“Naljakas inimene”
„Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.“ Nende sõnadega juhatab Voldemar Panso, armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog, sisse […]
“Närvitrükk”
„Närvitrükk“ on eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje jätnud luuletajate Joel Sanga, Jüri Üdi, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu. Samuti on esmakordselt 1971. aastal ilmunud raamat omamoodi õnnelik õnnetus – selle sünnile andis hoogu toonane tsensuur, mis hoidis tagasi nn kassetipõlvkonna kuuendaks debüüdiks planeeritud kolme autori luuledebüüdi ilmumist ning tõmbas parajal hetkel pidurit Loomingu […]
“Neiuke läks roosiaeda”
Romaan on kolmas ning viimne osa sarjas, milles kujutatakse Kaldametsa aedniku perekonnalugu. Kui 1905-nda aasta revolutsioon tervikusse lööb ainult mõra, siis järgnevas mullistuses hävib ta rohtaed ja endine maailm otseselt ning sümboolselt. Aedniku süda aga jääb oma elutöö varemete juurde, temast pole uue aia asutajat. Teos on kirjutatud südamliku osavõtuga vana aedniku saatusest, kelle kuju […]
“Nekroloogide kirjutamise oskus”
Novellid. P.I. Filimonov (snd 1975) on tänapäeva eestivene kirjanduse juhtautoreid, kes on seni avaldanud eesti keeles romaanid “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” (2010) ja “Thalassa, Thalassa!” (2013) ning luulekogu “Väärastuste käsiraamat” (2011). Ent ta on ka särav ja leidlik novellist, kes oma lugudes kasutab väsimatult erinevaid vorme, mõtleb välja nutikaid käike ning on väljakutsuvalt karm igasuguse rumaluse […]
“Neli emandat”
Novelle Sisukord – Aumees, – Kuulujutt, – Õnneraha, – Maskeraad, – Purdel, – Loos, – Agul, – Kasuema, – Kaotaja pool, – Küünal vaka all, – Neli emandat, (sees on väike Ex Libris)
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Neli novelli”
Sisukord: – Arthur Valdes – Androgüüni päev – Viimne tervitus – Käsu Hansu noorus. Loomingu Raamatukogu 1-2/1966
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Nelikümmend viis”
Romaan “Nelikümmend viis” on eelmistest teostest täiesti erinev. See on romaan keskealisest mehest, kes korraga avastab, et on võib-olla abiellunud vale naisega, valinud vale elukutse ja asunud elama vales kohas. Missugused on siis teised võimalused? Missugused on need uued tegevused, elukutse ja kuhu peaks sõitma? Romaan kirjeldab julgelt tänapäevast inimest kõigi tema tänapäevaste probleemidega.
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Nigulapäev”
Kümme variatsiooni. Sisukord – I. Niko mängib eluga, Reinimaal 1096… – II. Colas peidab pabereid, Pariisis 1170… – III. Laus lõbustab keisrit, Palermos 1249… IV. Claus aitab naisi, Ghentis 1370… – V. Niglas jutustab sadamatest, Pärnus 1471 – VI. Claez ravib tõbiseid, Pfalzis 1525… VII. Niilo veab varandust, Liivimaal 1647… VIII. Niccolo uurib kive, Frankenis […]
“Niguliste” 2 raamatut
1. ja 2. osa T. Kallase romaani tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelasteks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooniperiood, mille kätte murenesid […]
“Nime vaev”
Romaan. Meie unenäod ei ole paraku era-asjad, nad on tagasitulijaid täis (Vorkutast ja Kirovist, vangilaagrist ja julgeoleku nimekirjadest, Rootsist, Kanadast ja Uus-Meremaalt – ükski neist ei ole päriselt tagasi), me peame seal urgitsema. Forsyte’ide saaga on inglise saaga, inglise keeles ja seal on nad kõik kohal. Meie oma on Mihkelsoni unenäosaaga, eesti keeles ja varjunimedega […]
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Nips”
Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et nips on samavõrd Minu kui Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning […]
“Nõiatants”
Romaanivõistlus 2016 – III koht. Pastoraadihoones oli küllaltki soe ja hubane, kuid keskpäevaks tundis kohtunik kahetsust, et pidi külma ilma tõttu oma uurimist toimetama siseruumides. Asi oli nimelt selles, et paljud talumehed haisesid koledal kombel sõnniku ja kirbe lõkke- või koldesuitsu järele, sest talvel elati loomadega koos, aga pesti end harva – veekogud olid jääkaane […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Noor jää”
Armastusromaan Nikolai Baturin (s. 1936) on avaldanud luulet, lühemat proosat, ühe romaani, näidendeid. Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
