“Maja lumes”
Soomes Turus elava kirjaniku Ilmar Talve (s. 1919) romaan “Maja lumes” kirjeldab ühe väikeriigi pealinna ühe maja elanike mõtteid ja tegutsemist poole aasta jooksul, mil nende riigis demokraatia asendub diktatuuriga. Igaüks peab leidma oma isikliku seisukoha: kas olla kaasajooksik, üritada jääda erapooletuks või võidelda demokraatia ja vabaduse eest. Sari: Eesti romaanivara (Raamatus on autori pühendus […]
“Maja lumes”
Teema variatsioonidega. On tähtsusetu, kas see, millest järgnevas jutustatakse, juhtus ammu või ei ole seda iialgi juhtunud, sest kõik, mis meis äratab ehk võõrastust, polegi tegelikult nii võõras, ja kõik, mis meile tundub tuttav, ei olegi seda. Oli üks vabariik Euroopas enam kui kümmekond aastat tagasi. Oleks raske hakata teda maakaardilt otsima. Mitte sellepärast raske, […]
“Maja rohelise puuga”
Kui ise ollakse olnud poliitiline põgenik võõral maal – mina isiklikult küll vaid üks aasta ja kindlas teadmises, et mu kodumaa vabanemine seisab väga lähedal -, võib kujutleda tundeid, mis hingestavad neid eestlasi, kes viibivad võõrais maades ja ei tea, kui kaua türannia veel valitseb nende maad ja kui sügavad haavad see lööb nende rahvasse, […]
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Mälestusi”
Käesolev kogumik sisaldab kolm eesti kirjandusklassiku memuaarteost “Vanad teerajad”, “Talvised teed” ning “Läbi tuule ja vee”, milles autor pajatab oma lapsepõlvest ja esimesest kooliaastast. Illustreerinud Asta Vender.
“Mälestusteta maja”
On aasta 1938, laulupeoaasta. Ühes Eesti väikelinnas on loomulikult käimas kibekiire ettevalmistustöö, sest naiskodukaitsjad sõidavad Tallinna peo korraldamises abistama. Siis aga raputab linnakest midagi täiesti ootamatut: oma majast leitakse vaikselt pensionipõlve veetva härra Sandersoni laip. Tegu paistab olevat enesetapuga, aga asja uurides leiab kohalik politsei nii mõnegi kummalise asjaolu. “Mälestusteta maja” saavutas kirjastuse Tänapäeva 2008. […]
“Mäluauguga naine”
Uppuja põgeneb kõrgele mäele ja mägi saab madalaks. Orgudest tigedalt roomab üles udu, rõske ja paks. … – Joel San
“Mäng mõisa peale”
Sean O´Donnel on 35-aastane iiri õnneotsija, kes saatuse keerdkäikude tahtel elab 19. sajandi teise poole Tartus. Kogenud elukunstnik on suutnud ümber sõrme mässida nii kohaliku politseimeistri kui ka Balti aadli ja leidnud endale püsiva sissetuleku aadlisuguvõsade härmarate intriigide lahendamisel. Ainus, keda ta siinmail lõpuni mõista ei suuda, on maarahvas – eestlased. Ühel ilusal päeval saab […]
“Mapp”
Novelle ja katkendeid Sisukord – Eroica – Monstrum – Uksed – Kolm kohtumist – Väitekiri – Gaasipedaal – Rotikonsulent – Õpetlase surm – Papi puu otsas – Viis juttu – Ausate kavatsustega – Sõnum tünnist – Marmorpoeet – Aafrikasse – Seitse proosapala – Käbi ja känd – Kolm kirja – Teedeminister – Rangelt salajane – […]
“Mardika umb ehk minu väike hullumaja”
Romaan “Mardika umb” kujutab paari aasta tagust aega, kui masust ei teatud veel midagi. Mõne noore inimese peas tärkab mõte kuulutada raha jumalaks, kummardada seda ning ülistada, nagu ülistatakse teisigi jumalaid. Öeldud-tehtud – mõte viiaksegi ellu. Selle teema kõrval kirjeldatakse peategelase, tema perekonna ja naabrite kohati lõbusat, aga vahel ka üsna veidrat igapäevaelu Mardika umbtänavas […]
“Mardiöö unenägu”
Valimik EÜS “Veljesto” mardiooperite aariaid. Pühendatud EÜS “Veljesto” 70. aastapäevale. …”Veljesto” seltskondliku elu üheks omapärasemaks ja silmapaistvamaks sündmuseks oli mardiooper. Mis oli mardiooper? Mannj Sarv-Varep iseloomustab mardiooperit kui nöökavat revüüd, mille pilkeobjektiks võis olla päevapoliitiline olukord, ülikooli sündmused, avaliku elu tegelased, õppejõud või seltsikaaslased. /-/ Vahel tõmmati liistule üldisi eluvalesid, kohati vilksatas tagapõhjana sügavamaltki haaratud […]
“Marduse tänav”
Romaan teleseriaali “Nukumaja” ainetel Sellel tänaval muutuvad kõik, kes sinna kolivad… Imeilusas aedlinnas Marduse tänava vanas majas elab kirjanik Elisabeth. Temaga juhtub selle maja ees ebatavaline õnnetus ja ta hukkub. Pärast Elisabethi surma võtab maja üle tema noorem õde Eeva, kes ei olnud Elisabethiga aastaid suhelnud. Politseinikust mehe ja väikese lapsega end Marduse tänaval sisse […]
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Maria Siberimaal”
“Maria Siberimaal” on üks väheseid aegumatu väärtusega romaane eesti kirjanduses, on sedastanud kirjandusteadlane Pärt Lias. Heino Kiige “Maria Siberimaal” ilmumine 1987 ja 1988. aasta Eesti NSVs oli esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Teost, mis kujutab ausalt 1949.a. küüditatute üleelamisi Nõukogude “idapiirkondades”, poleks lastud avaldada ühelgi varasemal aastakümnel. Käsikiri oli autoril valminud juba 1978. aastal ja ta […]
“Maria Siberimaal”
Maria küüditati koos paljude teiste eestlastega Siberisse. Autor jälgib toimunut talunaise Maria südame, hinge, mõistuse ja silmade kaudu.
“Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”
Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu […]
“Markuse muutumised”
Uibopuu uue romaani üheks peategelaseks on noormees, kes erineb teistest inimestest selle poolest, et ta ellusuhtumine pole rikutud eelarvamustest, et ta on “naiivne”, nooruslikult siiras ning vahenditu. Sellest sünnib pidev konfliktide ahelik ta elus, mis sunnib teda kohanemisele ümbrusega, kuni ta viimaks on selline nagu kõik teisedki ta ümber. Teose tegevus toimub ühes moodsas suurlinnas […]
