“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
“Maria Siberimaal”
Maria küüditati koos paljude teiste eestlastega Siberisse. Autor jälgib toimunut talunaise Maria südame, hinge, mõistuse ja silmade kaudu.
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Markuse muutumised”
Uibopuu uue romaani üheks peategelaseks on noormees, kes erineb teistest inimestest selle poolest, et ta ellusuhtumine pole rikutud eelarvamustest, et ta on “naiivne”, nooruslikult siiras ning vahenditu. Sellest sünnib pidev konfliktide ahelik ta elus, mis sunnib teda kohanemisele ümbrusega, kuni ta viimaks on selline nagu kõik teisedki ta ümber. Teose tegevus toimub ühes moodsas suurlinnas […]
“Markuse muutumised”
Eesti romaanivara Valev Uibopuu (1913-1997) on silmapaistev proosakirjanik, kelle rikkalikus loomepärandis on seitse romaani ja pooltosin novelliraamatut ajavahemikus 1943-91. “Markuse muutumised” (1961) on eluline lõik kahe inimese armastusloost. Teose peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule […]
“Marukoer”
Võiks öelda, et selle romaani nimitegelane on Rexi-nimeline koer, rotveileri ja hundikoera sega, raevukas viiekümnekilone elukas. Samavõrd võiks nõustuda arvamusega, et tegu on romaaniga inimese ja looma veidrast suhtest, kus loomale on määratud muutuda inimese pikka aega haudunud kättemaksu tööriistaks süütute inimeste vastu. Teksti enama süvenemise korral mõistame, et autor mõtleb marukoerte ja marukoerluse all […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 2”
Võlg Elu võimalikkusest kosmoses Mõrv hotellis Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse “Võlg” (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikkast õhinat […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 3”
Tühirand Minu teatriglossaarium Via regia Mattias ja Kristiina Ja kui me surnud pole, siis elame praegugi Kolmas köide sisaldab Mati Undi proosat aastaist 1971-1975, mil eesti kirjanduse ja teatri realistlikku maailma tungis teravalt modernism. See oli ka Undi elu suurte muutuste aeg, mil ta lahkus Tartust ja teatrist ning lahutas abikaasast. See on modernistliku Undi […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 4”
Sügisball. Kuuvarjutus. Räägivad. Siinse kogumiku kolme teksti, “Sügisballi”, “Räägivad” ja “Kuuvarjutust” ühendab Hando Runneli algatatud teema Mati Undi moekusest: Unt asub just keskmes, ajastu tuiksoonel. “Sügisballi” (kirjutatud 1977, ilmunud raamatuna 1979), võib pidada Mati Undi proosaloomingu kulminatiivseks teoseks. Peale jutustuse “Räägivad” ilmumist (1984) väidab aga kriitika, et Unt on hakanud keskmest kaugenema: Unt ei vali […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 5”
Öös on asju. Doonori meelespea. Mati Unt on kahes 1990. aastal ilmunud romaanis “Öös on asju” ja “Doonori meelespea” asunud otsima tegelikkuse taga müüti, suurejoonelist muistset lugu, millel heiastuksid tänapäevased heitlused ja mis annaks meie elule ja võitlusele mõtte ja sügavuse. Loomulikult teab ta ette selliste katsete spekulatiivsust ja on seetõttu eneseirooniline. …
“Mats Traat. Valitud teosed” I-III köide. 3 raamatut
I raamat: – Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga – Pommeri aed – Inger II raamat: – Kohvioad – Türgi oad – Puud olid, puud olid hellad velled – Ripsild III raamat: – Päike ränduri kodu – Luulet 1957 – 1979
“Mattias ja Kristiina”
Sisukord: Muljed ja juhtumid Saunakuuldemäng Viimnepäev Tühirand Mattias ja Kristiina
“Me veel näeme”
Seitsmeaastane Lauren jääb kooliteel auto alla koomasse. Tüdruk omandab teispoolsusega suheldes usinalt elutarkusi, kuid tema vanemad on silmitsi raskeima väljakutsega elus. Suutmata otsustada, kas võidelda või leppida, keeravad ema ja isa, seni õnnelikult elanud abielupaar, teineteisele selja. Kumbki püüab olukorraga toime tulla ja lohutust otsida omal moel. Turvalise lapsepõlve kokkuvarisemist tahtmatult pealt nägev Lauren proovib […]
“Mees puukastis”
Linnast Perispä alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist küttepuude kastist surnud mehe. Kohale sõitnud uurija arvates võis laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli sõnul pole alevis keegi kadunuks jäänud. Juhtumit määratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega nägu ja loo lahendus tundub võimatu, ometi […]
“Mees”
Sellest viimasest asjast ei käi minu mõistus üle… Jalgpallihaiged peaksid enamasti olema elutervelt heteroseksuaalse suunitlusega, aga naudivad täiel rinnal higiseid Mehi, kes võiduvärava puhul mingit kobarnussi sarnast rituaali sooritavad. Väljakul, tuhandete vaatajate silme all! Nilbe! Radikaalsemad neist kipuvad “sita vahtu lööjaid” kolkima… Mind jääb painama tundmus, et tegemist on latentsete salgavate Homodega. Kapipededega, niisiis. vaataks […]
