“Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes”
… Õilsad südamed on siidist purjed – reben- vad tormis ja tuulevaikuses nad ripnevad kui kaltsud… – Richard Clifford Eelmäng Richard Clifford ja tema “Kaks sõpra Firenzes” Samuel E. Potts, M.A. (Ettekanne “The Searchlight Theatre Group´i kokkutulekul New Windmill teatris) Mu daamid ja härrad! Ma ei tea, kui paljud juuresolejaist on kuulnud väljendust, mida kuulsin […]
“Öine lahing”
Raamat jutustab ELKNÜ Keskkomitee liikme Arnold Sommerlingi viimsest ööst Tallinna lähedal Tupsi talus, kus ta koos kahe seltsimehega pidas pärast 1. detsembri ülestõusu ebaõnnestumist ebavõrdset võitlust kodanliku kaitsepolitsei ülekaalukate jõududega. Autor on meisterlikult avanud revolustionääri karakteri. Arnold on julge, trotslik ja sihikindel ent samal ajal ka leebe ja kaastundlik. Teos on autasustatud ELKNÜ preemiaga. Illustreerinud […]
“Õitsengu äärel”
Suvi 2028. Seni ohutuks peetud asteroid ähvardab vähem kui aasta pärast hävitada inimtsivilisatsiooni. Kas meie lõpp on vältimatu? Üleüldises viimsepäevaootuses pole vaid üksikud nõus alla andma. «Serafima ja Bogdani» autori uues romaanis juhivad võidujooksu ajaga planeedi rikkaim lätlanna ning ekstsentriline lõuna-aafrika päritolu miljardär. Või jooksevad tegelased võidu üksteisega? Kellegi motiive pole lihtne läbi näha. Korraga […]
“Õitsev meri”
Sari: Hõbevaramu Omapärane miljöö, haarav käsitlus, reljeefsed tüübid, hingeeluliste sügavuste veenev avastamine – need on selle romaani voorused. – Meie Maa, 1936 Ranniku olustikku ja ranniku inimesi kirjeldab A. Mälk nii kujukalt, niisuguse värskuse ja mahlakusega, et rõõm on tema romaani lugeda. Dialoogis kuuleme elavate inimeste keelt ja sealt kostab rannarahvas suur omapärane elutarkus. – […]
“Õitsev meri”
Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust. Raamatu seisukord jätab soovida, eriti on raamat kulunud seljalt, köide paremale viltu vajunud.
“Olga Nukrus. Ants Lintner”
Kaks armastuslugu 1926. aastast. Esimese sündmustik algab kahe Tartu agulinoore teineteiseleidmisega vahetult enne I maailmasõda, misjärel sõda ise ja selle tagajärjel tagalas vallanduv madalate kirgede pillerkaar seab katsumuse ette äsjaabiellunute armastuse ehtsuse ja sügavuse, andes siiski lootust leppimisele. Teise tegevus toimub äsjasündinud Eesti Vabariigis 1920ndate aastate alguses, kus kahe üliõpilase, kohmakavõitu ja tööka talupoisi ning […]
“Oma aja lapsed”
Novellid Sisukord: Sajandi lõpp; Abielu esimene päev; Muri; Kiusatus; Kitsad väravad; Vallasant; Hingekell; Jumala sõrm; Kinnisidee; Viimane leib; Lapsega tüdruk; Sakste poisid; Elu pärast surma; Pühajärv; Modernisti enesepilt; Hambapulber; Eduard ja Kuningunde; Kirikhärra; Patukahetsus; Draama; Haldjas; Meie aja muinasjutt; Kohus;Habemes lapsed; Uni; Georgi kavaler; Villa “Eerika”; Ringmäng.
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Õndsad on lihtsameelsed”
Romaan. Seitsmenda päeva hommik. Alustan sellega, mis sündis seitsmenda päeva hommikul, kuna see teataval määral püsib mu meelte pinnal. Kuulan seega seesmist vajadust, sest mul on tunne, et jõuan sel viisil kergemini selleni, mis käis eel ja mis tingis selle hommiku sündmusi. /—/
“Õnn on otsuse küsimus”
Ehk need asjad, mida üks ema oma tütrele õpetada ei jõudnud Ta oskab teha omletti ja pannkooke. Ta koristab vabatahtlikult kööki ja vannituba ja ta enda tuba on pealtnäha korratu korra musternäide. Ta oskab luua pesa, kuhu ta sobib nagu valutult, nii et oma kiires elus sa mõnikord kadestad seda oskust, seda võimalust. Ja sa […]
“Õnnekütt”
Riina Kangur (Muljar) on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna Kunstigümnaasiumi ning tegelnud kunsti ja kirjutamisega. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut – “Janu ja igatsus” ja “Elisa”. 2008. aasta suvel korraldas ta oma esimese isikunäituse. Erinevatel aegadel oma elus on ta elanud paljudes riikides, töötanud mitmetel erinevalte töökohtadel ja lõpetanud erinevaid koole ja täienduskoolitusi. Praegu õpib […]
“Õnnelikud inimesed”
“”Laske mul magada!” röökis ta.” See on tsitaat raamatust, mida praegu käes hoidad ja usu, seda karjatad sa ühel õhtul siis, kui lootuses taas kord raamatu abiga und leida Katrin Reimuse jutukogu kätte võtad. Sest kui oled neid esmapilgul lihtsaid ja elulisi, ent samas väga inimlikke ja puändikaid jutte lugenud, ei saa niipea und. Mõtled […]
“Õnneraha”
Romaan Rootsi ajast. Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi. Mehed kõndisid järele adrakurgi hoides, vaikides ning vimmas selgadega. Loomad olid taltsad ja kannatlikud, nad talusid alistudes oma iket. Nende loomuses polnud […]
“Öö nõiapoes”
Sari: Eesti novellivara Ajalugu on pärandanud eesti rahvale erakordselt väärtusliku objekti, ka kirjanduslikus mõttes – Tallinna. Linn on olnud ja on edaspidi paljudele enesestmõistetav elupaik, mis ei vajagi nagu eraldi tähelepanu. Ometi tuleks alati ruttaval tallinlasel oma linnas sagedamini seisatada, et heita pilk paljunäinud elamute fassaadidele, kuulatada, mida öötundidel jutustavad vanad värava- ja võlvialused või […]
“Öö valgus”
“Öö valgus” on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu (ta debüteeris luulekoguga “Mõrkjas tuul” 1983. aastal, järgnes jutustus “Hullu Hansu lugu” 1988), seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taskuformaat
“Öö”
Eesti novellivara Võrumaalt pärit kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) kogumik pakub läbilõike tema novelliloomingust. Roht alustas 1910. aastatel indiviidi vabadust jutlustavate sümbolistlike lugudega, kogetud sõjaõudused andsid tõuke kirjutada realistlikumas laadis sõjajutte. 20ndatel ilmus temalt mitmes kogus vestelisi alevi- ja külaelu kujutavaid novelle. 1932, pärast vanglas viibimist, avaldas Roht oma kõige ühiskonnakriitilisema novellikogu “Vabadus ja vangla”.
“Ood lastud rebasele”
Mida teeksite, kui helistaksite koju ja teie kõnele vastaks võõras, kes teatab, et ta on sissemurdja? Mida teeksite, kui kohtaksite õhtupimeduses maantee veeres meest, kes väidab, et ta on Messsias ja on tulnud, et teie pattusid lunastada? Mida teeksite, kui kohtaksite metsatalus üht tuttavalikku väikest tüdrukut, kes täna, kuuskümmend aastat pärast sõja lõppu, kardaks paaniliselt […]
