“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Nelikümmend viis”
Romaan “Nelikümmend viis” on eelmistest teostest täiesti erinev. See on romaan keskealisest mehest, kes korraga avastab, et on võib-olla abiellunud vale naisega, valinud vale elukutse ja asunud elama vales kohas. Missugused on siis teised võimalused? Missugused on need uued tegevused, elukutse ja kuhu peaks sõitma? Romaan kirjeldab julgelt tänapäevast inimest kõigi tema tänapäevaste probleemidega.
“Nemad on võitjad”
Lossiks kutsutud endises Eesti mõisahoones tegutseb „guru” juhendamisel kamp loomingulisi noori. Taskuformaat
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Nigulapäev”
Kümme variatsiooni. Sisukord – I. Niko mängib eluga, Reinimaal 1096… – II. Colas peidab pabereid, Pariisis 1170… – III. Laus lõbustab keisrit, Palermos 1249… IV. Claus aitab naisi, Ghentis 1370… – V. Niglas jutustab sadamatest, Pärnus 1471 – VI. Claez ravib tõbiseid, Pfalzis 1525… VII. Niilo veab varandust, Liivimaal 1647… VIII. Niccolo uurib kive, Frankenis […]
“Niguliste” 2 raamatut
1. ja 2. osa T. Kallase romaani tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelasteks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooniperiood, mille kätte murenesid […]
“Nime vaev”
Romaan. Meie unenäod ei ole paraku era-asjad, nad on tagasitulijaid täis (Vorkutast ja Kirovist, vangilaagrist ja julgeoleku nimekirjadest, Rootsist, Kanadast ja Uus-Meremaalt – ükski neist ei ole päriselt tagasi), me peame seal urgitsema. Forsyte’ide saaga on inglise saaga, inglise keeles ja seal on nad kõik kohal. Meie oma on Mihkelsoni unenäosaaga, eesti keeles ja varjunimedega […]
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Nips”
Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et nips on samavõrd Minu kui Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning […]
“Nõiatants”
Romaanivõistlus 2016 – III koht. Pastoraadihoones oli küllaltki soe ja hubane, kuid keskpäevaks tundis kohtunik kahetsust, et pidi külma ilma tõttu oma uurimist toimetama siseruumides. Asi oli nimelt selles, et paljud talumehed haisesid koledal kombel sõnniku ja kirbe lõkke- või koldesuitsu järele, sest talvel elati loomadega koos, aga pesti end harva – veekogud olid jääkaane […]
“Nõiduse õpilane”
Selle raamatuga lõpeb Ristikivi ajaloolis-filosoofilise sarja teine triloogia, kuhu kuuluvad veel «Mõrsjalinik» ja «Rõõmulaul».
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Noor jää”
Armastusromaan Nikolai Baturin (s. 1936) on avaldanud luulet, lühemat proosat, ühe romaani, näidendeid. Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Nukud ja õunad”
Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvuskaotuste all. Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane, ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii […]
“null tolerants”
Pühakute elulood Pühakute elulood on läbi aegade olnud meelelahutustööstuse suured hitid. Alates kurat teab millest kuni jeesusmuusikalinini välja. Tänaseid pühakuid juhib omakasu, juhmus ja loomalikud instinktid. Selleks, et saada ministriks peab valetama, varastama või vähemalt reetma. Lugu pole palju parem ka spordikommentaatoritega. Kaasaegselt ikoonilt vastab alati vastu ilge moll. Olgu selleks telekas, valimisplakat või müügilipik. […]
“Nuta või naera”
Kõik käesolevas traagikoomilises loos esinevad tegelased on sündinud autori fantaasias. Samuti on ühiskond, milles need tegelased elavad, autori fantaasia produkt. Inimesed naeravad vahel seal, kus tuleks nutta, ja nutavad seal, kus tuleks naerda. Ma polnud siis enam õpetajaks konservatooriumis. Allakäinud, öeldi minu kohta. Põhjaläinud, öeldi ka, sest organideeritud ühiskonnas on kõik põhjaläinud, mis on ebasotsiaalne […]
