“Lendva I-II osa. 2 raamatut”
Rahvaraamat 2-3(9) Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid […]
“Lendva II osa”
Rahvaraamat 3(9) Saabusid pikad, vaiksed talveõhtud. Päev oli lühike ja hämar. Harva kuldas päike lumevälju. Nädalaid ja nädalaid oli taevastinaraskeis pilvis, mis olid nagu hahad kotid täis külmanud vett. Hilja läks valgeks ja vara hämardus. Peeru valgel istus Mari ketruse taga tüdrukuga, kui sel korrapäevi ei olnud, ja peeruvalgel seadis majariistu, keerutas köisi, lõhkus peerupuid […]
“Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik.”
Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele presidendi suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. – Vanaisa Otto, esimene poliitik Meride suguvõsas – Isa Georg, on Arnold ja nõukogude võim – Lennarti lapsepõlv ja noorus Saksamaal ja Venemaal Palju seni avaldamata dokumente, pilte ja lugusid – Tsensori pliiats kirjanik Meri raamatu kallal – […]
“Lennuki kõrval toas”
Reisiromaan Pildid Mihkel Kleis Kummitused ei nõua kunagi, et nendesse usutaks. Enamasti magatakse kummitused lihtsalt maha. Tõsine küsimus on hoopis see, kas kummitused usuvad inimestesse. Muidugi panin ma tähele, kui Kiwa sisaliku kujul mööda seinaääri jooksis ja üle minu õla piiluda püüdis. Teine kord peidab end osavamlt ja kiiremini laetalade taha, valgel seinal on sinu […]
“Libahunt. Ühe eestimaa aadlimehe lugu”
Tundmatuks jääda soovinud autori jutustus ühe Eestist pärit aadlimehe pikast ja seiklusrohkest elust. Lugu viib meid Poola-Rootsi, segadusteaja Venemaa, Hispaania-Madalmaade ja Kolmekümneaastase sõja lahingutandreile, kuningas Sigismund III, keiser Rudolf II paavst Paulus V ja kuninganna Kristiina õukondadesse, maailmalinnadesse ja vaiksetele viinamägedele, Rooma ja Rakverre. See on lugu tõusudest ja langustest, hiilgavast karjäärist ja pagulase kibedast […]
“Libahunt”
Draama viies vaatuses Meie kirjandusklassiku, eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja August Kitzbergi (1855–1927) „Libahunt“ kuulub haritud eestlase kirjavarasse. See viievaatuseline draama avab hästi eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumist. Näidend räägib Tammaru pere traagiliseks kujunenud saatusest, kuna seisti vastu kasutütre Tiina ja perepoja Marguse kiindumusele. Tiina ei olnud pika meelega, tal ei olnud valget pead […]
“Liblikas”
Olen alati imetlenud tsirkust – mõelda, mees käib peenikesel köiel, selle asemel, et sammuda kindlal kõnniteel! Pole midagi rumalamat, see köis ei vii teda ju kuhugi, hoopis kiiremini jõuaks edasi voorimehega, rääkimata automobiilist, aga mulle meeldib. Selles on uhket trotsi ja sõltumatust – et näed, käin kus tahan! Jumal on määranud inimesed mööda maanteed astuma, […]
“Liesel”
Saksa ülikoolilinna Göttingeni tagasihoidlikuks, ent kauniks sümboliks on pronksist Gänselisesel, paljajalgne kolme hane kandev tüdruk, keda kõik äsja tudengiks saanud peavad aukohuseks põsele suudelda. Nii kohtuvad ka kaugel 1926. aastal Hanetüdruku juures selle raamatu peategelased. Liivimaalt lahkunud Elisabeth von Menzen ja tema eakaaslane Harry Weber. Ja see kohtumine jääb helgena püsima läbi nende dramaatiliselt kulgeva […]
“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
“Lindpriid ja teised”
On Eestimaa suvi aastal 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. […]
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Linnade põletamine”
Näidendiraamat Kai Aareleid (1972) on vabakutseline kirjanik, toimetaja ja tõlkija, tõlkinud peamiselt soome ja hispaania, aga ka portugali ja inglise keelest. Ta on lõpetanud Soome teatriakadeemia magistrikraadiga dramaturgia alal. Ta on avaldanud luulekogud “Naised teel” (2015) ja “Vihm ja vein” (2015) ning romaanid “Vene veri” (2011), “Linnade põletamine” (2016) ning novelli- ja miniatuurikogumiku “Salaelud” (2018). […]
“Linnupesa teraskiivris”
Linnupesa teraskiivris keset endist miinivälja… Juba mitmes-mitmes põlvkond lendab sellest pesast välja. Viisteist aastat kallis kevad külvab värsket kalmusrohtu. Vaevalt sõrmejagu mulda varjab lõhkemise ohtu. …
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Litsid. Naiste sõda I raamat”
“Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939-1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi. Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist […]
