“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese”
Sellel raamatukesel pole Eestile tähtsa kirikumehe Georg Mülleriga (1570ndad-1608) mitte miskit pistmist peale selle, et härra Charles Darwini järgi oleme me mõlemad ahvist arenenud. Georg Müller oli 1601-1608 Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Käsikirjas on säilinud tema 39 eestikeelset jutlust (peetud 1600-1608). Siin raamatus on ainult kimbuke lollakaid lühilugusid ja mõned küsitava väärtusega luuletused. Kui kellelegi […]
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Murrang”
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”. Õigupoolest kirjutas Albert […]
“Murtud truudus”
Kui kahtlustate oma meest truudusetuses, kas olete valmis teada saama tõde? Mis on murtud truuduse hind? Hoogne põnevuslugu viib lugeja salapäraste surmade, sassis suhete ja eradetektiivide karmi maailma. Hea ajaviitelugemine, kus jätkub nii põnevust kui huumorit, nii intriige kui romantikat.
“Must mootorattur”
Sisukord Lehekülg eesti kultuuri ajaloost Tirooli naljad 1948 Kranich! Krakow Igavesti surev talu Kala kättemaks Must mootorratur Ratsa üle Bodeni järve Stseene näidendist “Good bye, baby” Via regia Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi
“Musta katte varjus”
Raamatu aluseks on kirjaniku isiklikud tähelepanekud, kellel paljudes välisriikides viibides oli võimalus erinevate sionistlike organisatsioonide tegevusega vahetult tutvuda. Kirjanik näitab sionistide meetodeid ja võtteid võitluses noorte hingede eest, paljastab nende poliitilist mimikrit. Taskuformaat
“Musta mantliga mehed”
Krimi- ja põnevusjuttude kogumik Kogumik Eduard Vilde Muuseumi korraldatud krimi- ja põnevusjuttude võistlusele “Musta mantliga mees” laekunud töödest Katrin Johanson – Taavet Kase – Imre Kõuts – Hella Riisalu – Getter Trumsi – Märt Kivimäe – Juhan Voolaid – Ene Jundas – Stina-Maria Vilt – Sirle Poikalainen – Merilin Jürjo – Laura Pirso
“Musta pori näkku”
Mul on olnud harukordne võimalus aastate jooksul näha, kuidas Eesti popjumalad otse kuulsuse tippu on marssinud. See raamat siin püüab neid tagantjärele monumentaalsetena tunduvaid hetki võimalikult ausalt sõnastada. Jutud selles raamatus pole just alati kõige süütumad. Kuid loodetavasti paistab nende ebasiivsate ja roppudegi lugude tagant midagi, mis aitab tänapäeval aru saada, miks on asjad just […]
“Müürideta aed. Lugu esimesest ristisõjast”
Süüria, 1098. Pärast otsustavat lahingut, kus ristisõdijatel õnnestus uskmatute käest vabastatud Antiookia all purustada moslemite abivägi, on peategelane, üks selle lahingu kangelastest, kuulutatud lindpriiks ja tema armastatu on normannide käes pantvangis. Ta alustab teekonda, et jõuda oma armsamani, ühendada lõhenenud lihtrahvaarmee ja viia see Jeruusalemma alla. See on teekond läbi pimeduse. “Müürideta aed” on kolmas […]
“Müüritud”
Henn Mikelsaare uue romaani tegevus toimub eluaegsete kinnipeetavate eravanglas. Vangla omanik ja haldaja on salapärane isik, keda paljud vangid näinudki ei ole, kaasa arvatud peategelane kunstnik Raul Huum. Et tegemist on eluaegset vanglakaristust kandvate vangidega, siis on vanglaülem Konstantin Johannes Mark ja tema abikaasa Agate loonud kohalikele omamoodi ühiskonnamudeli, kust ei puudu vist ükski institutsioon. […]
“Muutlik”
See romaan räägib Ajast. Kuid Ajaga on paratamatult seotud ka inimese muutlikkus, muutumine ja muutumatus. Ajaga on seotud kõik see, mis teeb meid inimeseks. Juhan Liiv on kirjutanud: Ma astusin hommikul õue, tulin meeletult tagasi, kõik endine elu surnud, uuest’ sündind ma jällegi. Selles isemoodi romaanis väljendab autorist peategelane sedasama igivana muutumise igatsust, elades oma […]
“Muutunud maailm”
Eesti novellivara Valev Uibopuu (1913-1997) on seitsme romaani ja kuue novellikogu autor, millest suurem osa on ilmunud Rootsis, kus kirjanik elas alates 1944. aastast. Käesolev, veel autori eluajal tema enda poolt koostatud novellivalimik annab läbilõike kirjaniku lühiproosast, sisaldades 23 pikemat ja lühemat pala, mis ulatuvad oma ainestikult nii kodumaale kui võõrsile, maale ja linna, sõjaeelsesse […]
“Nabakultuurist”
Sisalikust ja tema sabast Jutukogu kohta kasutakse tavaliselt väljendit – läbilõige. See läbilõige lõikabki läbi, umbes nii nagu arheoloogi poolt kaevatud sügav kraav lõikab läbi kultuurikihtide. Läbi kihtide autori hinges ja loomingus. Olen kord turismireisil Jeeriko linnas imetlenud sügavat sahti läbi neljakümne kaheksa kultuurikihi… See läbilõige lõikab aga ka küljest ära ja katki. Lahutab autori […]
“Naeru õpilane”
Eeva Pargi proosal on omadus, mida eesti kirjanduses ei kohta just üleliia sageli: ta on põnev, kergesti loetav ja mõistetav, ta voolab iial igavaks muutumata, ta äratab uudishimu, mõjumata mingil viisil pealiskaudsena. – Cornelius Hasselblatt Artiklist “Eeva Park: Stimme aus der Provinz – estonia” 2/96 “Naeru õpilases” järgib autor oma tegelaskuju püüdu vabaneda oma vanemate […]
“Naeruklubi”
Kui inimene arenes ahvist, siis miks tänapäeva ahvidest inimesi ei saa? Kas amfiteater ja kokakunst on kuidagi narkootikumidega seotud? Kas öösorr on ornitoloogiline või uroloogiline probleem? Mis seen on metseen? Kas tramaivõi kõlbab leiva peale määrida? Kas omnibuss oleks tädi, kui tal poleks rattaid all? Mingi dünastia valitses Hiinat 1368-1644, ütlevad ajaloolased. Kas pole lõpuks […]
