“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Mosaiik”
Novelle ja laaste. Nad ütlesid, et ta oli väga noor. Ometi tundis ta hulga asju – nälga, janu, külma ja sooja, hirmu ning heaolu. Kui ta oli näljane või janu vallas, ta karjus, kui ta tundis heaolu, ta naeratas, mitte ainult huulte, vaid kogu näoga. Ta tajus, et seal oli midagi kahe pimeduse vahel – […]
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Mõtetes elatud elu”
2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan ‘”Kirjutasin ta kiirustavatele inimestele siin elus,” arutleb Helve Undo. “Vahel on vaja aeg maha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas ja mõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.” Selles suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Mu ahastus ja armastus”
Henrik Visnapuu (1890-1951) luule on see, mis tema nime põlistab. Suur osa kirjaniku ulatuslikust poeetilisest pärandist on koondatud käesolevasse mahukasse luuleraamatusse, mis pakub nii nooruslikku joobumusluulet, traagilist elamust, filosoofilist arutlust inimelu ja kodumaa saatuse üle, kirglikku deklaratsiooni kui ka skeptilist irooniat.
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Mu meelen…”
Assotsiatsioonid. Vihmahoog just möödus. Lühike sagar tuli järsku ning ägedana – vihaste tuulekeeriste piitsutusel. Midagi ebatavalist siin ju ei olnud, sihukesi tuuli ja sagaraid sigitab oma avaras rüpes alatasa üle Rio Grande hiigellosva võluva laotuse kumm. Matamorase “plazza” läikis baaritulede valgel erakorralises kirkuses, virvendas nagu pisemast sordist järv või ulatuslikumast tüübist tiik ehk “resaca”, nagu […]
“Mudasegaja armuke”
Nii suurepäraseid tingimusi tapmiseks polnud Haapsalu linnas enam ammu olnud. Ärge nüüd hakake arvama, et siin niisuguseid võimalusi pidevalt otsitakse ja sobiva leidmisel kohe ka tapetakse. Statistika järgi toimub Haapsalu linnas aasta jooksul üks raskemate tagajärgedega kaklus või liiklusavarii, aga vahel juhtub sedagi vaid üle aasta. Koledamad kuriteod pandi toime väljaspool linna. Et hõredasti asustatud […]
“Muhedaid muigeid. Humoristliku kallakuga värsse”
Miks jänest ei söödud? Suur maailmasõda kui Eestimaal lakkas, meil punane valitsus kehtima hakkas. Sa kuulda sai loengust, nii igavalt pikast, et olla ei tohi meil ühtegi rikast. Kas vabrikus töötad või mulla sees songid, said vaid mõned rublad ja toidutalongid. Siis nainegi seltsimees olema pidi, siis kästi – nüüd kiiruga õnnele vidi! … Raamat […]
“Muhu monoloogid”
Oh sa elde aeg, annab ikka siia Toompeale tulla! Ma tulli ja mõtlesi, et meile valitsus peaks oma lossi kuskile lagema ja madalama koha peale viima. Iga omingu siia üles ronida – see akkab rinde peale. Soat-Joosep, endine Kupitsa Joosep Kapi põllalt, sa tead tatta küll, koa endine muhulane, tulli moole uulitsa peal vastu. Ma […]
“Muhulaste imelikud juhtumised”
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol.
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
