“Metsakodu – eesti pesapaik Rootsis”
Roheline on lootuse värv, roheline on ka Metsakodu. Metsakodu muretsemist tiivustas lootus ja usk Eesti vabanemisse võõra ikke ajal, kui taevas kodumaa kohal oli veel tume ja eesti rahval oli raske näha vabaduse koitu! Roheline on ka skautluse värv, mis andis alates põgenikelaagrites loodud skaudirühmade poistele lootust ja tahet sirguda oma maa kohusetundlikeks kodanikeks ning […]
“Metsmees”
..Sensuaalsus ja romantika on omavahel ikka tihedasti seotud olnud. Romantilisi, peamiselt rahvusromantilisi ideid kohtab Janno loomingus tihtilugu. “Metsmehe” rahvusromantika kandjateks on peamiselt kolm kangelast: mordvalane Peedra Smirnov, magister Jüri Rander ja doktor (dotsent) Rasmus. Soome soo uljas võiduhüüd üle maade ja rahvaste mõjub tänapäeva lugejatele oma sisu poolest üleliia naiivsena, ometi tuleb tunnistada, et see […]
“Michelsoni immatrikuleerimine”
Tosin üksikõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel. Loomingu Raamatukogu 4/1971
“Midagi head”
Igapäevatöö ja ajakirjandusharidus hoiavad mul nii tugevasti “jalad maas”, et minu jutud saavad alguse elust enesest. Piisab aga õigest meeleolust, et elus nähtut-kogetut vürtsitada tundega või maitsestada fantaasiaga – ja sünnib midagi, mis on ligilähedane kirjandusele. Vähemasti loodan, et on. Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, […]
“Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest.”
Elin Toona romaani “Mihkel, muuseas” keskmes on eesti pagulaste elu 1970. aastate Londonis, põgusate tagasivaadetega nende Eestis põgenemisele ja kohanemisele uuel asukohamaal. Tegevus vältab umbes aasta ning algab peategelase kirjanik Mihkel Laasma sünnipäevapeoga, mis on ühtlasi ka tema abikaasa peied. Boheemlikus miljöös toimuvad üsna tragikoomilised sündmused, mille tulemusena ennast analüüsivale Mihklile tundub kogu eelnev elu […]
“Mikrokosmos”
Sügise värav avaneb vaikselt, ta ootab, et astuksid sisse, sa kõhkled, kartes paratamatust, seisad, ei astugi sisse. Salaja lahkuvad suvilised, lahkuvad liblikad, lilled, üksinda seisad ja loodad, et päike ehk jääb, seisad kui post all taeva, nautides viimaseid kiiri, jahedas õhuvooluski veel unistad lumeta riigist, unistad talvel ja sügisel, kevadel hüppad nii rõõmust, et need, […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel”
Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel Kolm paksu Inimväärne elu Üks veski seisab vete pääl… Pime hobune Väikelinna hirmsad saladused Hümn Saatanale Põnnadi, põnnadi Vanaisa ja metsavennad Eaka haritlase juubelikõne Saunapäev Valesti Andrus Kivirähki värske jutukogu toob lugejani 12 novelli ja monoloogi. Kaasa saab elada kolme paksu, pimeda hobuse, üksiku põie, “Loomingu” peatoimetajate, metsavendade, tulnukate heaks […]
“Mina ja Tema”
Romaani peategelasteks on Mina ja Tema, kaks eesti meest, kes kord juhtumisi ühes kodumaa vaikelulises linnas samasse majja elama sattunud. See päritolutegur paneb neid läbi elu üksteist silmas pidama. Esimene meestest ütleb enda kohta: “Iga arukas inimene teab, et Mina on kõige tähtsam olend maailmas.” Selle kõrval on Tema teisejärguline tegelane. Ometi ei saa Mina […]
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Mind armastab jaapanlanna”
“Saatse buss sõidab läbi Tartu,” soovitab neiu piletikassast, sellele ehk seisukoha saaks.” Seisukoha, mõtleb Juhan nagu ärgates ja paneb priske reisiportfelli kitsale kassalaulale. Seisukoha – kas ma oma neljakümne nelja aasta ja kümne hallinenud karvaga soliidsem välja ei näegi! Käsi käib kõrva juurde, see härmaaimdus peaks ometi mütsi alt välja paistma. …
“Mineviku jahil”
Eesti Romaanivara Romaanivõistlusel auhinnatud ja 1929. aastal ilmunud teos on tollase noore algaja kirjaniku Erni Krusteni (1900-1984) debüütromaan, mille sündmustik leiab aset 1920ndate aastate Eesti Vabariigi äritsemispalavikust ja kasumijahist haaratud õhustikus. Sündmuste keskpunktis on tõusiklik antiigikaupmees Eelias Varangu ja tema vallaspoeg, õrnasüdameline Joaki, kes püüab end välja murda isa pettusele ja häbitule hangeldamisele rajatud elukeskkonnast. […]
“Miniatuure, novelle, jutustusi”
Poiss ja liblikas Kandlemängija Laulik Armastus Kuningas ja ööbik Süütu armastus Tõde Mäetaguse vanad Käbe-Kaarel ja tema noor naine Vanaisa surm Lehekandja nr. 17 Itaalia-reis Viiul Naistevõrgutaja Vanad ja noored Raha-auk Varjundid Kärbes
“Minu Ameerika” 2. osa
Ülestähendusi unelmatemaalt. “Minu Ameerika” väärtus seisneb just tõsiasjas, et see näitab Ameerikat mitmekesisema ja komplitseeitumana, kui masside tavakujutelm hamburgeritest ja mikihiirtest seda paista laseb – Priit Pullerits, Postimees. Mis siis, et igaühel meist oleks sealsamas teistmoodi, et igal meist oleks oma Ameerika – iga elamuse olulisim osis on ju meie enese isisk. Epu Ameerika on […]
“Minu erootika saladus”
Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpuli, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma […]
“Minu mälestused” I&II osa ühes raamatus
Keegi Tarvastust pärit taluperenaine on jäädvustanud suurepärase kirjelduse Mulgimaa veel täiesti patriarhaalsest elust-olust ja mõtteviisist XIX sajandi algupoolel, kus domineeris alles naturaalmajandus ja meie homogeenselt talupoeglik külaühiskond oli veel läbi imbunud vastastikusest heatahtlusest ja otse ürgaegsest, läbi sajandite pärandatud hõimukollektivismist: “Tuli rannalkäija koju – kohe saadeti naabritele värskeid räimi, kutsuti sugulased kokku sööma. Tapeti midagi […]
“Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister”
E. W. on martsipanimeister. Aga mitte lihtsalt meister, vaid kunstnik. Kuidas saab ühest täiesti harilikust Eesti maapoisist nõnda noobel ametimees? Sellest jutustab meister ise, alustades lapsepõlvest ja poisieast, esimestest kokkupuudetest naissooga, ootamatust pärandusest ja sellega kaasnevast kohustusest. Läbi nõukogude aja seikluste jõuab martsipanimeister küpsemasse ikka ning leiab lõpuks ka oma elu armastuse.
“Mis mees ta on?”
Pealkirjast, teemast 16. mail 1982 esinesin Tartu kirjanduspäeval lühikese ettekandega “Mis mees ta on?” Annotatsiooni olen kirja pannud: ühest tüübist eesti nõuk. kirjanduses 1949-1982. Sirja Olesk refereeris kirjanduspäeva ettekandeid, sealhulgas minu oma, adekvaatselt “Sirbis ja Vasaras”. Aga ka täistekst on alles ja et üsna erinev samapealkirjalisest lõpptootest, esitan ta siinkohal muutmata kujul. … (taskuformaat, kaaned […]
“Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, isikupära”
Sisukord: I. Keel: Kristiina Ross – Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Arvo Krikmann – J.F. Helleri eesti-saksa sõnaraamat parömioloogilise ja fraseoloogilise allikana. Mauno Koski – Kuidas inimene näeb ennast – kehaosade nimetuste semantikat. Virve Sarapik – 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. II. Identiteet: Ülo Tedre – Mida arvasid Oskar Loorits ja teised õpetatud eesti […]
