“Õekesed”
Romaan. Marie astus väikeses vahejaamas rongilt. Siin polnud õiget jaamahoonetki veel, ainult nukumajataoline majake, mis oma lameda katusega näis nagu ratastelt mahatõstetud vagun, sildiga “Hiiu”. Kõik tundus siin improviseeritud, välja arvatud loodus kõrgete sihvakate mändidega, millede vahelt paistsid majad ja teed. … (puuduvad paberkaaned)
“Õhtu tiiva all”
Seitsmes kogu luuletusi Kel Süda-Eesti on sünnimaa, Laanekuru laulvad metsad, see iialgi seda ei unusta; seost vere aastad ei purusta. Põlluvaheteed ja viljahakid, tumetõekad metsasakid. Kaas: Rutt Tulving
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
“Õige mehe koda”
See on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu. Ühtlasi on see ka tema ema Tiina, poolvenna Villemi, tema äia Peetri, tema naise Elsa ja nende kuue lapse lugu. Ning vastukaaluks on siin esitatud ka lugu tema sugulastest Lambapea tänavalt […]
“Õigus hõlma all”
Arvo Mägi jätkab oma varasemates romaanides “Risti riik” ja “Uued isandad” kujutatud Karvikute suguvõsa elu jälgimist Põhja sõja lõpust kuni Krimmi sõjani (1712-1855). Eelmise köite lõpul metsa põgenenud Ants ilmub jälle välja “inimeste” hulka, hakates talumeheks. Jätkub ta järeltulijate vahelduv ning õige kirju rida mitmesuguseid ametimehi, erinevaid karaktereid. Ka sugukonna senine elamispaik nihkub Lõuna-Pärnumaalt üle […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Õigusenõudjad”
Edgar V. Saksa ajalooline romaan jutustab Virumaa Vohnja mõisa mölder Jaanist, kes süüdistas oma mõisnikku Heinrich von Baeri ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Õigust saamata pöördus ta kaebusega keisrinna Anna poole, kelle juurest see lõpuks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi jõudis. 30. novembril 1739 kirjutas maanõunik Otto Fabian von Rosen vastuse, milles kinnitatakse õiguslikult mõisniku piiramatut […]
“Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes”
… Õilsad südamed on siidist purjed – reben- vad tormis ja tuulevaikuses nad ripnevad kui kaltsud… – Richard Clifford Eelmäng Richard Clifford ja tema “Kaks sõpra Firenzes” Samuel E. Potts, M.A. (Ettekanne “The Searchlight Theatre Group´i kokkutulekul New Windmill teatris) Mu daamid ja härrad! Ma ei tea, kui paljud juuresolejaist on kuulnud väljendust, mida kuulsin […]
“Öine lahing”
Raamat jutustab ELKNÜ Keskkomitee liikme Arnold Sommerlingi viimsest ööst Tallinna lähedal Tupsi talus, kus ta koos kahe seltsimehega pidas pärast 1. detsembri ülestõusu ebaõnnestumist ebavõrdset võitlust kodanliku kaitsepolitsei ülekaalukate jõududega. Autor on meisterlikult avanud revolustionääri karakteri. Arnold on julge, trotslik ja sihikindel ent samal ajal ka leebe ja kaastundlik. Teos on autasustatud ELKNÜ preemiaga. Illustreerinud […]
“Õitseng”
Näidendiraamat Martin Algus (1973) on näitleja, tõlkija, dramaturg ja reklaamikirjutaja, tõlkinud peamiselt inglise ja vene keelest ligi 30 näidendit ning pälvinud Eesti Teatriliidu Kurtna-nimelise tõlkija-auhinna. Ta on võitnud kolmel korral Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse ning rahvusvahelise näidendivõistluse New Baltic Drama 2011. Ingomar Vihmar (1970) on Eesti teatrites teinud ligi 30 lavastust, 2006. aastast töötab ta […]
“Õitsev meri”
Sari: Hõbevaramu Omapärane miljöö, haarav käsitlus, reljeefsed tüübid, hingeeluliste sügavuste veenev avastamine – need on selle romaani voorused. – Meie Maa, 1936 Ranniku olustikku ja ranniku inimesi kirjeldab A. Mälk nii kujukalt, niisuguse värskuse ja mahlakusega, et rõõm on tema romaani lugeda. Dialoogis kuuleme elavate inimeste keelt ja sealt kostab rannarahvas suur omapärane elutarkus. – […]
“Õitsev meri”
Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust. Raamatu seisukord jätab soovida, eriti on raamat kulunud seljalt, köide paremale viltu vajunud.
“Olga Nukrus. Ants Lintner”
Kaks armastuslugu 1926. aastast. Esimese sündmustik algab kahe Tartu agulinoore teineteiseleidmisega vahetult enne I maailmasõda, misjärel sõda ise ja selle tagajärjel tagalas vallanduv madalate kirgede pillerkaar seab katsumuse ette äsjaabiellunute armastuse ehtsuse ja sügavuse, andes siiski lootust leppimisele. Teise tegevus toimub äsjasündinud Eesti Vabariigis 1920ndate aastate alguses, kus kahe üliõpilase, kohmakavõitu ja tööka talupoisi ning […]
“Oma aja lapsed”
Novellid Sisukord: Sajandi lõpp; Abielu esimene päev; Muri; Kiusatus; Kitsad väravad; Vallasant; Hingekell; Jumala sõrm; Kinnisidee; Viimane leib; Lapsega tüdruk; Sakste poisid; Elu pärast surma; Pühajärv; Modernisti enesepilt; Hambapulber; Eduard ja Kuningunde; Kirikhärra; Patukahetsus; Draama; Haldjas; Meie aja muinasjutt; Kohus;Habemes lapsed; Uni; Georgi kavaler; Villa “Eerika”; Ringmäng.
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Õndsad on lihtsameelsed”
Romaan. Seitsmenda päeva hommik. Alustan sellega, mis sündis seitsmenda päeva hommikul, kuna see teataval määral püsib mu meelte pinnal. Kuulan seega seesmist vajadust, sest mul on tunne, et jõuan sel viisil kergemini selleni, mis käis eel ja mis tingis selle hommiku sündmusi. /—/
“Õnn on otsuse küsimus”
Ehk need asjad, mida üks ema oma tütrele õpetada ei jõudnud Ta oskab teha omletti ja pannkooke. Ta koristab vabatahtlikult kööki ja vannituba ja ta enda tuba on pealtnäha korratu korra musternäide. Ta oskab luua pesa, kuhu ta sobib nagu valutult, nii et oma kiires elus sa mõnikord kadestad seda oskust, seda võimalust. Ja sa […]
