“Lõpparve”
Suvel 2009 tabas mind valusalt tõdemus, et kui ma kolmveerand aasta jooksul trammi alla ei jää või ootamatu atakk maha ei niida, saan 2010. aasta aprilli algul 50. Millalgi uljas nooruses maailma lõpuna tundunud vanus, mis tuleb paraku ja paratamatusena vastu võtta ja üle elada. Et mis oled siis ka ära teinud, lugupeetud juubilar, milline […]
“Lotukata”
Kriit lõhnab nagu higi. Sama lõhn nagu saunas, on klassiski. Vaikne nohin. Sule kratsimine paberil ja õpetaja sammud pikal aeglasel teekonnal tahvli juurde ja tagasi. Väljas sajab. Õpetaja nagu kõnniks vihma käes. Tahvli juurde. Tagasi. Käed selja taga. Ohkab paar korda sügavasti ja vaatab kella. Kell on üksteist. Vaikus klassis on nagu mesilaste kauge sumin. […]
“Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus”
Raamat sisaldab kaks “Vanalinna Stuudio” repertuaaris olevat näidendit. Neist esimene sai 1985.a J.Smuuli nimelise aastapreemia. Näidendisari
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Lühike Eesti kirjanduslugu I”
Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni I. “… kirjanduse osatähtsus on eesti rahva ajaloos eriti silmapaistev. Selle tõttu on paratamatu poliitilise, sotsiaalse ja kultuuriloolise tagapõhja esitamine kirjanduslooliste perioodide alguses. Muus osas jälgib käsitlus rohkem üldjooni kui detaile, peatub enam kirjanduslike suurkujude kui kõrvalnähtuste juures. Autoritest ja teoseist on nimetatud kõige omapärasemad, iseloomustavamad ja kunstiküpsemad. Aasta-arvud eriajastute märkimiseks […]
“Lumeliiliad”
Kogumik tunde- ja looduslüürikat aastaaegade vaheldumisest, elusündmuste ja meeleolude muutlikkusest. Taskuformaat
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Luule II”
II köide – Neeme Vihmade lahte – Miikaeli liturgiad – Ehatuule maa – Džunglilinnud – Itkud isale – Itkud õele
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Luule IV”
“Luule” IV köide “Luule” neljandasse köitesse on võetud: “Lohe vari”, “Piiridele pyydes”, “Hurtsik lammutaks enda”, “Surija Sandiristilt”
“Luule V”
“Luule” V köide “Luule” V köitesse on võetud: “1343”, “Rubaiid”, Tarbetud õpetussalmid”, “Gudea ja Hoosea”, “Rahast ja võimust”, “Georg Müller”, “Kurtes Taevaskoja varisevat kallast”. Raamatu ettevalmistamist ja trükkimist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm, Eesti Kultuurikapital, Tartu Kultuurikapital, Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Luulepuhkusel”
Sisukord: Abielupuhkusel Pisike Pille, enamasti emmetütar Kolm prisket poega ja üksainus usin eit Tähed nagu sõdurid reas Öö Mu kallis Hiie
“Luuletused”
Anna Haava (15.X 1864 Haavakivi talu, Pala v. – 13. III 1957 Tartu), eesti luuleklassik. Esmakordselt ilmub ühtede kaante vahel Anna Haava ligi 700 luuletuseni ulatuv kõikluule, sh. tõlked. Koostajad on Haava varajase luule avaldamisel võtnud peaaegu muutmata kujul aluseks kahes esmakogus (Luuletused I, 1888; Luuletused II, 1890) ilmunu, lähendades vaid mõnda sõna autori enda […]
“Luuletusi ja uitmõtteid”
Aga eks seegi ole looming, kui kaunis hetk või nägemus meie hinges tuhandekordselt eri tahkudelt vastu peegeldub …
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Luurejutud”
Novellikogu. “Mind kiusab tahtmine palgata alati raha- ja viinamaiaid jõmme poliitikute füüsiliseks noomimiseks, aga vaatamata oma astronoomilisele noorusele või vanadusele ei luba veendumused ja hirm seaduse ees mul vaimlisele survele eksekutsiooniga vastata. Äärmuste kooslus paisutab kiusatust, aga hüpertrofeeruv ärritus ei sublimeeru ega vabane sotsiaalselt vastuvõetavasse esteetikasse, vaid painaja demoonika juhatab mind seksi, narkomaania, absurdi ja […]
“Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust”
Lugeja! Elus esineb igasuguseid vahejuhtumeid – nii koomilisi kui ka mõtlemapanevaid. Vaatagi enamikule käesolevatest luuletustest tinglikult – kui vahejuhtumitele, mille lõpuni-“uurimine” jääb Sinu hooleks. – Rudolf Rimmel Taskuformaat.
“Luus”
Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võibolla on see teie raamat. Raamat, millel pole algust, lõppu. Löö lahti ükskõik kust. Eesti proosa. Raamatu seisukord jätab soovida: kaaned kulunud ja raamat lugemisest paremale viltu langenud.
