“Langenud inglid”
Tõlkinud Viktor Veskimäe Autorist Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku. 1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka […]
“Lapse sünd”
Uusi keeli vanal kandlel. Ballaad. Ado Wabbe kaas ja illustratsioon, III trükk. “Kus olnud kullalla koduke naiseks nooreks naitemata; kus need kuused veel kumavad, hallid haavad libletavad, pihlak pikka peenderalla;
“Lasnamäe lamburid. Siiditee serval”
1634. a. asus Saksamaalt Eestisse Reiner Brockmann – esimese eestikeelse luuletuse autor, Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor ja Kadrina koguduse pastor. Aasta hiljem peatus Tallinnas oma kaaskonnaga Holstein-Gottorpi hertsog Friedrich III, kelle sihiks oli rajada Pärsiast läbi Venemaa ja Eesti Siiditee Euroopasse. Ta saatjate hulka kuulunud tuntud saksa luuletaja Paul Fleming jäi Eestisse kauemaks kui […]
“Lasnamäe lamburid”
Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane “lamburiühing”. Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. “Lasnamäe lamburid” on […]
“Lasud kodutänaval”
Kupra kriminaalromaan Naine oli täiesti alasti. Ta lamas suurel segipaisatud voodil ja tegi ukse avanedes liigutuse, nagu tahaks linaserva peale tõmmata, aga tõmbas ühe põlve veidi konksu, et must kubemekolmnurk hästi välja joonistuks, viskas ühe käe üle pea lillelisele padjale ja naeratas komissarile kutsuvalt.
“Laul kindaid üles harutades”
Luuletaja 70. sünnipäeva märkiv valikkogu koondab eri aegadel loodud luuletusi, mis on rühmitatud nelja tonaalsuselt ja meeleolult erinevasse tsüklisse, pakkudes lugejale nii lootusrikast sinist kui argipäevast halli, nii pidupäevast punast kui leinalist musta.
“Laul kõrgel kaldal”
Kastanipuude alla sigineb vargsi pimedust, mis aga ei mõtlegi kollitama hakata. Loob ainult une-eelset meeleolu. Tõstab ka esile ümberringi lendlevaid putukaid või koiliblikaid, mis nad seal kõik on. Saatnud pika päeva mööda üks aias oma töö juures, teine toas toimetades, on kärnerirahval nüüd heas väljas teineteise kõrval istudes videvikku pidada. Ilm on nii soe, et […]
“Laulatatud”
Romaanivõistlus ‘ 85 Romaan viib lugeja väikesesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.
“Lauljad laevavööridel”
Herodotos, Ajaloo Isa, kes olevat oma Istories Apodeksist Ateenas avalikult ette lugenud, kirjutab selle Egiptuse-peatükis, et vaarao Nechost olevat talle jutustatud, nagu oleks see saatnud foiniiklased purjetama Punasest merest lõuna- ja läänesuunas ümber Aafrika, millega need ka kolme aastaga toime tulnud. Herodotos lisab: “Mulle jutustati veel – mida ma küll ei usu, aga mõni teine, […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Leegionärid”
Tiit Aleksejev (sünd. 1968) Tiit Aleksejev on kirjutanud kaks romaani: “Valge kuningriik” (2006) ja “Palveränd” (2008). “Leegionärid” on näidend 1944. aasta meestest. See on lugu iseendaks jäämisest, mäletamisest, aga ka leppimisest.
“Leegitsev süda”
A. Gailiti kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.
“Leegitsev täiskuu”
Haarav lugu argipäevasuse ja normaalsuse kaduvatest piiridest. Kummaline kohtumine kaubamaja uksel muudab Ralfi elu tundmatuseni. Järgnenud autoõnnetus avab unenäomaailmad, mis on reaalsusest reaalsemad. Tegemist on põneva ja mitmekihilise raamatuga, mida pole kerge mingitesse žanripiiridesse suruda.
“Legendaarne”
Raamat “Legendaarne” toob lugejani Heiti Talviku luule täies ulatuses. Sisaldab kogusid “Palavik” ja “Kohtupäev”. Tsükkel “Enne palavikku” annab ettekujutuse Talviku teest luulesse. “Pärast Kohtupäeva” sisaldab Talviku viimaseid luuletusi. Enamus neist luuletustest on avaldatud 1920.–1930. aastate perioodikas ning 1988. a. ilmunud Heiti Talviku “Luuletustes”. Trükis ilmumata luuletused on pärit Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnast. Edasi leiab lugeja tsüklist […]
“Lehmatapja”
Käes on suvi ja vihma sajab. Muidugi sajab! Kui sa tahad kuhugi minna, ripub sul jonnakaid vihmapilvi kuklas ja tilgutab pidevalt vett särgikrae vahele. Vihm on tükitööline ja usin oma normi täitma. Ta ei lase end segada. Oma tööpõllu määrab ta sinule nuhtluseks. Ei sa pääse üle hoovi prügitünnini, pikemaist külaskäikudest rääkimata. Madalrõhk varitseb sind […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Lembitu maa”
Olen sündinud Lembitu maal Suure-Jaani kihelkonnas, Olustvere vallas, Tääksi külas, Karu talus 1933. aasta jaanipäeva järel. Sellest ka soov kirjutada oma sünnipaigast midagi hingele hella. Siia luulekogusse kogusin kõik sellele maale pühendatud ja selle maal kirjutatud luuletused. Loodan, et ka kaugemal elavad luulesõbrad leiavad siit endale südamesoojaks midagi meenutada. Uno Sikemäe
“Lend leeki” I ja II osa. 2 raamatut
… Kahjuks pole aga seni sattunud eesti lugeja lauale veel ühtki omakeelset raamatut, mis jutustaks kokkuvõtlikultki sellele ajastule nime andnud alal teotsenud meestest. Rahva enamus teab veel praegugi, mil ta igapäev juba ammu on põimitud lennuasjandusega, liigagi vähe sellest alast, nagu ka seda, mis õieti kisub mõned mehed säärasele, enamasti kaelamurdvaks peetavale alale ja milles […]
“Lenda minuga”
Stjuardessina alustanud Laura teeb lennukompaniis karjääri ning satub keerulisse armukolmnurka, mis sunnib teda silmitsi seisma sügavamate küsimustega, kes ta on ja mida elult tahab. * Otsides vastuseid, mida ja keda ta kõige rohkem armastab ning milline mees talle sobib, avastab noor naine perekonnas läbi mitme põlvkonna edasi kandunud käitumismustri. Saatusel on aga tema jaoks veel […]
“Lendav hollandlanna”
“Lendav hollandlanna” sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006), moodustades nõnda kokku omapärase kirjandusliku triptühhoni; ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi […]
