“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel”
Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel Kolm paksu Inimväärne elu Üks veski seisab vete pääl… Pime hobune Väikelinna hirmsad saladused Hümn Saatanale Põnnadi, põnnadi Vanaisa ja metsavennad Eaka haritlase juubelikõne Saunapäev Valesti Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi. Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, “Loomingu” peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks […]
“Mina ja Tema”
Romaani peategelasteks on Mina ja Tema, kaks eesti meest, kes kord juhtumisi ühes kodumaa vaikelulises linnas samasse majja elama sattunud. See päritolutegur paneb neid läbi elu üksteist silmas pidama. Esimene meestest ütleb enda kohta: “Iga arukas inimene teab, et Mina on kõige tähtsam olend maailmas.” Selle kõrval on Tema teisejärguline tegelane. Ometi ei saa Mina […]
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Mineviku jahil”
Eesti Romaanivara Romaanivõistlusel auhinnatud ja 1929. aastal ilmunud teos on tollase noore algaja kirjaniku Erni Krusteni (1900-1984) debüütromaan, mille sündmustik leiab aset 1920ndate aastate Eesti Vabariigi äritsemispalavikust ja kasumijahist haaratud õhustikus. Sündmuste keskpunktis on tõusiklik antiigikaupmees Eelias Varangu ja tema vallaspoeg, õrnasüdameline Joaki, kes püüab end välja murda isa pettusele ja häbitule hangeldamisele rajatud elukeskkonnast. […]
“Miniatuure, novelle, jutustusi”
Poiss ja liblikas Kandlemängija Laulik Armastus Kuningas ja ööbik Süütu armastus Tõde Mäetaguse vanad Käbe-Kaarel ja tema noor naine Vanaisa surm Lehekandja nr. 17 Itaalia-reis Viiul Naistevõrgutaja Vanad ja noored Raha-auk Varjundid Kärbes
“Minu Ameerika” 2. osa
Ülestähendusi unelmatemaalt. “Minu Ameerika” väärtus seisneb just tõsiasjas, et see näitab Ameerikat mitmekesisema ja komplitseeitumana, kui masside tavakujutelm hamburgeritest ja mikihiirtest seda paista laseb – Priit Pullerits, Postimees. Mis siis, et igaühel meist oleks sealsamas teistmoodi, et igal meist oleks oma Ameerika – iga elamuse olulisim osis on ju meie enese isisk. Epu Ameerika on […]
“Minu erootika saladus”
Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpuli, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma […]
“Minu mälestused” I&II osa ühes raamatus
Keegi Tarvastust pärit taluperenaine on jäädvustanud suurepärase kirjelduse Mulgimaa veel täiesti patriarhaalsest elust-olust ja mõtteviisist XIX sajandi algupoolel, kus domineeris alles naturaalmajandus ja meie homogeenselt talupoeglik külaühiskond oli veel läbi imbunud vastastikusest heatahtlusest ja otse ürgaegsest, läbi sajandite pärandatud hõimukollektivismist: “Tuli rannalkäija koju – kohe saadeti naabritele värskeid räimi, kutsuti sugulased kokku sööma. Tapeti midagi […]
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”
Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]
“Möbiuse leht”
Teine raamat. Jätkub esimesest raamatust (ilm 1985) tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.
“Mõedaku eelpäev”
Kägisev uks laseb Elmari oksakühmlikuks iganenud, aga laupäevaselt heledaks küüritud kuuselaudadest põrandaga läbikäiku. See kitsuke hööveldamata seintega koridor viib maakonnalinna kõnniteekividelt likööri- ja konservivabriku kruusatatud õue. Juba esimesest praktikapäevast peale tundub see kahemeetrise plangu tagune maailm Elmarile kuidagi mõistatuslikult kodune. Võta või värava-tädi Liisa. Eluaegne koduperenaine. Sõda ja muud sündmused keerasid tema elukäiku selliselt, et […]
“Mona”
Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teederajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikuma arvutiviiruse, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatanud võimsa […]
“Mõned kummalised naised”
Te viibite kunstinäitusel, näete seal eksponeeritud aktimaale ning mõtlete, et oleks õige põnev teada maalidel kujutatud naistest nii üht kui ka teist. Raamatus „Mõned kummalised naised“ pakub kunstnik ja kirjanik Toomas Vint teile sellise erakordse võimaluse. 2014. aasta kevadel Haus Galeriis eksponeeritud aktimaalid hakkavad raamatus kõnelema ja iga naine jutustabki teile oma meeliköitva loo. Raamat […]
“Mõned päevad septembris”
Telefon temast vasakul telefonilaual helises nii juhuslikul ja kõlatul häälel. Aeg oli mõni minut enne tööaja lõppu ja ta uskuski, et see oli mõni juhuslik kõne või kõne, mis valesti ühendatud, ja siis oli see Iina. Iina ütles, et ta täna mitte koju ei tule, vähemalt mitte kohe. – Lähen kohtama, teadustas Iina oma harilikul […]
“Monument”
Enn Vetemaa tuli proosakirjandusse 1965. aastal ilmunud lühiromaaniga “Monument”, mis tekitas kohe elevus. Uudselt mõjus juba see, et minavormis esineb negatiivne tegelane, kes pealegi on kommunist. “Monument” oli üldse esimesi raamatuid parteilisest karjeristist, kes oma punaminevikku ja nomenklatuursust ära kasutades teisi nurka mängib. On ime, et tsensuur “Monumendil” ilmuda laskis: autor on meenutanud, et tsensor […]
“Mõõgaga mõõdetud maa”
/—/ Matusekella helin kostis hämarasse kirikukäärkambrisse kauge kajana, nagu ei tuleks ta siitsamast, kellatornist, vaid kusagilt alt, mulla põuest, haudade sügavusest. Pastor Döpner, Audru koguduse hingekarjane, pani käest hanesule ja jäi mõtlikult vahtima kirikuraamatu pärgamendilehti ega saanud lahti tundest, et mitte tema, vaid surm ise oli nüüd hakanud personaalraamatut pidama. Tihedad, murtud kirjaga sissekanded aina […]
