“Markuse muutumised”
Eesti romaanivara Valev Uibopuu (1913-1997) on silmapaistev proosakirjanik, kelle rikkalikus loomepärandis on seitse romaani ja pooltosin novelliraamatut ajavahemikus 1943-91. “Markuse muutumised” (1961) on eluline lõik kahe inimese armastusloost. Teose peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule […]
“Marukoer”
Võiks öelda, et selle romaani nimitegelane on Rexi-nimeline koer, rotveileri ja hundikoera sega, raevukas viiekümnekilone elukas. Samavõrd võiks nõustuda arvamusega, et tegu on romaaniga inimese ja looma veidrast suhtest, kus loomale on määratud muutuda inimese pikka aega haudunud kättemaksu tööriistaks süütute inimeste vastu. Teksti enama süvenemise korral mõistame, et autor mõtleb marukoerte ja marukoerluse all […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Mässav Barcelona”
«Mässav Barcelona» kaldub pigem ilukirjanduse kui ajaloo- või reisiraamatute valda. Ometi võib selle teose vabalt tasku panna, kui minna Barcelonasse Gaudí või Dalí jälgi ajama. Seda on tark lugeda, kui tunnete huvi katalaanide hingeelu või põnevate linnalegendide vastu. «Liigub ja tormab, kaootiliselt, ühest suunast teise ja päevast öösse, alati paarikaupa või koguni karjas… Barcelona pole […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 2”
Võlg Elu võimalikkusest kosmoses Mõrv hotellis Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse “Võlg” (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikkast õhinat […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 5”
Öös on asju. Doonori meelespea. Mati Unt on kahes 1990. aastal ilmunud romaanis “Öös on asju” ja “Doonori meelespea” asunud otsima tegelikkuse taga müüti, suurejoonelist muistset lugu, millel heiastuksid tänapäevased heitlused ja mis annaks meie elule ja võitlusele mõtte ja sügavuse. Loomulikult teab ta ette selliste katsete spekulatiivsust ja on seetõttu eneseirooniline. …
“Mats Traat. Valitud teosed” I-III köide. 3 raamatut
I raamat: – Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga – Pommeri aed – Inger II raamat: – Kohvioad – Türgi oad – Puud olid, puud olid hellad velled – Ripsild III raamat: – Päike ränduri kodu – Luulet 1957 – 1979
“Mattias ja Kristiina”
Sisukord: Muljed ja juhtumid Saunakuuldemäng Viimnepäev Tühirand Mattias ja Kristiina
“Me veel näeme”
Seitsmeaastane Lauren jääb kooliteel auto alla koomasse. Tüdruk omandab teispoolsusega suheldes usinalt elutarkusi, kuid tema vanemad on silmitsi raskeima väljakutsega elus. Suutmata otsustada, kas võidelda või leppida, keeravad ema ja isa, seni õnnelikult elanud abielupaar, teineteisele selja. Kumbki püüab olukorraga toime tulla ja lohutust otsida omal moel. Turvalise lapsepõlve kokkuvarisemist tahtmatult pealt nägev Lauren proovib […]
“Mees puukastis”
Linnast Perispä alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist küttepuude kastist surnud mehe. Kohale sõitnud uurija arvates võis laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli sõnul pole alevis keegi kadunuks jäänud. Juhtumit määratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega nägu ja loo lahendus tundub võimatu, ometi […]
“Mees”
Sellest viimasest asjast ei käi minu mõistus üle… Jalgpallihaiged peaksid enamasti olema elutervelt heteroseksuaalse suunitlusega, aga naudivad täiel rinnal higiseid Mehi, kes võiduvärava puhul mingit kobarnussi sarnast rituaali sooritavad. Väljakul, tuhandete vaatajate silme all! Nilbe! Radikaalsemad neist kipuvad “sita vahtu lööjaid” kolkima… Mind jääb painama tundmus, et tegemist on latentsete salgavate Homodega. Kapipededega, niisiis. vaataks […]
“Meesinine”
„Meesinine“ on Maarja-Liis Mölderi teine luulekogu. Kas on õige seda luulekoguks nimetada? Nojah, tekstid siin on tõesti luuletused, pealegi väga head tekstid, aga midagi oleks nagu veel. Midagi mis puudutab, räägib sinust ja minust ja kõigest sellest, millele parema ühisnimetaja puudumise tõttu oleme nimeks andnud „elu“. Juba Maarja-Liis Mölderi esimeses kogus „Miks teisi ei lööda“ […]
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Meie igapäevane jää”
Eesti gootika III Katkend Taaveti Jääraamatust: “Ma palun teid appi, ükskõik, kes te olete ja neid ridu loete. Võib juhtuda, et lained kannavad minu kirjutatu kuhugi inimtühjale rannale, kus pole kedagi, kes loeks minu lugu. Ma pole võimeline kirja panema kõike, selleks pole ka aega, pean kiirustama, sest tahan ellu jääda. Praegu on raske kirjutatut […]
“Meie noored”
Valimik raamatutest Meie Noored, Mets ja Minu Kodu (Raamatus on autori autogramm, osad lehed on lahtilõikamata)
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Meistrid”
Kilde epopöast “Minu elu tsunftis” Sari: Meelelahutaja raamatukogu 4. (vihik)
“Merel, kõrves ja dzhunglis. Laevakoer, eesel ja krokodill”
Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal […]
