“Minu Ameerika” 2. osa
Ülestähendusi unelmatemaalt. “Minu Ameerika” väärtus seisneb just tõsiasjas, et see näitab Ameerikat mitmekesisema ja komplitseeitumana, kui masside tavakujutelm hamburgeritest ja mikihiirtest seda paista laseb – Priit Pullerits, Postimees. Mis siis, et igaühel meist oleks sealsamas teistmoodi, et igal meist oleks oma Ameerika – iga elamuse olulisim osis on ju meie enese isisk. Epu Ameerika on […]
“Minu erootika saladus”
Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpuli, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma […]
“Minu mälestused” I&II osa ühes raamatus
Keegi Tarvastust pärit taluperenaine on jäädvustanud suurepärase kirjelduse Mulgimaa veel täiesti patriarhaalsest elust-olust ja mõtteviisist XIX sajandi algupoolel, kus domineeris alles naturaalmajandus ja meie homogeenselt talupoeglik külaühiskond oli veel läbi imbunud vastastikusest heatahtlusest ja otse ürgaegsest, läbi sajandite pärandatud hõimukollektivismist: “Tuli rannalkäija koju – kohe saadeti naabritele värskeid räimi, kutsuti sugulased kokku sööma. Tapeti midagi […]
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”
Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]
“Möbiuse leht”
Teine raamat. Jätkub esimesest raamatust (ilm 1985) tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni.
“Mõedaku eelpäev”
Kägisev uks laseb Elmari oksakühmlikuks iganenud, aga laupäevaselt heledaks küüritud kuuselaudadest põrandaga läbikäiku. See kitsuke hööveldamata seintega koridor viib maakonnalinna kõnniteekividelt likööri- ja konservivabriku kruusatatud õue. Juba esimesest praktikapäevast peale tundub see kahemeetrise plangu tagune maailm Elmarile kuidagi mõistatuslikult kodune. Võta või värava-tädi Liisa. Eluaegne koduperenaine. Sõda ja muud sündmused keerasid tema elukäiku selliselt, et […]
“Mona”
Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teederajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikuma arvutiviiruse, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatanud võimsa […]
“Mõned kummalised naised”
Te viibite kunstinäitusel, näete seal eksponeeritud aktimaale ning mõtlete, et oleks õige põnev teada maalidel kujutatud naistest nii üht kui ka teist. Raamatus „Mõned kummalised naised“ pakub kunstnik ja kirjanik Toomas Vint teile sellise erakordse võimaluse. 2014. aasta kevadel Haus Galeriis eksponeeritud aktimaalid hakkavad raamatus kõnelema ja iga naine jutustabki teile oma meeliköitva loo. Raamat […]
“Mõned päevad septembris”
Telefon temast vasakul telefonilaual helises nii juhuslikul ja kõlatul häälel. Aeg oli mõni minut enne tööaja lõppu ja ta uskuski, et see oli mõni juhuslik kõne või kõne, mis valesti ühendatud, ja siis oli see Iina. Iina ütles, et ta täna mitte koju ei tule, vähemalt mitte kohe. – Lähen kohtama, teadustas Iina oma harilikul […]
“Monument”
Enn Vetemaa tuli proosakirjandusse 1965. aastal ilmunud lühiromaaniga “Monument”, mis tekitas kohe elevus. Uudselt mõjus juba see, et minavormis esineb negatiivne tegelane, kes pealegi on kommunist. “Monument” oli üldse esimesi raamatuid parteilisest karjeristist, kes oma punaminevikku ja nomenklatuursust ära kasutades teisi nurka mängib. On ime, et tsensuur “Monumendil” ilmuda laskis: autor on meenutanud, et tsensor […]
“Mõõgaga mõõdetud maa”
/—/ Matusekella helin kostis hämarasse kirikukäärkambrisse kauge kajana, nagu ei tuleks ta siitsamast, kellatornist, vaid kusagilt alt, mulla põuest, haudade sügavusest. Pastor Döpner, Audru koguduse hingekarjane, pani käest hanesule ja jäi mõtlikult vahtima kirikuraamatu pärgamendilehti ega saanud lahti tundest, et mitte tema, vaid surm ise oli nüüd hakanud personaalraamatut pidama. Tihedad, murtud kirjaga sissekanded aina […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Mõrsjalinik”
“Vaadake!” ütles Katariina oma reisikaaslastele, kui nad esimest korda puhkama istusid. “Vaadake, kui ilusaks on Jumal maailma loonud! Juba see peaks kõigile näitama, et ta inimesi armastab. Ja ometi panevad inimesed selle armastuse vastu ja heidavad ennast palju parema meelega kurja kätte, et kõike ilusat hävitada. Kui lõpmata suur peab olema see armastus, mis siiski […]
“Mosaiik”
Novelle ja laaste. Nad ütlesid, et ta oli väga noor. Ometi tundis ta hulga asju – nälga, janu, külma ja sooja, hirmu ning heaolu. Kui ta oli näljane või janu vallas, ta karjus, kui ta tundis heaolu, ta naeratas, mitte ainult huulte, vaid kogu näoga. Ta tajus, et seal oli midagi kahe pimeduse vahel – […]
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Mõtetes elatud elu”
2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan ‘”Kirjutasin ta kiirustavatele inimestele siin elus,” arutleb Helve Undo. “Vahel on vaja aeg maha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas ja mõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.” Selles suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, […]
