, mille stiil on viimistletult hea ja kompositsioon moodsalt lahtine ja tihe. Hea psühholoogi tajuga on […]
“Pardiajaja”
Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvas oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.
“Pariisi lõbusad naised”
“Pariisi lõbusate naiste” tegelased on kaks keskealist naist, kes on jäänud üksikuks ja püüavad oma eluga midagi ette võtta. Kerge see Nõukogude Eestis ei ole, aga kerge pole see olnud kunagi. Nende elu riivavad ka mehed, õhus on võimalus armastusele ning tuleb otsustada, kas see jääbki vaid võimaluseks või on teineteisele meeldima hakanud inimestel otsustava […]
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Paul Erikson”
Paul Erikson: ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. “Paul Erikson” on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi “Võitleja” liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks […]
“Pauluse kiriku kellad”
Mononäidend Heino Ellerist Heino Elle (7.03.1887 Tartu – 16.06.1970 Tallinn), eesti helilooja ja pedagoog, eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid, 20. sajandi muusika väljendusvõtete esimene kasutaja eesti muusikas, mitme põlvkonna eesti heliloojate (Eduard Tubin, Arvo Pärt, Lepo Sumera) õpetaja.
“Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas”
Romaan Kui Aapo isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud … Kuidas Aapo? Kas ei olnud Arno? Oli, oli, aga vahet pole. Kas Paunvere kool või mingi teine kool kuskil mujal ja sada aastat hiljem, see pole tähtis, sest kõik kordub niikuinii. /—/
“Peaaegu täiuslikus maailmas”
Knut kohtab inimtühjas bussipeatuses Simonat. Nõnda algab unenäoline ja helge linnaromaan meestest, naistest ja imelikest tunnetest. Mööda ei pääse ka filosoofiast, psühhiaatriast, bussipeatuse pingist ja sellest, kuidas ehitatakse lõhkudes. Aga eelkõige on see lugu peaaegu täiuslikust maailmast, mis varjab endas kummalist saladust. “Sa vaatad kogu aeg mu jalga,” katkestas Simona etteheitev märkus Knuti mõtisklused. “Jah, […]
“Pealkirjata”
ilmalillede elamist eespool madalat ust kaua tulin vaatama kõikuvast hommikust
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Peidupagu”
Nii. Nüüd olid nad läinud – ja Raat oli jälle üksi. Üksinda oli hea olla. Võis kirjutada nii palju kui tahtsid ja magada just siis, kui unetukk peale tuli. Ja hoida tuba korras. Ja tuulduda nööril endast talvevimma välja nagu sallid ja kindad. Ent imelik, äkki ei olnudki painavat väsimust: kõik oli ootamatult uus ja […]
