“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma nägin üht tüdrukut”
Liisa luuletused ei jäta lugedes üleüldse ei algaja ega isegi mitte noore inimese luule muljet: ei leia siit romantilist õhkamist lillede ja liblikate poole ega esimese armastuse valu. Selle asemel vaeb tüdruk kaljulepiklikult vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. – Peeter Helme (Eesti Ekspress, 10.01.2011) Liisa Kams (s. 1995) […]
“Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”
Faksiimiletrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale.
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maagiline reaalsus”
Käesolev novellikogu on seitsme aasta töö, ning siinsed lood on kirjutatud ja lugematuid kordi viimistletud vahemikus 2006-2014. Olen tänulik kõigile, kes jagasid minuga oma väärtuslikku aega, osaledes selle kaudu käesoleva raamatu kujunemisel ja valmimisel.
“Maailm on alles, vaikuses”
Randade lõpus on mandrite tipp. Su nägu punases valguses hiilgab, need kuninglikult kuldsed lokid, mis neist kiirgab, et kõik sind nimetavad kodusoojuseks, terviseks ja puhtaks looduseks, tsaariks ja tsaarinnaks, kes astuvad pilvede pinnal ega kuku Ma vaatan, see on väga pikk ja kõrge trepp, paljale silmale nähtamatu täpp.
“Maailm on imeline. Straboni mälestused”
Minu nimi on Strabon, Strabon Amaseiast, linnast, mis asub Asia Minori poolsaarel. Ma olen hellen, ehkki pole, nagu juba öeldud, pärit Hellasest, vaid provintsist. Ma sündisin aastavahetuse paiku, täpset päeva ei mäleta nüüd enam keegi. See oli veel vana ajaarvamise aasta, igatahes kaheksateist aastat enne Julius Caesari kanderireformi, mis hakkas kehtima kõikjal Rooma impeeriumis, mille […]
“Maapagu”
Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes kuni veebruarirevolutsioon võimaldab tagasipääsu kodumaale. […]
“Maapagu” I ja II osa. 2 raamatut
Sebastian Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917. Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes […]
“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Machiavelli kirjad tütrele”
Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on pihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.
“Madallend üle maakera”
Kui ma poleks elus õppinud mäeasjandust, iga päev lõhanud sada kilo ammoniiti, poleks kõrvale hiilinud Vene sõjaväest, õppinud mehhaanikainseneriks, töötanud tehases meistrina, konstruktorina, toimetanud TPI ajalehte, olnud TV uudistereporter ja kommentaator, SKTB Desintegraatori juhtiv töötaja, süüdimõistetu ja süütuksmõistetu, masinaosade eksportija ja puidutöömasinate importija, turu liider, kui ma poleks taastanud oma põliskodu, kui ma poleks seal […]
“Mäeküla piimamees “
Firma kehvapalgaline madalama astme töötaja saab edutatud osakonnajuhataja tulutoova ameti peale, kui lubab vastutasuks aeg-ajalt oma naist vananevale firmadirektorile seksuaalsete kihude rahuldamiseks. Selline võiks välja näha Eduard Vilde (1865-1933) romaani “Mäeküla piimamees” (1916) põhiprobleem, kui see 19. sajandi viimase kümnendi Eesti külast üle kanda tänapäeva Eesti suurlinnaoludesse. Vilde romaanis moodustavad selle kolmnurga mõisahärra Ulrich von […]
“Mahajätjad”
Kaks eesti fotograafi kaovad Kalahari kõrbes. Nad on ametireisil, saadetud Botswanasse Tallinnas asuva ajakirja World Photo poolt, et süveneda musta mandri «hinge» ja koguda materjali Aafrika erinumbriks. Omavaheline konkurents viib neid kokku Aafrika nõidarstide ja musta maagiaga, mis aga tabab ennekõike needjat ennast, kuna ebausk mõjutab ainult seda, kes sellesse usub. Teisest küljest on Helga […]
“Mahtra sõda”
19. sajandi keskpaiga talurahvaliikumised on eestlaste ajaloolisse minapilti paljuski talletunud Eduard Vilde meisterliku proosaloomingu kaudu. Nende seas on kesksel kohal romaan “Mahtra sõda” (esmatrükk 1902), mille sündmustik keerleb Mahtra mõisas 1858. aastal toimunud vastuhaku ümber, kui kohalikud talupojad kogusid lähinaabrusest 700-800-mehelise väe ja astusid kohalekutsustud karistussalgale vapralt vastu. Vilde teeneks on kirjandusteadlased pidanud 19. sajandi […]
“Maimu”
Neljateistkümnes aastasada. Kalk ja vali oli aeg meie esivanematele! Priiusepäike oli looja läinud, eestlased olid peremehe ameti omal pärismaal kaotanud, uued – võõrad peremehed valitsesid kodumaa pinnal. Sakslaste maad rõhus raudse käega vägev Liivi ordu, kindlaist kivilossidest andis ta oma käskusid ja saatis rüütlid välja maa pärisrahvast alla sundima, nendelt maksusid nõudma, priipoegi – orjadeks […]
“Maja lumes”
Teema variatsioonidega. On tähtsusetu, kas see, millest järgnevas jutustatakse, juhtus ammu või ei ole seda iialgi juhtunud, sest kõik, mis meis äratab ehk võõrastust, polegi tegelikult nii võõras, ja kõik, mis meile tundub tuttav, ei olegi seda. Oli üks vabariik Euroopas enam kui kümmekond aastat tagasi. Oleks raske hakata teda maakaardilt otsima. Mitte sellepärast raske, […]
