“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Mu ahastus ja armastus”
Henrik Visnapuu (1890-1951) luule on see, mis tema nime põlistab. Suur osa kirjaniku ulatuslikust poeetilisest pärandist on koondatud käesolevasse mahukasse luuleraamatusse, mis pakub nii nooruslikku joobumusluulet, traagilist elamust, filosoofilist arutlust inimelu ja kodumaa saatuse üle, kirglikku deklaratsiooni kui ka skeptilist irooniat.
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Mu meelen…”
Assotsiatsioonid. Vihmahoog just möödus. Lühike sagar tuli järsku ning ägedana – vihaste tuulekeeriste piitsutusel. Midagi ebatavalist siin ju ei olnud, sihukesi tuuli ja sagaraid sigitab oma avaras rüpes alatasa üle Rio Grande hiigellosva võluva laotuse kumm. Matamorase “plazza” läikis baaritulede valgel erakorralises kirkuses, virvendas nagu pisemast sordist järv või ulatuslikumast tüübist tiik ehk “resaca”, nagu […]
“Mudasegaja armuke”
Nii suurepäraseid tingimusi tapmiseks polnud Haapsalu linnas enam ammu olnud. Ärge nüüd hakake arvama, et siin niisuguseid võimalusi pidevalt otsitakse ja sobiva leidmisel kohe ka tapetakse. Statistika järgi toimub Haapsalu linnas aasta jooksul üks raskemate tagajärgedega kaklus või liiklusavarii, aga vahel juhtub sedagi vaid üle aasta. Koledamad kuriteod pandi toime väljaspool linna. Et hõredasti asustatud […]
“Muhu monoloogid”
Oh sa elde aeg, annab ikka siia Toompeale tulla! Ma tulli ja mõtlesi, et meile valitsus peaks oma lossi kuskile lagema ja madalama koha peale viima. Iga omingu siia üles ronida – see akkab rinde peale. Soat-Joosep, endine Kupitsa Joosep Kapi põllalt, sa tead tatta küll, koa endine muhulane, tulli moole uulitsa peal vastu. Ma […]
“Muhulaste imelikud juhtumised”
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol.
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese”
Sellel raamatukesel pole Eestile tähtsa kirikumehe Georg Mülleriga (1570ndad-1608) mitte miskit pistmist peale selle, et härra Charles Darwini järgi oleme me mõlemad ahvist arenenud. Georg Müller oli 1601-1608 Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Käsikirjas on säilinud tema 39 eestikeelset jutlust (peetud 1600-1608). Siin raamatus on ainult kimbuke lollakaid lühilugusid ja mõned küsitava väärtusega luuletused. Kui kellelegi […]
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
