“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Nips”
Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et nips on samavõrd Minu kui Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning […]
“Nõiatants”
Romaanivõistlus 2016 – III koht. Pastoraadihoones oli küllaltki soe ja hubane, kuid keskpäevaks tundis kohtunik kahetsust, et pidi külma ilma tõttu oma uurimist toimetama siseruumides. Asi oli nimelt selles, et paljud talumehed haisesid koledal kombel sõnniku ja kirbe lõkke- või koldesuitsu järele, sest talvel elati loomadega koos, aga pesti end harva – veekogud olid jääkaane […]
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Noor jää”
Armastusromaan Nikolai Baturin (s. 1936) on avaldanud luulet, lühemat proosat, ühe romaani, näidendeid. Käesolev romaan tundub pisut erinev autori muu proosaloomingu taustal, kuivõrd seekord on tegemist Eestimaaga ja kaasaegsete oludega. Formaalselt leiab lugeja eest perekonnaromaani, täpsemalt ühe perekonna purunemise loo, ent rohkem kui süžee ise huvitab autorit inimsuhete keerulisus ja salajasus, elu, armastuse ja egoismi […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Nukud ja õunad”
Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvuskaotuste all. Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane, ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii […]
“null tolerants”
Pühakute elulood Pühakute elulood on läbi aegade olnud meelelahutustööstuse suured hitid. Alates kurat teab millest kuni jeesusmuusikalinini välja. Tänaseid pühakuid juhib omakasu, juhmus ja loomalikud instinktid. Selleks, et saada ministriks peab valetama, varastama või vähemalt reetma. Lugu pole palju parem ka spordikommentaatoritega. Kaasaegselt ikoonilt vastab alati vastu ilge moll. Olgu selleks telekas, valimisplakat või müügilipik. […]
“Nuta või naera”
Kõik käesolevas traagikoomilises loos esinevad tegelased on sündinud autori fantaasias. Samuti on ühiskond, milles need tegelased elavad, autori fantaasia produkt. Inimesed naeravad vahel seal, kus tuleks nutta, ja nutavad seal, kus tuleks naerda. Ma polnud siis enam õpetajaks konservatooriumis. Allakäinud, öeldi minu kohta. Põhjaläinud, öeldi ka, sest organideeritud ühiskonnas on kõik põhjaläinud, mis on ebasotsiaalne […]
“Õekesed”
Romaan. Marie astus väikeses vahejaamas rongilt. Siin polnud õiget jaamahoonetki veel, ainult nukumajataoline majake, mis oma lameda katusega näis nagu ratastelt mahatõstetud vagun, sildiga “Hiiu”. Kõik tundus siin improviseeritud, välja arvatud loodus kõrgete sihvakate mändidega, millede vahelt paistsid majad ja teed. … (puuduvad paberkaaned)
“Õhtu tiiva all”
Seitsmes kogu luuletusi Kel Süda-Eesti on sünnimaa, Laanekuru laulvad metsad, see iialgi seda ei unusta; seost vere aastad ei purusta. Põlluvaheteed ja viljahakid, tumetõekad metsasakid. Kaas: Rutt Tulving
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
“Õige mehe koda”
See on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu. Ühtlasi on see ka tema ema Tiina, poolvenna Villemi, tema äia Peetri, tema naise Elsa ja nende kuue lapse lugu. Ning vastukaaluks on siin esitatud ka lugu tema sugulastest Lambapea tänavalt […]
“Õigus hõlma all”
Arvo Mägi jätkab oma varasemates romaanides “Risti riik” ja “Uued isandad” kujutatud Karvikute suguvõsa elu jälgimist Põhja sõja lõpust kuni Krimmi sõjani (1712-1855). Eelmise köite lõpul metsa põgenenud Ants ilmub jälle välja “inimeste” hulka, hakates talumeheks. Jätkub ta järeltulijate vahelduv ning õige kirju rida mitmesuguseid ametimehi, erinevaid karaktereid. Ka sugukonna senine elamispaik nihkub Lõuna-Pärnumaalt üle […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Õigusenõudjad”
Edgar V. Saksa ajalooline romaan jutustab Virumaa Vohnja mõisa mölder Jaanist, kes süüdistas oma mõisnikku Heinrich von Baeri ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Õigust saamata pöördus ta kaebusega keisrinna Anna poole, kelle juurest see lõpuks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi jõudis. 30. novembril 1739 kirjutas maanõunik Otto Fabian von Rosen vastuse, milles kinnitatakse õiguslikult mõisniku piiramatut […]
